Chapter 5.5 (Inimeseõpetus 7. kl)

Kehaline aktiivsus

Arutle

  • Miks inimene peab liikuma?
  • Mis sa arvad, mitu sammu sa päevas teed?
  • Kas oled kasutanud mõnda nutiseadet oma liikumise mõõtmiseks?

Mida sa liikumise kohta tead?

Tunni
alguses
arvan

1. Iga päev ei ole vaja liikuda.

Tunni
lõpus
tean

  • x
  • x
  • x

2. Igapäevane liikumine hoiab mälu ja mõtlemise virgena.

  • x
  • x

3. Kui sa harjud noorena liikuma, siis oled ka vanemas eas liikuv ja hea tervisega.

  • x
  • x

4. Igapäevane liikumine muudab sind tugevamaks.

  • x
  • x

5. Igapäevane liikumine on keha kurnav ja seda peaks vältima.

  • x
  • x

6. Iga päev peaks järjest liikuma vähemalt tund aega.

  • x
  • x

7. Ainus kehale kasulik liikumine on trennis käimine.

  • x
  • x

8. Enesetunde parandamiseks tuleb liikuda rohkem õues, mitte siseruumis.

  • x

Liikumine mõjutab tervist

2. Loe.

Hea tervise alus on liikumine, mitme-külgne toitumine, piisav puhkus ja keha puhtus. Kõige mitme-külgsemalt arendab inimese kehalist tervist liikumine ja sport. Liikumine võib olla nii poodi jalutamine, jalgrattaga sõitmine, füüsilise töö tegemine kui ka treening. Kõige paremini mõjub, kui sa liigud iga päev. Enesetunde parandamiseks on hea tegutseda õues.

Populaarne soovitus on teha päevas umbes 10 000 sammu. Teadlased soovitavad liikuda iga päev järjest vähemalt 30 minutit.

Iga päev peaks järjest liikuma vähemalt 30 minutit

Vahemaa

Sammude arv

Koridori pikkus

Tee klassiruumist sööklasse

Klassiruumist tualetti

Klassiruumist õpetajate tuppa

Tehtud sammude arv kokku

Praegu olen teinud  sammu. Peaksin päevas käima 10 000 sammu. Lahutan 10 000-st saadud sammude summa:
10 000 –  = .

Ma peaksin täna käima veel  sammu.

Õpetajale

Kui võimalik, mõõtke samme nii nutiseadmega kui ise oma samme lugedes – kas tulemused on samasugused. 

Kui võimalik, andke juurde ülesanne iga päev oma samme nädala jooksul lugeda.

Soovi korral võite lasta kaardistada nädala jooksul igaühe liikumist (vt töölehte).

Arutle

  • Kuidas sulle liikumisega ülesanne tunnis meeldis?
  • Kas koolis saab palju või vähe liikuda?

Kuidas liikumine tervist mõjutab?

4. Vaata videot.

Vaata videot aju ja liikumise kohta
  • Aju läheb liikudes soojaks.
  • Aju verevarustus paraneb.
  • Mõtted muutuvad aeglasemaks.
  • Tekivad uued ajurakud.
  • Pea hakkab valutama.
Vaata videot laste liikumise kohta
Vaata uudis-lõiku ülekaalulistest lastest
  • Vähene liikumine võib kaasa tuua ülekaalu.
  • Lapsevanemad ei saa sageli aru, kui laps on ülekaaluline.
  • Neljanda klassi laste hulgas on rohkem ülekaalulisi kui esimese klassi laste hulgas.
  • Kehakaalu järgi saab öelda, kui vana laps on.
  • Ülekaalulisi on rohkem poiste hulgas.
Nimeta kolm põhjust, miks lapsed on ülekaalulised 

Liikumine igapäeva-elus

5. Loe igapäeva-elu tegevusi, kus saab liikuda. Markeeri kollasega, mida sa teed iga päev. Markeeri rohelisega, mida sa tahaksid teha.

  • Lähen jalgsi kooli.
  • Jalutan sõbra või koeraga.
  • Kasutan lifti asemel treppe.
  • Tõusen püsti iga kord, kui telekakanalit vahetan.
  • Kõnnin naabritele külla.
  • Sõidan jalgratta või rulluiskudega.
  • Käin ujumas.
  • Mängin sõpradega liikumis- ja pallimänge.
  • Tulen bussist/trammist üks peatus varem maha ja jalutan.
  • Käin trennis.
Igapäeva toimingud on ka liikumine
Õpetajale

Soovi korral saate kaardistada õpilaste liikumisharjumusi. Peatüki lõpus on õpilastele printimiseks kehalise aktiivsuse jälgimise tööleht.

Kokkuvõte

1. Täida väidete harjutuse viimane tulp. Märgi väited, millega nõustud.

Tagasi harjutuse juurde

2. Nuputa.

Vaata piltmõistatust.

3. Mäng „Lähen matkama“

  1. Nimetage erinevaid liikumisviise (nt hüppamine). Kirjutage kõik liikumisviisid tahvlile. Mängu ajal saate neid sõnu kasutada.
  2. Nüüd istuge ringi. Mängujuht seisab ringi keskel.
  3. Mängujuht küsib igalt osalejalt: „Kuidas sa lähed matkama?“
  4. Mängija valib tahvlilt ühe liikumisviisi. Mängija ütleb, kuidas ta liigub ja teeb seda liigutust (nt “Mina hüppan” ja samal ajal hüppab). Järgmine mängija kordab eelmise vastust ja lisab oma liikumisviisi (nt “Tema hüppab, mina keerutan” ja teeb mõlemat liigutust). Liikumisviisid ei tohi korduda.

Pdf tööleht „Kehalise aktiivsuse jälgimine“

Please wait