Patrullid on väikeüksuste retked vastaseohtlikel aladel luureandmete kogumiseks (rekkepatrullid), vastase mõjutamiseks (lahingupatrullid) või logistiliseks tagamiseks (toetuspatrullid). Patrullivateks üksusteks on tavaliselt jagu ja rühm, kuid vajadusel ka kompanii.
Allüksuse ülesanne võib olla ka sooritada petet, nurjet, rekketõrjet, evakuatsioone, isikunaastet, teiste allüksuste varustamist jne. Reke, varitsus ja reid on baaspatrullid, mille põhialused kehtivad enamiku erisuguste patrullide sooritamisel. Pealikud kasutavad kõigi patrullide planeerimisel lisaks allpool kirjeldatud põhimõtetele loogilist ja loovat lähenemist.
Patrulliv allüksus kasutab või on valmis kasutama kontaktidrille ja püsitoiminguid.
Põhiülesanded
Põhiülesanded (missions) on maakaitseüksuste kõige olulisemad ülesanded, mida Kaitseliidu võitlev koosseis peab suutma territoriaalkaitses täita ja milleks tuleb valmistuda väljaõppes.
Põhiülesanded jagunevad peamiselt kaheks – patrullid ja julgestusülesanded. Patrullid on eelkõige sõjaaja tegevused, julgestusülesandeid tuleb täita vastavalt vajadusele nii rahu-, kriisi- kui sõjaajal. Lahingukompanii (LaKo) täidab vajadusel ka tavavõitluse ülesandeid, peamiselt Kaitseväe otseseks toetuseks.
Alljärgnev tabel illustreerib ülesannete kohalduvust vastavalt allüksuse suurusele, liigile ja väljaõppetasemele.
Patrullide grupeeringud
- Planeerimise käigus tuvastab patrullipealik kõik vajalikud tegevused, mis võimaldavad üksusel ülesannet täita ja ohutult omade juurde naasta või planeeritud patrull-laagrisse liikuda.
Tegevused, mis nõuavad valdkonnale selge vastutaja määramist:- navigeerimine planeeritud teekonnal,
- objektil rekke teostamine,
- julgestuse teostamine,
- tuletoetuse teostamine,
- drooni juhtimine ja andmete edastamine,
- raadiosignaali segamine ja mahasurumine,
- vastase tõkete läbimine,
- vastase hävitamine lähikontaktis,
- hävitatud ja vangilangenud vastase läbiotsimine,
- esmaabi osutamine,
- haavatute evakuatsioon,
- võidetud vastase varude hävitamine.
- Kõigi nende tegevuste eest vastutajateks on vaja määrata konkreetsed võitlejad, kes soovitatavalt täidavad igas patrullis samu ülesandeid. See hoiab aega kokku ja väldib segadust. Määrates gruppe ja erimeeskondi, püüab jaopealik, nii palju kui võimalik, säilitada lahingupaaride ja tavapäraste meeskondade, rühmapealik aga jagude tavapärast ühtsust.
Allpool käsitletakse gruppe, mis moodustuvad üksuse ümberkorraldamisel ülesande otseseks täitmiseks, nagu rekkegrupp, rünnakugrupp, tuletoetusgrupp, julgestusgrupp ja juhtkonnagrupp.
Erimeeskondadeks nimetatakse neid lahingupaare või meeskondi, kes kuuluvad eelmainitud gruppidesse, kuid vastutavad mitmete toetavate ülesannete eest grupi põhiülesande kõrval. - Kõigis patrullides on tavaliselt olemas alljärgnevad grupid ja erimeeskonnad.
Grupid
- Juhtkonnagrupp (JK) – jagu: jaopealik ja sidemees; rühm: rühmapealik, pealiku abi, sidemees ja kui üksuses on, siis ka rühma meedik ning tulejuht. JK planeerib ja juhib kogu ülesande täitmist; pealik viibib põhipingutuse juures ja korraldab gruppide koostööd.
- Julgestusgrupp (JG) – jagu: lahingpaar või meeskond; rühm: üks meeskond või jagu. JG vastutab iga ülesande korral objektile keskendunud allüksuste külg- ja tagajulgestuse eest.
- Tuletoetusgrupp (TTG) – jagu: kuulipilduripaar; rühm: reeglina jagude kuulipilduripaarid, keda on vajadusel tugevdatud granaadiheituritega. TTG tagab kattetule vastase mahasurumiseks objektil või kontaktis. Lisaks toetusrelvadele on TTG vastutav ka drooni juhtimise ja vastase kohta info edastamise eest teistele gruppidele. Droonioperaator saab sihtmärgi leidmisel ka TTG relvi suunata ja samas jälgida, et rünnakugrupp ei satuks TTG relvade tule alla.
- Rekkegrupp (REG) – tavaliselt patrullipealik ja tema määratud võitlejad vastavalt konkreetsele rekkeülesandele patrulli käigus (VKP, positsiooni- või objektireke). REG tagab kogu nõutud luureinfo kogumise.
- Rünnakugrupp (RG)* – jagu: üks meeskond; rühm: üks või kaks jagu, millest võib võetud olla kuulipilduja ja granaadiheiturid TTG tarvis. RG tagab vastase hävitamise lähikontaktis.
Erimeeskonnad
- Navigeerimismeeskond – vastutab oma üksuse plaanitud teekonnal püsimise eest.
- Köissillameeskond – vastutab veetakistuste ületamise eest köissilla rajamise ja julgestamisega.
- Läbipääsumeeskond – vastutab erinevatest tõketest läbipääsude rajamise eest;
- Otsimis- ja sõjavangide meeskond – vastutab vastase langenute ja sõjavangide läbiotsimise, sõjavangide julgestamise ja objektilt kõigi oluliste luureandmete kogumise eest.
- Esmaabimeeskond – määratud lahingupaar igas meeskonnas, kelle ülesandeks on kannatanutele esmaabi andmine ja evakueerimine planeeritud kohta.
- Lõhkamismeeskond – võitleja või lahingupaar, kes vastutab demineerimiste, erinevate laengute valmistamise ja lõhkamiste, sh vastase varude hävitamise eest.
- Droonimeeskond – määratud võitleja ja tema asendaja drooni opereerimiseks, kes vastutavad drooni planeeritud lennutamise ja leitud luureandmete operatiivse edastamise eest teistele gruppidele.
- Elektroonilise võitluse meeskond – võitleja ja tema asendaja, kelle ülesanne on õigel ajal ja määratud kohas panna tööle raadiosignaalide segaja vastase sidepidamise häirimiseks.
NB! Kuna patrullijao koosseis on väike, kuid teostamist nõudvaid eriülesanded palju, siis on tavapärane, et samadel võitlejatel on täita mitmeid eriülesandeid, mida ei saa sooritada ühel ja samal ajal. Pealik kasutab võitlejatele mitme eriülesande määramisel loogilist lähenemist.
Erimeeskonnad määra dubleeritult – peamine ja alternatiivne. Patrullide koosseisu on lähemalt kirjeldatud allpool.
- lõhkamine
- droonid
- juhtkond
- otsimine
- esmaabi
- reke
- julgestus
- rünnak
- tuletoetus
- navigeerimine
Patrullide planeerimine ja kooskõlastused
a. Patrullipealik planeerib üksuse ja valmistab selle ette
Selleks kasutab pealik juhtimisprotseduuri, olukorrahinnangut ja oma kogemusi. Kõigepealt määrab ta esialgse hinnanguna objektil vajalikud tegevused, seejärel tagurpidi planeerimise tehnikat kasutades teekonnad omade liinidest või patrull-laagrist (PL) väljumiseni ja siis edaspidi planeerimise tehnikaga teekonnad objektilt lahkumisest kuni naasmiseni omade juurde või järgmisse patrull-laagrisse.
b. Patrulliülesande annab tavaliselt kõrgem pealik
Kuna patrullivad üksused tegutsevad eraldi, oma üksustest eespool vaenulikul alal, peab üksuse tegevused kooskõlastama põhjalikult ja detailselt. Kooskõlastamiste eesmärk on saada patrullile maksimaalne võimalik toetus teistelt oma üksustelt, kuid ka vältida võimalust, et teised oma üksused võiksid pidada patrulli vastaseks ja avada neid kohates või märgates nende pihta tule.
c. Kooskõlastused ja infohanked
Saades patrulliülesande ja olles teinud esialgse planeerimise, on peamised jooksvad infonõuded ja kooskõlastusteemad järgmised.
- Muutused või täiendused vastase olukorra ja tegevuste kohta.
- Ilmaennustus.
- Lisainformatsioon maastiku ja takistuste kohta võimalikel teekondadel, kui keegi omadest on vahetult enne alas käinud.
- Muutused omade olukorras ja edasised plaanid.
- Kaudtule võimalused objektil ja teekondadel.
- Patrulli väljumine omade eesliinist ja naasmine: kooskõlasta soovitatavad kohad, eeldatavad ajad ja selged protseduurid.
- Ülesandeks valmistumisel harjutusteks sobilike maastikukohtade ja hoonete kasutamise võimalused (eriti reidi puhul).
- Tagalatoetus, nagu laskemoona ja muude varude täiendamine vastavalt ülesande nõuetele.
- Kannatanute evakueerimise võimalused ja protseduurid.
- Sideplaan: kutsungid, sagedused, koodsõnad, pürotehnikasignaalid, käskjalad, märgusõnad ja tunnussõnad.
- Vajadusel erimeeskondade või erivarustuse kaasamise ja kasutamise võimalused (teejuht, droon, pioneerid, snaiprid, tulejuht, lasersihtmärgiosutaja, kaamerad jne).
Patrullipealik kooskõlastab oma patrulli tegevused ja teekonnad teiste allüksuste pealikega, kes patrullivad samal ajal lähipiirkondades. Jälgitakse, et ei tekiks ootamatut tulekontakti omade vahel, kuid lepitakse ka kokku võimalused teineteise toetamiseks hädaolukordades.
Pealik kooskõlastab detailselt oma patrulli väljumise ja naasmise omade positsioonide konkreetse lõigu ülema/pealikuga, et vältida omade tule alla sattumist nii lahkumisel kui ka naasmisel.
Vaata detailsemaid kooskõlastuspunkte peatükis 2.5. „Kooskõlastused“.
Enne ülesandele väljumist või määratud ajal annab patrullipealik vajadusel kõrgemale pealikule detailse ülevaate oma plaanist kooskõlastuseks (käsu kinnitusesitlus).
d. Patrulli planeerimise võtmekohad
- Vastase olukord objektil ja teekondadel. Pealik hangib luureinfo ja teeb vastase kohta hinnangu, mis mõjutab tema ülesande täitmist ning üksuse liikumist ülesandele ja sealt ära.
- Üksuse tegevus objektil. Pealik kujundab täpsed tegevused ja allüksuste omavahelise koostöö objektil põhiülesande täitmiseks ja patrulli eesmärgi saavutamiseks. Pealik arvestab alati, et plaanitu ei pruugi sobida tegeliku olukorraga ja valmistab seetõttu ka varuvariandid (olukorrad „juhul, kui …“), kui esialgne plaan ei sobi.
- Grupeerimine. Pealik jaotab oma üksuse vajalikesse gruppidesse ja erimeeskondadesse.
- Esmatähtsad ja toetusülesanded. Pealik määrab kogu üksusele, gruppidele ja meeskondadele kõik olulised ülesanded, mida nad peavad teostama objektil, VKPs, KPdes, ohualade ületusel, teekondadel, omade positsioonide läbimisel jne.
- Piirangud. Pealik selgitab välja kõikvõimalikud piirangud, mis patrulli mõjutavad, ja arvestab nendega. Näiteks tsiviilisikute asumine objektil või selle läheduses piirab kaud- ja toetustule kasutamist ning granaatide kasutamist hoonetes, gruppide omavaheline paigutus määrab tuletegevuse piirangud, et omad ei satuks tule alla jne. Samuti võib piiranguid esitada kõrgem pealik, et tagada üksustevaheline koostöö suurema eesmärgi saavutamiseks. Näiteks võib kõrgem pealik anda üksuse liikumisele vastutusala piirangud, et vältida kontaktiohtu teiste oma üksustega alas, või määrata, et rünnakut ei tohi alustada enne kindlat kellaaega, et see toetaks teiste üksuste ülesannete ajastust jms.
- Võtmeajad ülesannete sooritamiseks ja teekondade läbimiseks. Pealik hindab hoolikalt ajakulu objektil nõutud tegevuse sooritamisel, gruppide lähtepositsioonidele paigutamisel, juhtide rekkel, VKP hõivamisel ja teekondade läbimisel VKPni koos omade liinidest väljumisega. Järgmisena hindab pealik ajaliselt objektilt VKPni eemaldumist, kiiret reorg’i ja infojagamist ning teekonna kestust tagasi omade juurde, järgmisse patrull-laagrisse või uuele ülesandele. Arvesta patrulli keskmiseks liikumiskiiruseks päeval 1 km tunnis, pimeda ajal 0,5 km tunnis. Lisa aega raske maastiku läbimiseks, nagu sood, rabad, tihe võsa, tuulemurrud jne.
- Põhi- ja varuteekonnad. Pealik või tema abi plaanib põhi- ja varuteekonnad objektile ja objektilt ära. Tagasipöördumise teekonnad peavad erinema teekondadest objektile, et vältida vastase varitsusse sattumist.
- Kogunemispunktid. Igal teekonnal tuleb määrata planeeritud KPd ja anda neile ajalised väärtused, et lahknenud üksus saaks jälle kokku (vt peatükki 3.5. „Kogunemispunktid“).
- Kaudtuletoetus. Pealik või tulejuht plaanib, võimalusi maksimaalselt ära kasutades, saadaoleva kaudtule kasutamise objektil ja teekondadel (vt peatükki 2.2.5. „Kaudtule planeerimine ja kasutamine“).
- Signaalid, koodsõnad ja tunnussõnad. Pealik määrab signaalid, millega märku anda operatsioonifaaside vahetumisest, kokkulepitud tegevuste alustamisest või lõpetamisest. Signaalideks kasutakse tavaliselt signaalrakette, koodsõnu, vilet, värvilist suitsu, keemilisi valguspulki jne. Tunnussõnad on vajalikud naasvate oma võitlejate äratundmiseks.
- Pealike asukohad. Pealik kaalub hoolikalt, kus tema ja teised võtmeisikud peaksid paiknema igas ülesande etapis. Patrullipealik on ülesande täitmise jooksul alati peamise vastutusega grupi (põhipingutusüksuse) juures ja vajadusel juhib seda isiklikult. Patrullivanem (jao korral üks meeskonnapealikest) on tavaliselt toetava üksuse juures ja liikumisel kontrollib üksuse saba.
- Tegevused vastasega kontakti sattudes. Kui ülesanne ei nõua, hoidub üksus ülesandele liikudes vastasega kontakti astumisest. Siiski peab plaan tähelepanu pöörama kontakti sattumise võimalusele igas ülesande etapis ja siis on vaja rakendada sobilikke kontaktidrille (vt osa 4 „Kontaktidrillid“). Kui üksus satub vastasega kontakti enne objekti, võib kontaktist lahtirebimine kulutada ülesande sooritamiseks vajalikud varud või muuta võimatuks näiteks rekkepatrulli jätkamise. Sel juhul võib vaja olla ülesanne katkestada ja käivitada varuplaan alalt eemaldumiseks.
- Korraldused ootamatusteks, KOP5 (vt peatükki 2.4. „Korraldused ootamatuste puhul“). Igas olukorras, kus pealik ise lahkub üksuse juurest (peamiselt rekke käigus) või eriülesandega meeskonda välja saates (julgestus, veepatrullid jms), annab pealik juhised:
- kuhu pealik/patrull läheb;
- kes kaasa võetakse;
- kui kaua ollakse ära;
- mida teha, kui pealik/patrull ei pöördu tagasi antud ajaks;
- millised on pealiku/patrulli ja üksuse tegevused vastasega kontakti sattumise korral.
NB! Plaanid peavad arvestama haavatute ja langenute tekkimise võimalusega ning nende võimalikult kiire evakueerimise nõudega. Samuti peavad plaanid arvestama sõjavangide võtmise võimalust, kes on patrulli kätte langenud juhuslikult.
Alati tuleb vastase kätte sattumise ohu korral plaanida ka tundliku varustuse ja andmete hävitamise tähtsusjärjekord ja selle eest vastutavad võitlejad.
NB! Kogenud pealikud teevad esialgse plaani oma peas juba käsu saamise ajal ja küsivad vajalikku lisainformatsiooni kohe käsu saamise lõppedes. Vastused annavad täpsema sisendi detailsemaks planeerimiseks. Lõplik kooskõlastamine toimub põhjaliku planeerimise käigus, võimalusel tuleks kõigi asjassepuutuvate üksuste informatsioon, võimalused ja piirangud juba kanda oma patrullikäsu lõppversiooni.
Alati mõtle läbi, planeeri ja kirjelda patrullikäsus „juhul kui …“ olukorrad ja üksuse tegevused nende korral. Hõlma nii ebasoodsaid olukordi kui ka ootamatult tekkivaid paremaid võimalusi. Harva, kui üldse, läheb kõik täpselt plaani kohaselt. Seetõttu on vaja kogu üksusega valmistuda nii tõrgeteks kui ka kordaminekuteks, et patrulli käigus ei tekiks seisakut, mis kokkuvõttes võib saada saatuslikuks. Käsu tagasisides anna neist teada ka kõrgemale pealikule koos ettepanekutega temapoolseks toetuseks.
Kokkuvõte
- Gruppide ja erimeeskondade määramine hoiab aega kokku, kuna igas patrullis täidavad konkreetsed võitlejad samu ülesandeid.
- Üksuse ümberkorraldamisel ülesande otseseks täitmiseks moodustuvad grupid, nagu rekkegrupp, rünnakugrupp, tuletoetusgrupp, julgestusgrupp ja juhtkonnagrupp.
- Erimeeskondadeks nimetatakse neid lahingpaare või meeskondi, kes kuuluvad eelmainitud gruppidesse, kuid vastutavad mitmete toetavate ülesannete eest grupi põhiülesande kõrval.
- Pealik määrab esialgse hinnanguna objektil vajalikud tegevused, seejärel tagurpidi planeerimise tehnikat kasutades teekonnad omade liinidest või patrull-laagrist (PL) väljumiseni ja siis edaspidi planeerimise tehnikaga teekonnad objektilt lahkumisest kuni naasmiseni omade juurde või järgmisse patrull-laagrisse.
