Eerik Heldna, reservohvitser, Combat Ready OÜ juhtimiskoolitaja
Remo Ojaste, reservväelane, Combat Ready OÜ asutaja
Sissejuhatus
Eesti põhiseaduse § 54 sätestab, et „[...] Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.“
Seega on iga reservväelane, aga tegelikult iga kodanik olemuslikult kohustatud tõhusalt tegutsema kriisiolukorras, kus kaalul on olulised väärtused ja inimeste elud. Sellest tuleneb, et igaüks meist peab olema valmis juhtima. Heaks juhiks olemisel lihtsalt formaalsest juhistaatusest ei piisa.
Säilitamaks külma verd, tegutsemaks iseseisvalt piiratud info- ja ajaruumis, on vajalik omandada tulemusliku kaitseväelise juhtimise põhitõed, mis on samavõrdselt rakendatavad nii lahinguväljal, tööl kui eraelus.
Neid põhimõtteid on väga hästi avanud legendaarsed Ameerika Ühendriikide eriväelased Jocko Willink ja Leif Babin, kes on kirjutanud ka eesti keeles ilmunud raamatu „Ülim vastutus“. Sellest raamatust on pärit ka allpool toodud põhimõtted, millest juhindutakse ka erivägede juhtimisel. Aga oluline on meeles pidada, et juhtimisprintsiibid ei kohaldu vaid sõjas või kriisiolukorras vaid ka meie igapäevases elus.
Kes on juht?
Kui räägime juhtimisest, siis on oluline vastata küsimusele – kes on juht? Kas sõjaväelises süsteemis vaid juhi kohale määratud ohvitser? Ametlik ülem, kelle ülesanne on juhtida ja teiste meeskonnaliikmete ülesanne on pelgalt alluda?
Pimesi käsutäitmine ja endal seekaudu vastutuse eemale juhtimine, mille osaks on vastutuse hajutamine, ei taga paraku edu lahinguväljal.
Juhtimisprintsiipe võib nimetada ka juhtimise taktikaks, kuna nad vastavad küsimusele „kuidas juhtida?“ Kuid juba Hiina sõjateadlane Sun Tzu on öelnud et „taktika ilma strateegiata on müra enne lüüasaamist.“
Strateegia, ehk kuidas olla edukas juht, väljendub võitjate mõtteviisis. Need on lihtsad kuid nende järgimine nõuab tõhusat enesedistsipliini, mis on oluline väärtus ka igapäevaelus.
Militaarmaailma võtted tsiviilelus
Võib ju küsida, mil viisil aitavad ülalnimetatud militaarmaailma võtted mul hakkama saada tsiviilelus? Mõtle korraks, kuidas iseloomustaksid lahinguvälja? Ilmselt tekivad kujutlusse pildid mürast, plahvatustest, segadusest, tolmusammastest ja kiiresti muutuvast olukorrast. On üks ressurss mida me ei kontrolli – aeg. Mida rohkem aega, seda rohkem saab lihvida oma otsust.
Kuid isegi piiratud ajaga ei tohi jätta otsustamata, sest aeg ei peatu. Pead suutma langetada otsuseid nii kolme päeva kui 30 sekundiga. Kui kvaliteetne see otsus on, sõltub ettevalmistusest ja kogemusest.
Lahingukeskkonda võiks iseloomustada seega järgmiste sõnadega:
- Kiired muutused
- Vähene informatsioon (aga ka kaootiline informatsiooni üleküllus)
- Ressursside puudus
- Stress
- Vigade kõrge hind
Mõtle, kas ja kuidas seostaksid neid sõnu igapäevaeluga?
Mõtle korraks pingelisele eksamite perioodile. Ajasurve, mis sunnib otsustama millises järjekorras ja millega põhjalikumalt tegeleda. Infot ehk õppematerjale, mida läbi töötada võib olla liialt palju või hoopis liialt vähe. See kõik on sarnane ressursside puudusele, sest ka ajaressurss on ressurss. Kahtlemata tekitab see stressi, sest edukalt sooritatud riigieksamist võib sõltuda eelistatud eriala valik ülikoolis. Kindel on aga see, et mingi tegevusvalik, millega alustada ja kuhu suunas liikuda, tuleb langetada. Otsus on alati parem, kui otsustamatus, sest valeotsus võimaldab tegevust korrigeerida.
Vigu ei tohi karta!
See ei tähenda, et vigu tuleb karta. Vigu teeme kõik. Viga ja sellega kaasnev on õppetund. Tark õpib vigadest. Seega oskus juhina hakkama saada militaarmaailmas, aitab kindlasti kaasa paremini hakkama saamisele tavaelus.
Seda kinnitab asjaolu, et nii juhtimispõhimõtted lahinguväljalt, kui ka võitjate mõtteviis ei ole vaid „laiguline hullus“ vaid väärtuslikud kogemused, mis on ära proovitud kõige karmimates tingimustes.
Juht ja suhted
Lisaks juhtimisprintsiipidele ja võitjate mõtteviisile on oluline meeles pidada, et pelgalt teoreetilised teadmised ei taga edu.
Juhina pead ehitama suhteid. Selleks pead oma meeskonnakaaslast austama, kuulama, usaldama, mõjutama, hoolima. Avatud meel ja enda ego kontroll on võtmesõnad.
Arusaam, et ühtegi head suhet ei saa ehitada mõeldes vaid enda heaolule, on kaitseväelise juhi olulisim tunnus.
Tagasihoidlikkus ei tähenda argust või ebakindlust. See tähendab, et lähtud kaitseväelise juhtimise alustest: tähtsuselt esimene on missioon, teine on meeskond ja kolmas mina.
See suhtumine on õpitav, kuid see ei ole lihtne. Treenima peab palju ja võimalikult rasketes oludes, sest vaid nii valmistad end ette reaalseks tegevuseks.
„Treeni nagu võitled“ põhimõtte järgimine tagab, et õppustel võib küll raske olla, aga lahingus on kergem. Ära unusta, et teoorias omandad pelgalt 10% õpitust, ettenäitamise tulemusena kinnistub 25% ning praktiseerimise käigus 65% teadmistest ja oskustest.