Peatükk 1.1 (Eesti keel 7. kl)

Suhelda saab ka sõnadeta

Kas sa tahaksid olla hea suhtleja? Või oleksid sa meeleldi hoopis vaikiv tüüp trummide taga, geniaalne, aga täiesti tabamatu?

Suhtlemise tähtsus

Kogu meie elu koosneb lakkamatust suhtlemisest teiste inimeste ja olenditega ning ei maksa unustada, et ka iseendaga saab mõttes hääletult kõnelda. Ajal, mil inimesed elasid üksnes küttimisest, karja- ja põllupidamisest, usuti, et isegi eluta esemetel, nagu kividel, päikesel, äikesel, on hing ja nende poole võib palves pöörduda. Rääkimata puudest, keda metsa minnes tervitati ja kellelt enne raiumist vabandust paluti.

Muinasjuttudest on meil meeles rääkivad loomad ja linnud, kelle kõnest on mõnele inimesele antud võime aru saada. Sellised lood ei kuulu sugugi vaid fantaasia valda – iga koeraomanik tunneb oma neljajalgse sõbra häälitsuste või sabaliputuste tähendust. Näiteks kui kutsu on näljane, siis tonksab ta ninaga peremeest ja püüab teda endaga kööki meelitada.

Kindlasti oled märganud, et heade sõprade ja tuttavatega suheldes piisab teinekord poolest sõnastki või üksnes välkkiirest pilgust, et kaaslast mõista. Vestluskaaslase näoilmest ja kehahoiakust võib paljugi välja lugeda, saada aimu tema meeleolust või suhtumisest mõnda küsimusse.

Too näiteid selle kohta, millises olukorras või kellega oled pidanud suhtlema sõnadeta. Mil moel sa end arusaadavaks tegid?

Miks on oluline jälgida vestluspartneri näoilmet?

Millist olukorda on fotol kujutatud? Mis sa arvad, millest need inimesed räägivad?
Millest võiksid need poisid rääkida? Mida saad järeldada nende välimuse põhjal?
Millest võiksid need inimesed rääkida? Mida saad järeldada nende välimuse põhjal?
Millest võiksid need inimesed rääkida? Mida saad järeldada nende välimuse põhjal?

Paaristöö

Sõnadeta väljendamine

Mõelge pinginaabriga, kuidas anda nende lausete tähendus edasi ainult näoilme, käeviibete ja muude liigutustega.
​Pärast tehke seda klassi ees, et klassikaaslaste peal järele proovida, kas teie sõnumist saadi aru.

  1. ​Kass püüab hiirt.
  2. Tule rattaga sõitma!
  3. Mul ei ole praegu aega sinuga rääkida, sest me läheme isaga kala püüdma.
  4. Ma armastan väga maasikaid süüa.
  5. Kui palju on 3 + 3?
  6. Sa meeldid mulle väga.
  7. Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma...
  8. Iga inimene on eriline ja ainulaadne.


Järelda!

  • Milliseid lauseid oli lihtne sõnadeta väljendada?
  • Milliseid lauseid polnud võimalik sõnadeta edasi anda?​

Igapäevased žestid

Lihtsaid ja kõigile mõistetavaid teateid on võimalik edastada ka sõnadeta. Igapäevaelus kasutame erinevaid žeste ehk viipeid:

  • surume tervituseks kätt;
  • lehvitame käega, et kellegagi hüvasti jätta;
  • plaksutame käsi, kui meile miski meeldib;
  • viipame käega, et kedagi endaga kaasa kutsuda.
Milliseid näiteid sõnadeta suhtlemise kohta leiad pildilt (märgid, žestid, näoilmed jm)?

Nii sõnalise kui ka sõnadeta suhtlemise kõige tähtsam reegel on, et öeldu mõte jõuaks võimalikult täpselt vestluskaaslaseni – selleks tuleb arvestada kõneolukorraga ja valida sobivaim sõnumi edastamise viis. Ei tasu unustada sedagi, et suhtlemine on alati kahepoolne tegevus ning kuulamis- ja jälgimisoskus on niisama olulised kui teate saatmine.

        • Hoiatab teed ületavate metsloomade eest
        • Juht peab andma teed 
        • Keelab autodele läbisõidu

        Millest tunni ajal tavaliselt sosistatakse või kirjutatakse?

        Kas ja kuidas suheldakse sõnadeta?

        Kas poiste ja tüdrukute vastused erinevad?





        Kokkuvõtteks

        1. Mis on suhtlemise juures kõige tähtsam?
        2. Millised on hea suhtleja tunnused?
        3. Kuidas saab oma suhtlemisoskust muuta? Kas on võimalik seda parandada või  halvemaks muuta?
        4. Miks mõni inimene kasutab rohkem miimikat ja žeste kui teised? Kuidas aitab see suhtlemisele kaasa?
        5. Kuidas kireb kukk saksa, vene, inglise, eesti keeles? Milline tähendus võiks olla kiremisel?
        Palun oota