Eesti koolihariduse ajalugu
Esimesed koolid Eestis asutati juba 700 aastat tagasi. Need olid ladinakeelsed, asusid kirikute (toomkirikute) ning kloostrite juures ja neid nimetati seetõttu toomkoolideks ja kloostrikoolideks. Esimesed eestikeelsed koolid, kus said aga õppida vaid vähesed lapsed, avati linnakirikute juures enam kui 500 aastat tagasi. Seal õpetati lugemist ja kirikulaulu.
Eesti rahvakoolide rajamisele pani rohkem kui 300 aastat tagasi aluse Bengt Gottfried Forselius, kes avas Tartus õpetajate ettevalmistamiseks õppeasutuse.
Üle 200 aasta tagasi, 18. sajandi lõpupoole, hakati nõudma, et kõik lapsed oskaksid lugeda. See, kes ei saanud lugemist selgeks kodus, pidi minema kooli. Kihelkonnakool asus kohaliku kiriku juures, mõisakool mõisa juures, külakooli peeti küla talutares ning seal käisid küla ja selle lähema ümbruse lapsed. Kokku oli 18. sajandi lõpupoole Eestis koole umbes 600.
Koolikohustus kehtestati 1860. aastatel. Koolis pidid lapsed käima 10.–13. eluaastani. Algul kestis õppimine üks-kaks talve.
Pärast Eesti riigi loomist 1918. aastal pikendati kooliaega kolmelt õppeaastalt neljale ja seejärel kuuele. Koolis käimine oli kõigile kohustuslik ja selle eest ei tulnud maksta.
- Mida on teada koolide ajaloost sinu kodukohas?
- Kui vana on sinu kool?
- Vaadake filmilõiku ühest koolipäevast 1939. aastal. Mida tänapäevaga võrreldes sarnast, mida erinevat märkad? Mis sind üllatas?
Koolitunnistus 19. sajandil
Vana kirjaviisi on tänapäeval väga raske lugeda, seetõttu anname kõrvaloleva tunnistuse „tõlke”.
Mõistuse poolest | Tähelepanemise poolest | Kombe poolest |
1. Piibli lugudes: läheb korda 2. Katekismuses: läheb korda 3. Lugemises: keskmist moodi 4. a. Ilusas kirjutamises: keskmist moodi 4. b. Õiges kirjutamises: natukene 5. Rehkendamises: läheb korda 6. Maa tundmises: natukene 7. Laulmises: keskmist moodi | Keskmist moodi | Hea |
On kiidetud ... korda On laidetud ... korda On koolist ära olnud 20 tundi On hiljaks jäänud ... korda | Koolmeister: Karl Rauch | |
- Millist nime kannavad praegu õppeained „rehkendamine” ja „maa tundmine”?
- Mitu aastat tagasi see tunnistus välja kirjutati?
- Mis sa arvad, millistele hinnetele vastavad „läheb korda”, „keskmist moodi”, „natukene” ja „hea”?
Koolikohustus
Tänapäeval kehtib Eestis koolikohustus kõikidele lastele. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igal inimesel on õigus saada haridust ja kohustus õppida.
Põhiseadus
§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
- Kujutle, et Eestis oleks koolikohustust ja hariduse saamine väga kallis. Mis juhtuks, kui paljud inimesed ei oskaks isegi lugeda?
- Mis sa arvad, kas kõik lapsed saaksid koolis käia, kui Eestis oleksid ainult linnakoolid?
Ma tean, et...
- Eestis on koolidel ja õppimisel pikk ja huvitav ajalugu.
- Esimesed koolid Eestis asutati umbes 700 aastat tagasi.
- Lugemisoskuse nõue kehtib meil üle 200 aasta.
- Haridus on varandus, mida keegi ei saa ära võtta.
