Reid

1. Üksus säilitab üllatusmomendi objekti rünnaku alguseni.
2. Rünnatav objekt ja seda ümbritsev maa-ala on hästi luuratud.
3. Reidi gruppide lähenemisteed on varjatud.
4. Pealik on tuvastanud kõikvõimalikud takistused teel objektile ja korraldanud meetmed nende ületamiseks.
5. Pealik planeerib ettevalmistava kaudtule objektile (v.a omade ja tsiviilisikute viibimisel objektil).
6. Rünnakut objektile alustatakse kästud ajal.
7. Ootamatuste plaanid ja vastavad korraldused on antud (nt vastast on objektil oluliselt rohkem kui arvati; vastase tugevdusüksus murrab läbi julgestuse; objekti kaitserajatistest ei suudeta planeeritud kohas läbi murda jne).
8. Objekt on jaotatud selgeteks vastutussektoriteks rünnakugruppide vahel, et vältida segadust, kontrollimata jäävaid alasid ja võimalikku tuletegevust oma üksuste vahel.
9. Kõigi reidi gruppide tegevused on ajastatud, koostöö ja ohutus omade tuletegevuse ajal on tagatud kogu reidi käigus.
10. Julgestusgrupid on paigutatud objekti isoleerimiseks vastase tugevdusjõudude saabumise vastu ja objektilt põgeneva vastase hävitamiseks.
11. Üksus ei lasku siduvasse lahingukontakti, kuid hävitab vastase või sunnib ta objektilt taanduma. Kui kästud, siis võtab kaasa kästud isikud ja materjali.
12. Üksus kogub kõik kästud luureandmed objektilt.
13. Seatud on selge järjekord ja signaalid objektilt eemaldumiseks gruppide kaupa.

1. Rünnakugrupp (RG) – põhipingutusüksus – hävitab vastase lähikontaktis, vallutab ja julgestab sihtmärgi. Peab sisaldama piisavat arvu võitlejaid, et tagada kogu objekti puhastamine ja julgestamine. Sisaldab otsimis- ja sõjavangide meeskonda, esmaabimeeskonda ja lõhkamismeeskonda. Lisaks võib sisaldada ka läbipääsumeeskonda vastase tõketest läbipääsude rajamiseks. Rünnakugrupp võib rühma korral koosneda ka kahest jaost (kompanii korral mitmest rühmast), mis liiguvad suuremal objektil teineteist kattes või erinevatesse suundadesse hargnedes.
2. Tuletoetusgrupp (TTG) – reeglina kuulipilduripaarid ja/või granaadiheiturid, kes paigutatakse asukohta, kus neil on objektile hea laskesektor. Tagab objektil kattetule, et võimaldada rünnakugrupil võimalikult häirimatult läheneda.
   ​NB! Kui rühmas ei ole eraldi relvajagu, siis moodustab rühmapealik TTG jagude kuulipilduritest ja granaadiheituritest, hinnates planeerimise käigus selle suuruse ehk tulejõu tarvidust. TTGd juhib siis tavaliselt üks jaopealikest.
3. Julgestusgrupid (JG) – tagavad teiste gruppide julgestuse objektile lähenemise teedel meeskonna- või lahingupaarivaritsustena.
4. Juhtkonnagrupp (JK) – algatab reidi, kontrollib rünnaku kulgu, tagab gruppide omavahelise koostöö ja juhib kõigi gruppide korrapärast lahkumist objektilt.
   ​NB! Meeskondi, mis on kõigil patrullidel ühised, vaata peatükist 6.2.2. „Patrullide koosseisud“.

Patrullipealik peab reidi plaanides ja täide viies silmas pidama alljärgnevat tegevuste järjekorda.

1. VKP hõivamine ca 100–200 m kaugusel plaanitud lähtepunktist. Reidi rekkegrupp koguneb VKP keskele. Pealik annab korraldused ootamatusteks (KOP5) patrullivanemale, kes jääb VKP eest vastutavaks. Patrullivanem jaotab KOP5 kõigile võitlejatele VKPs ja algatab ettevalmistused reidiks (mehed, relvad, varustus ja seljakottide paigutamine VKP keskele vastavalt seljakotiplaanile) kohe pärast rekkegrupi lahkumist.
   ​Reidi rekkegruppi kuuluvad: patrullipealik, rünnakugrupi pealik, tuletoetusgrupi pealik, julgestusgrupi pealik, üks kuulipilduripaar, üks võitleja rünnakugrupi pealikule lahingupaariliseks ja üks lahingupaar rünnakugrupist, kes jääb julgestama lähtepunkti, kokku 9 võitlejat.
2. Rekkegrupp valmistab ennast ette ja teostab objektirekke (vt peatükki 6.3.5. „Objektireke“). Lisaks objektilt luureandmete kogumisele määrab patrullipealik järjekorras: reidi lähtepunkti (mis võib ühtida rekke lähtepunktiga); tuletoetusgrupi positsiooni ja selged orientiirid kattetule suunamiseks objektil; rünnakugrupi varjatuimad lähenemisteed objektile ja nende lähtejoone rünnakuks ning julgestusgruppide positsioonid.
   ​NB! Lähtepunkt on kindel ja äratuntav, KP nõuetele vastav maastikukoht, mille läbivad kõik grupid, liikudes positsioonidele ja sealt pärast reidi tagasi VKPsse. Lähtepunkti kasutatakse kontrollmeetmena, kindlustamaks, et kõik võitlejad, kes läksid reidile, tulevad ka tagasi.
   ​Lähtejoon on viimane positsioon maastikul enne objekti, milleni rünnakugrupp saab läheneda vastase vaatluse eest varjatult.
3. Patrullipealik liigub lähtepunktist koos tuletoetusgrupi ja rünnakugrupi pealikega ja kuulipilduripaariga planeeritud tuletoetuspositsioonile, et koos veenduda objekti vastavuses planeeritule, määrata tuletoetuspositsiooni ja rünnakugrupi lähenemisteede sobivus ning määrata edasise rekke suunad ja vastutusalad vaatlusgruppidele. Julgestusgrupi pealik jääb lähtepunkti ja korraldab seal ringkaitse. Patrullipealik annab talle enne liikumist KOP5.
4. Kui tuletoetuspositsioon on sobiv, jätab patrullipealik tuletoetusgrupi pealiku ja kuulipilduripaari positsioonile objektireket julgestama ja sealt luureandmeid koguma ning annab neile KOP5.
5. Patrullipealik ja rünnakugrupi pealik liiguvad tagasi lähtepunkti.
6. Pealik annab lähtepunktis ootavatele võitlejatele kiire ülevaate tuletoetuspositsioonilt nähtu kohta, täpsustab järgneva rekke plaani ja annab lähtepunkti julgestama jäävale lahingupaarile KOP5.
7. Seejärel asub rekkegrupp tiivikumeetodil teostama reket ümber objekti. Pooleks jagatud vaatlusaladega objektil teeb patrullipealik koos julgestusgrupi pealikuga rekke ühel pool objekti, rünnakugrupi pealik koos oma julgestajaga teisel pool objekti. Lisaks olukorra täpsustamisele objektil tehakse kindlaks rünnakugrupi parimad lähenemisteed ja julgestusmeeskondade positsioonid.
8. Ettenähtud ajal kohtuvad vaatlusgrupid lähtepunktis, vahetatakse kogutud andmeid ja selle tulemusena patrullipealik kinnitab, muudab või tühistab reidi senise plaani.
   ​Kinnitab siis, kui objekt ja sellel paiknev vastane vastavad plaanitud eeldustele ja üksus on pealiku hinnangul võimeline tegutsema juba antud käsu alusel.
   ​Muudab siis, kui objektil nähtu erineb plaanitust, kuid vaatamata sellele suudab üksus ülesande täita (plaanitud rünnakusuund ei sobi maastiku või takistuste tõttu; tuletoetuspositsiooni asukohta tuleb muuta jms).
   ​Tühistab siis, kui objektil nähtu erineb oluliselt sellest, mida eeldati, ja üksus ei saa ülesannet täita (vastase arv on oluliselt suurem või tema kindlustuste tugevus parem kui eeldatud ja üksusel ei ole tõenäoliselt võimalik ülesannet täita; vastane on objekti maha jätnud jms).
9. Kui pealik on senise plaani kinnitanud või seda muutnud, siis liigub ta koos rünnakugrupi pealikuga tuletoetuspositsioonile ning annab kiire ülevaate olukorrast ja KOP5 kuulipilduripaarile, kes jätkavad objekti jälgimist.
10. Kogu rekkegrupp, välja arvatud kuulipilduripaar ja lähtepunkti julgestuspaar, liiguvad tagasi VKPsse. Enne liikumist annab patrullipealik lähtepunkti julgestusele KOP5.
    ​NB! Kui reidi alustamise aeg surub peale, siis võib juba kohe pärast rekke teostamist saata oma positsioonidele julgestusgrupid. Sellisel juhul võtab patrullipealik nad kohe alguses rekkele kaasa ja jätab nad lähtepunkti ringkaitsesse. Pealik annab julgestusgrupi pealikule täpsed juhised nende positsioonide kohta ja KOP5 lähtepunktis kohe pärast oma reket.
11. Rekkegrupi saabumisel VKPsse tõstab patrullivanem kogu üksuse lühikesse peatusesse ja loeb naasva rekkegrupi sisse. Patrullipealik teeb grupipealikele, patrullivanemale ja VKP julgestusmeeskonnale kiire ülevaate plaani muutustest ja annab KOP5 VKPsse jäävale julgestusmeeskonnale.
12. Patrullipealik annab gruppidele liikumismärguande. Grupid liiguvad VKPst välja patrullipealiku juhtimisel järjekorras: julgestusgrupp (kui ei ole juba positsioonidel), tuletoetusgrupp ja rünnakugrupp. Patrullivanem loeb kõik võitlejad välja ja liigub üksusega kaasa, ettekande patrullipealikule teeb käigult.
13. Grupid liiguvad lahingurivistuses lähtepunkti ja võtavad ringkaitsesse.
14. Patrullipealik koos rünnakugrupi pealikuga liiguvad tuletoetuspositsioonil vaatleva kuulipildujapaari juurde (lähtepunkti jäävatele võitlejatele antakse KOP5, äratundmissignaalid kaugel-lähedal) ja kontrollivad, ega objektil pole vahepeal toimunud olulisi muutusi, mis sunniks kehtivat plaani muutma. Kui kõik on korras, liiguvad nad tagasi lähtepunkti.
15. Pealik annab julgestusgrupile viimased juhised ja KOP5 ning käsib neil positsioonidele liikuda (määra tähtaeg, mil nad peavad kohal olema).
16. Kui julgestusmeeskonnad on positsioonidel (ettekanne või kästud aeg on saabunud) annab patrullipealik tuletoetusgrupile korralduse liikuda oma positsioonile ja KOP5 (anna tähtaeg, mil grupp peab olema valmis tuletoetust tegema). Grupp liigub välja tuletoetusgrupi pealiku juhtimisel ja paigutub varjatult positsioonile juba ees ootava kuulipilduripaari juures.
17. Kui tuletoetusgrupp on positsioonidel ja valmis tegutsema (ettekanne või kästud aeg on saabunud), annab patrullipealik rünnakugrupile korralduse hakata liikuma lähtejoone suunas. Patrullipealik liigub koos rünnakugrupiga.
18. Patrullivanem koos rühma meedikuga vastutavad sõjavangide ja kannatanute kogumispunkti (SKK) rajamise eest ning liiguvad rünnakugrupi järel. Tavaliselt on esialgne kogumiskoht lähtejoone läheduses, hiljem liigutab patrullivanem selle objektile lähemale, kui võimalik ja tarvilik (kõik peavad neid kohti teadma, need on teatatud käsku andes).
19. Tulejuht või sidemees tellib patrullipealiku korraldusel plaanitud ja kooskõlastatud kaudtule objektile.
    ​NB! Rünnakugrupp läheneb vastavalt kaudtuld andvate relvade ohutuskaugusele, tavaliselt 300–200–100 m objektist sõltuvalt relvade kaliibrist. Soovitatav on planeerida viimaseks suitsumürsk või -miin, et üksusel oleks selge märguanne omade kaudtule lõppemisest. Vaata kaudtule järgutamist peatükist 2.2.5. „Kaudtule planeerimine ja kasutamine“.
20. Samaaegselt alustab tuletegevust tuletoetusgrupp, kes annab objektile pidevat kattetuld eesmärgiga takistada vastast keskendumast lähenevale rünnakugrupile. 
    ​NB! Kuulipildujate tuli peab olema katkematu ja katma kogu objekti. Valangud on mõistlik hoida 3–6 sekundi pikkused ja kuulipildurid peavad omavahel saavutama kooskõla, kus ühe kuulipilduja tulepausi ajal laseb teine ja siis jälle kolmas (see tagab pideva kattetule ja samas ei lase kuulipildujaid üle kuumeneda). Tuletoetusrelvad hävitavad kindlustatud positsioone ja ohtu kujutavat tehnikat. Tuletoetusgrupi pealik vaatleb, hindab tõhusust ja juhendab relvameeskondi vastavalt.
21. Rünnakugrupp, lähenedes lähtejoonele, hargneb rünnakurivistusse jagude ja meeskondade kaupa ning läheb üle rünnakule plaanitud suundades. Grupp on valmis rajama läbipääsu tõketesse (vt peatükki 4.7. „Mineeritud traattõkete läbimine“). 
    ​Rünnakugrupp liigub kata-liigun-tehnikaga lahingupaariliste või meeskondade kaupa. Jaopealikud määravad konkreetsed sihtmärgid ja juhivad meeskondade tegevust. Vaid siis, kui katet tegev meeskond on vahetu sihtmärgi maha surunud, liigub edasi teine meeskond jne. Vajadusel korraldab rünnakugrupi pealik kasvõi kogu ülejäänud grupi tuletoetuse selleks, et üks meeskond saaks luua läbimurdekoha. 
    ​NB! Rünnakugrupp peaks hoiduma lähtejoonel peatumisest, et mitte kaotada rünnaku tempot ega lasta vaenlasel esialgsest šokist toibuda.
22. Tuletoetusgrupp jälgib rünnakugrupi liikumist ja hakkab suunama kattetuld nende ees vastavalt planeeritud orientiiridele objektil. Patrullipealik juhendab raadio teel. Kokkuleppel kasutatakse ka suitsu või valgussignaale. Tulejuht või sidemees on valmis tellima kaudtuld objekti lähialasse eemalduva vastase või läheneva vastase tugevduste pihta kogu reidi jooksul.

Reidi rünnakufaas (positsioonidele liikumise järjekorraga 1–2–3)

1. Rünnakugrupp puhastab objekti vastasest vastavalt planeeritud vastutusaladele, julgestab kogu perimeetri ulatuses ja teeb koheselt reorg’i. Jaopealikud kontrollivad mehed-relvad-varustus ja teevad ettekande (MRV ettekanne) patrullipealikule.
2. Saanud ettekanded, annab patrullipealik käsu kontrollida objekt süstemaatiliselt läbi (vt peatükki 5.5.4. „Rajatiste läbiotsimine“). Üksus kogub haavatud ja sõjavangid patrullivanema rajatud sõjavangide ja kannatanute kogumispunkti (SKK). Määratud võitlejad koguvad ja pakivad kaasa kästud luurematerjali ja kannavad leidudest ette patrullipealikule. Kui otsimine on lõpetatud, võtavad otsijad koha ringkaitses ja on valmis edasisteks korraldusteks.
   ​NB! Otsijad kuhjavad oma sektorites ka vastase relvastuse, lahingumoona ja varustuse, mida kaasa ei võeta. Määratud lõhkajad paigaldavad laengud ja on valmis süütamismärguandeks. 
   ​Kui objektil on ellujäänud vastaseid, kes ei osuta relvastatud vastupanu, siis tuleb neid kohelda sõjavangidena. Otsijad seovad nende käed ja silmad ning koguvad nad patrullivanema määratud kohta valve alla. Kui nende hulgas on haavatuid, siis tuleb neile anda esmaabi. Sõjavangid, keda kaasa ei võeta, kogutakse ja jäetakse hiljem mõne tee lähedusse hävitamisele kuuluvast varustusest piisavalt kaugel, et selle hävitamine ei põhjustaks neile lisavigastusi. Külmal ajal tuleb tagada neile soe kate.
3. Kui patrullipealik on veendunud, et reidi eesmärk on täidetud, annab ta korralduse alustada objektilt eemaldumist. Eemaldumine sooritatakse organiseeritult ja kindlas järjekorras. Seda on mõistlik teha kokkulepitud koodsõnadega, näiteks roheline-kollane-punane.
4. Esimene käsklus „ROHELINE!“ on märguandeks rünnakugrupile (välja arvatud määratud lõhkajad), mille võitlejad liiguvad kiirelt tuldud teed tagasi, läbides patrullivanema rajatud SKK. Sealt võtavad nad vastavalt patrullivanema juhistele kaasa kõik kannatanud ja vangid.
   ​NB! Kui vange üksusega kaasa ei võeta, siis annab patrullivanem neid eskortivale jaopealikule objekti läheduses asukoha, kuhu vangid tuleb viia ja jätta.
   ​Patrullivanem loeb ka kõik võitlejad oma asukohas objektilt välja. Ta lahutab arvestusest objektil viibivad lõhkajad ja kannab patrullipealikule ette, kas kõik, kes ette nähtud, on väljas või mitte. Kui kasvõi üks võitleja on puudu, annab patrullivanem sellest kohe teada patrullipealikule, moodustab SKKs ringkaitse ja saadab rünnakugrupist objektile tagasi otsimismeeskonnad kadunud võitleja(te) leidmiseks.
5. Rünnakugrupp liigub kiirelt läbi lähtepunkti VKPsse, kinnitab varustuse ja võtab kohad ringkaitses. Patrullivanem liigub koos nendega lähtepunktini ülejäänud üksust ootama. Jõudes lähtepunkti, teeb ta patrullipealikule ettekande.
6. Seejärel annab patrullipealik järgmise käskluse „KOLLANE!“, mille peale eemaldub oma positsioonidelt tuletoetusgrupp. Grupp liigub läbi lähtepunkti VKPsse, kinnitab varustuse ja võtab koha ringkaitses. Patrullivanem loeb kõik lähtepunkti läbivad võitlejad üle.
7. See käsklus on signaaliks ka lõhkajatele laengute süütamiseks ja eemaldumiseks. Koos nendega lahkuvad objektilt ka patrullipealik ja teised juhtkonna liikmed. Koos liigutakse sobivaima teekonna kaudu läbi lähtepunkti.
8. Jõudes lähtepunkti, annab patrullipealik viimase eemaldumiskäsu „PUNANE!“, mis on julgestusgrupi meeskondadele signaaliks eemalduda oma positsioonidelt ja läbida lähtepunkt. 
   ​NB! Julgestusgruppide liikumise alternatiivseks märguandeks võib kasutada plahvatust objektil, mille süütasid lõhkajad.
9. Kui kogu üksus on VKPs, teeb patrullipealik ettekande ülesande täitmisest kõrgemale (kui kästud) ja annab jaopealikele kiire tagasiside varitsuses saavutatu ja peamiste kogutud luureandmete kohta. Samal ajal annavad meedikud haavatutele abi ja valmistavad nad kandmiseks ette. Patrullivanem jaotab vastaselt võetud varud jagude vahel ja kontrollib, et kogu VKP ala jääks puhtaks.
10. Rühma VKPst liiguvad jaod eri suundades välja oma plaanitud julgestuspeatustesse. Meeskonnapealikud loevad oma jao liikmed välja. VKPs ei tohiks allüksus viibida kauem kui 5 minutit pärast viimaste võitlejate saabumist.
11. Jaod liiguvad oma tavapärases liikumisrivistuses oma järgmise planeeritud KPni (vähemalt 1 km reidi objektist eemal).
12. KPs tehakse julgestuspeatus, mille käigus jagab jaopealik meeskonnapealikele kiiresti olulist informatsiooni reidilt saadud luureandmete kohta, kes omakorda annavad selle edasi kõigile oma võitlejatele.
13. Pärast peatust jätkab allüksus liikumist kas uuele ülesandele või planeeritud paiknemisalasse vastavalt edasisele plaanile või juhistele kõrgemalt.

Reidi eemaldumise faas (objektilt väljaliikumise järjekorraga 1–2–3)

NB! Reidilt eemaldumise erisuseks on lõhkelaengute süütamise ja juhtkonna lahkumise ajastus. Varitsuses tehakse seda viimase eemaldumissignaali ajal, sest vahemaad on lühemad ja plahvatav laeng võib vigastada läheduses paiknevaid julgestajaid. Reidil on distantsid tavaliselt suuremad ja lõhkamised seetõttu julgestusele ohutumad.