Tunni ülesehitus
- Sissejuhatus, 10 min
- 36 ülesande mäng, 20 min
- Peastarvutamine. Naturaalarvud, 10 min
- Kokkuvõte, 5 min
Ettevalmistus
Õpetaja paigutab klassi rühmalauad (nt kuus 4-liikmelist rühma) ja nummerdab need. Lõigata lahti rühmadesse jagamise sedelid. Varuda eri värvi paberilehti, igale rühmale A4 ruuduline leht ja täring. Printida igale rühmale tööleht.
Eelteadmised
Õpilane
- liidab, lahutab, korrutab, jagab miljoni piires;
- kujutab arve arvkiirel;
- teisendab ajaühikuid, pikkusühikuid, massiühikuid, rahaühikuid;
- leiab tähe arvväärtust avaldises;
- leiab ristküliku ja ruudu ümbermõõtu ning pindala;
- leiab kolmnurga ümbermõõtu;
- arvutab kiirust, teepikkust ja tee läbimiseks kuluvat aega;
- leiab tekstülesandest vajalikud andmed ning nendega arvutada;
- leiab osa tervikust.
Eesmärgid
Õpilane
- kordab ja kinnistab 4. klassi matemaatikakursuses läbitud teemasid;
- tuletab meelde naturaalarvu mõiste ja arvu järgud.
Seotud materjal
- ptk 2.1 „Kordamine. Naturaalarvud“
- lk 6, 7
- lk 4, 5
- lk 4
Märksõnad ja meetodid
- Number, arv, liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, tehete järjekord, arvu ruut, ümbermõõt, pindala, ristkülik, ruut, kolmnurk, kiirus, aeg, teepikkus, rahaühikud, ajaühikud, massiühikud, pikkusühikud, arvkiir, murd, osa tervikust, miljon, jääk, jäägiga jagamine
- Rühmatöö, 36 ülesande mäng, ühine arutelu, animatsioon
Lõiming
- Matemaatika 4. kl (Number ja arv. Arvud 1 000 000-ni)
- Ajalugu 6. kl (Muistne India)
Läbivad teemad
- Kultuuriline identiteet
- Elukestev õpe ja karjääri kujundamine (õpioskuste arendamine)
- Tehnoloogia ja innovatsioon (Opiqu kasutamine)
1. Sissejuhatus
10
- Õpetajapoolsed selgitused ja juhised
- Vestlus rühmades
- Eesmärgi sõnastamine ja allkirjastamine
Klassi sisenedes võtab õpilane lauale pandud karbist numbriga sedeli ja istub seejärel vastava rühmalaua juurde.
Õpetaja annab õpilastele värvilised paberilehed. Hea oleks, kui oleks erinevat värvi pabereid ja iga õpilane saab valida, millist värvi paberilehte ta soovib.
Õpetaja tutvustab lühidalt uue õppeaasta eesmärke ja räägib vahenditest, mida on õpilastel matemaatikatundides vaja (nt joonlaud, mall, harilik pliiats jne) ning õppetöö korralduslikust poolest (nt järelvastamised, hindelised tööd, kodutööd, MK ülesanded jne).
Seejärel saavad õpilased rühmades rääkida. Õpetaja esitab kaks küsimust eraldi ja annab kummagi küsimuse jaoks aega umbes 4 minutit. Kindlasti tuleb jälgida, et kõik õpilased saaksid rühmas sõna. Õpilastega võib kokku leppida, et igaüks saab rääkida 1 minuti.
Seejärel palub õpetaja kirjutada õpilastel värvilisele paberile oma nime ja selle õppeaasta eesmärgi ning vähemalt ühe tegevuse, mida ta selle saavutamiseks peab tegema.
Kui kõik on selle paberile kirja pannud, siis loevad õpilased oma eesmärgi rühmas ette ja kõik rühmaliikmed annavad sellele allkirja. Kui õpetajal on plaanis nõuda õpilastel õpimapi koostamist, siis võib selle paberi lasta panna juba õpimappi.
2. 36 ülesande mäng
20
- 36 ülesande mäng
- Lisaülesanne kiirematele rühmadele. Opiq ptk 2.1 MK ülesanded või Õ ül 5–6
Õpetaja jagab igale rühmale töölehe küsimustega, lahenduste vormistamiseks ühe A4-formaadis ruudulise paberilehe ja veeretamiseks täringu. Kõigepealt veeretab iga rühmaliige ühe korra täringut. See, kes sai kõige enam silmi, määratakse rühma juhiks. Kui mitu õpilast veeretas võrdse arvu silmi, veeratavad need õpilased uuesti seni, kuni selgub kõige suurema silmade arvu veeretaja. Kui rühma juht on selgunud, võib mäng alata.
Rühma juht alustab nüüd veeretamist. Kui ta saab tulemuseks näiteks number 5, siis lahendatakse töölehelt ülesanne nr 5. Edasi veeretab täringut rühma järgmine õpilane. Kui nüüd saadakse täringuga näiteks nr 3, siis liidetakse see eelmisele veeretamistulemusele, st 5 + 3 = 8, ning lahendatakse töölehelt ülesanne nr 8. Rühma juht jälgib, et kõik rühmaliikmed saaksid järjekorras veeretada ja vastutab täringusilmade summeerimise eest. Rühma juht ütleb, milline ülesanne tuleb järgmisena lahendada.
Iga ülesande lahendamise järel näitab rühma juht lahendust õpetajale. Kui lahendus on õige, annab õpetaja loa lahendada järgmine ülesanne.
Distantsõpe
Õpilased tuletavad iseseisvalt meelde 4. klassis õpitut Opiqu keskkonnas lahendades ptk 2.1 ÜK ül 1
Rühm on töö lõpetanud, kui on jõutud 36. ülesande lahenduseni (kui täringut veeretamise ja silmade summeerimise tulemuseks saadakse 36-st suurem arv, siis lahendatakse viimasena ikkagi ül 36).
Õpetaja kuvab ekraanil mängujuhise.
Soovi korral võib rühmad nimetada võistkondadeks ning lahendada ülesandeid aja peale. Esimesena lõpetanud võistkond on võitja.
Kui rühmi on vähe (1–2 rühma), võib kasutada virtuaalset täringut. Sellisel juhul „veeretab″ täringut ekraanil õpetaja.
Kiirematele rühmadele võib anda lisaks lahendamiseks ptk 2.1 MK ül 4, 5 või ül 5, 6.
Õ ül 5, 6 lahendused õpetajale
Kui kõik rühmad on töö lõpetanud ja aega on piisavalt, võib üheskoos lahendada töölehelt neid ülesandeid, mida ükski rühm lahendamiseks täringuga ei veeretanud.
36 ülesande mängu vastused õpetajale.
3. Naturaalarvud
10
- Naturaalarvude ja arvu järkude meenutamine. Õ lk 6–7, animatsioon
- Õ ül 1–4, Opiq ptk 2.1 ül 1–3
4. klassis õppisid õpilased arve kuni miljonini. Ühiselt meenutatakse õpitut.
Distantsõpe
Õpilased loevad läbi ptk 2.1 teema „Naturaalarvud“ ja lahendavad seejärel ül 1–3.
Soovi korral võib õpilastele näidata animatsiooni arvu järkudest.
Edasi lahendavad õpilased ptk 2.1 ül 1–3 või suuliselt ül 1–4.
Õpilased loevad küsimused ette ning vastavad. Õpetaja võib pärast õpilase vastust kuvada õige vastuse ekraanil.
4. Kokkuvõte
5
- Tunnis käsitletu kordamine
- TV ül 1, 2
Tunni kokkuvõttes võib kordamiseks esitada tähelepanu arendavaid küsimusi või lahendada koos ül 1, 2.
Kodutöö ja tunni kirjeldus
Kodutöö
või
Tunni kirjeldus
Kordamine. Rühmatöö. Naturaalarvud |
Opiq ptk 2.1; Õ lk 6–7, TV lk 4–5 |
