Reke ja seire
Reke (varem kohaluure) ja seire (reconnaissance and surveillance) on nõutud informatsiooni kogumine vaatluse ja kuulamise teel ettenähtud ajaks vastase ja maastiku kohta vaadeldavast huvipiirkonnast (VHP), et kinnitada, muuta või tühistada pealiku plaan järgneva ülesande elluviimiseks, või selleks, et täita kõrgema pealiku luureteabenõudeid.
Peamised rekke liigid, mida väikeüksus teeb, on:
- objektireke,
- alareke,
- teekonnareke,
- vaatluspost,
- taktikaline küsitlemine,
- reke tulega,
- sihitamine,
- lahingukahjude hindamine.
Objektirekke eesmärk on koguda detailseid andmeid vastasest ja maastikust konkreetses kohas. Seda tehakse eelnevalt teadaoleva või kahtlustatava vastase asukoha suhtes, mille vastu tavaliselt planeeritakse järgnevat ülesannet. Objektireke on reeglina lühiajaline ja liikuv.
Alarekke eesmärk on hankida andmeid vastasest ja maastikust piiritletud suuremalt maa-alalt, mille puhul ei ole täpselt teada, kus vastane paikneb või millised on olud sellel maa-alal. Selleks „kammitakse“ määratud ala ettevaatlikult läbi ja, leides huviobjektid, minnakse üle objektirekkele või edastatakse info kõrgemale üksusele nende asukohtade vältimiseks järgnevate ülesannete raames. Alarekke tehnikaid kasutatakse ka maastikurekkeks oma järgneva ülesande või suurema üksuse saabumisala tarvis ning selle käigus võidakse ka määrata ja rajada lahingupositsioonid ja peidikud (näiteks parvlemiseks).
Teekonnarekke eesmärk on koguda detailset informatsiooni kindla teelõigu, sellel paiknevate rajatiste ja lähismaastiku kohta, millelt vastane võib mõjutada plaanitud teekonnal liiklemist. Teekonnareket tehakse järgneva oma või liitlaste suurema üksuse ohutuma ja parima võimaliku liikumise tagamiseks.
Vaatlusposti eesmärk on määratud objekti või maastikukoha pikaajaline jälgimine, enamasti püsivalt ja varjatult, et koguda andmeid vastase tegevuste kohta konkreetses piirkonnas (huvipiirkonnas). Vaatluspostilt teostatakse seiret.
Taktikaline küsitlemine on kas tsiviilisiku või kinnipeetu üksikasjalik küsitlemine vastase tegevuse või muude asjaolude selgitamiseks. Taktikalist küsitlemist teeb patrull kahel juhul: kui antud ülesanne või ülesande osa ongi viia läbi taktikaline küsitlemine või kui toimub juhuslik kokkupuude kõrvaliste isikutega teise ülesande täitmise jooksul.
Reke tulega on rekke meetod, mille käigus allüksus avab vastase arvatava positsiooni pihta tule, et sundida vastast liikumise või vastu tulistamisega oma positsiooni paljastama.
Sihitamine on vaatlusrekke käigus kaudtulerelvade (merelt, maalt ja õhust) tule sihtmärgile juhatamine ja vajadusel parandusi tehes selle tule juhtimine, et tekitada sihtmärgile kõige tõhusamalt kahju.
Lahingukahjustuste hindamine või löögijärgne reke on objekti või huvipiirkonna vaatlus, mille käigus loendatakse ja hinnatakse tekitatud kaotusi ja kahjusid, mille on põhjustanud kas surmav või mittesurmav tegevus kas vastasele või omadele.
NB! Vahendite olemasolul ja vajaduse korral võib iga allüksus rekkepatrulli käigus paigaldada huvipiirkondadesse andmeid koguvaid, edastavaid või salvestavad sensoreid (rajakaamerad, liikumisandurid, seismoandurid jne) vastase tegevuste edastamiseks või salvestamiseks.
Mehitamata õhuvahendite olemasolul võib allüksus teostada ka õhureket, kuid enne tuleb hoolikalt kaaluda, kui suur on risk, et vastane selle avastab ja plaanitud ülesande üllatusmoment on rikutud.
Vahendite ja vajaduse korral võib iga rekkepatrulli peamine või täiendav ülesanne olla ka kaudtule või õhutule sihitamine ja lahingukahjustuste hindamine.
Toetajatel põhinev vaatlusvõrgustik. Iga allüksust ja staapi peab toetama kohalike elanike vaatlusvõrgustik. Need on rahu ajal ettevalmistatud ja väljaõpetatud inimesed, kes koguvad informatsiooni nii vastase tegevuse kui ka elanikkonna olukorra kohta alal. Nad ei osale ise vahetus võitluses vastase vastu, vaid elavad oma elukohas ning töötavad nagu tavaoludes. Vastane ei tohi kuidagi teada, et nad infot koguvad ja seda edastavad.
Ka okupeeritud aladel on tsiviilisikud vabamad liikuma. Nad näevad ja kuulevad toimuvat, räägivad omavahel ja tihti suhtlevad vastasega ka tööalaselt. Väljaõpetatud vaatlusvõrgustiku liikmed oskavad olulist informatsiooni eristada ja seda edasi anda võitlejatele või edastada ettevalmistatud kanaleid kaudu staapidesse.
Selline luuretegevus on asendamatu olukorrast ülevaate hoidmisel. See võimaldab võitlejatel leida sobivaid sihtmärke ja samas vältida vastase haaranguid, mis on plaanitud nende tabamiseks.
Vaatlusvõrgustiku värbamise, täpsed tehnikad, juhised, väljaõppe ja varustamise korraldab Kaitseliit juba rahuajal, hoides võrgustiku aktiivseid liikmeid saladuses, et kaitsta neid sõja puhkedes vastase repressioonide eest. Sõjaolukorras võib alas tegutsev allüksus selliseid toetajaid juurde värvata, kuid tuleb veenduda nende usaldusväärsuses ja mingil juhul ei tohi neid inimesi ohtu seada (vt ka peatükke 8.1. „Elanikkonna toetus“ ja 1.1.9. „Tsiviilvastupanu“).
Rekkepatrulli põhialused
Edukaks rekkeks on üksusel vaja täita järgmised nõuded.
- Koguda nõutud informatsioon. Kõrgem pealik annab rekkepatrulli pealikule juhised, millist informatsiooni ta vajab. Pealik annab selgelt esmased luureteabenõuded (ELN), mis on kriitilise tähtsusega tema järgnevale plaanile luuratava objekti või ala suhtes. Kui nõutud teavet ei saada või selles eksitakse, kukub järgnev operatsioon tõenäoliselt läbi. Lisaks võib pealik anda nõudeid luureinformatsiooni kohta, mis ei mõjuta küll oluliselt tema plaani, kuid teeks järgneva ülesande tunduvalt lihtsamaks. Need on üldised luurenõuded (ÜLN) ja patrull kogub need siis, kui selleks on võimalus. Peamine pingutus on esmaste luureandmete kogumisel.
Patrullipealik koostab pärast rekke teostamist koos patrulliga rekkeraporti SALUTER ja rekkeskitsi, jagab kogu kogutud informatsiooni kõigi patrulli liikmetega ja kannab ülesande lõppedes kõrgemale pealikule tulemustest ette kästud ajal ja kohas. Rekke tulemuste jagamise eesmärk on kindlustada, et kui üksus satub pärast ülesande täitmist vastasega kontakti, siis on kasvõi ainuke ellujääja võimeline nõutud luureandmed kõrgemale pealikule edastama. - Vältida vastase poolt avastamist. Patrull ei tohi lasta vastasel teada saada, et nad piirkonnas tegutsevad. Kui vastane saab teada, et teda jälgitakse, võib ta liikuda mujale, muuta oma plaane, tõhustada julgestusmeetmeid, luua pettemeetmeid või asuda rekkepatrulli jahtima. Peamised meetmed avastamise vältimiseks on:
- hoia liikumine objekti piirkonnas nii minimaalne kui võimalik (objektirekke korral);
- ära liigu vastasele lähemale kui hädavajalik;
- võimalusel kasuta kaugvaatlusvahendeid, öövaatlusseadmeid ja kaameraid, et ohutut distantsi hoida;
- järgi maskeerimis-, varjamis-, heli- ja valgusdistsipliine;
- väldi raadiojaamade kasutamist olukordades, kus seda pole tegelikult vaja.
NB! Arvesta võimalusega, et vastane võib oma julgestuseks kasutada vaatlust ja liikumist avastavaid optilisi ning elektroonilisi seadmeid.
- Rakendada julgestusmeetmeid. Patrull peab olema valmis kontaktist lahti murdma ja tagasi pöörduma koos kogutud informatsiooniga. Vajadusel võitleb üksus ennast kontaktist lahti, kuid jätkab ülesande täitmist. Julgestusmeeskonnad peavad paiknema nii, et nad on võimelised katma vaatlusgruppe ja vajadusel tulega vastast maha suruma, luues rekkegrupile võimaluse eemalduda.
Rekkeraport ja -skits
Rekkeraport ehk rekkeettekanne, mis kas kinnitab, muudab või tühistab eeldatud olukorda luuratavas alas või kohas, on rekkepatrulli kõige olulisem tulem. Hea rekkeraporti eelduseks on pealiku antud selged luurenõuded, millele ta vastuseid vajab.
Luureandmete kogumisel on soovitatav järgida formaati SALUTER.
SALUTER lähemalt
Size (suurus): vastase üksuse võimalikult täpne suurus.
Activity (tegevus): vastase tegevus vaadeldaval perioodil. Puhkab, kaevub, treenib, valmistub välja liikuma, vahipostide vahetuse ajad, julgestuspatrullid lähiümbruses, nende marsruudid ja ajad jne. Lisaks: on nad erksad, väsinud, hoolimatud vms?
Location (asukoht): vastase täpne asukoht (anna vähemalt kuuekohalise koordinaadiga ja märgi ka 100 km võrguruudu tunnus). Seda osa täiendab paigal oleva vastase kohta rekkeskits ehk joonis, millele kantakse vastase positsioonid, hoonete või telkide ja masinate paiknemine, tunnimeeste asukohad, patrullide teekonnad jms. Skitsil peab olema selgelt märgitud põhjasuund, ligikaudne mõõtkava, eristuvad maastikuelemendid ja tingmärkide legend (kui kasutatakse omaloodud tingmärke, siis peavad ka need olema selgitatud legendis).
Unit/uniform (üksus või vorm): vastase üksuse liik, embleemid, masinate numbrid, inimeste nimed, auastmed jms, mis aitab selgitada või kinnitada, millise üksusega on tegemist.
Time (aeg): ajavahemik, mil reket teostati, võtmesündmuste kellaajalised toimumised. Soovitatav on pidada eraldi kellaajalist logi iga sündmuse kohta, mis toimus objektil vaadeldaval ajal. See aitab tuvastada vastase rutiinide mustrit ja leida nõrkusi nende süsteemis.
Equipment (varustus): vastase sõidukid, relvastus, eritehnika, kindlustused, sidevahendid jms.
Remarks (märkused): kõik muud tähelepanekud, mis ei mahtunud eelmiste alla, kuid võivad osutuda oluliseks või mida on kästud lisaks vaadelda. Näiteks tsiviilisikud objektil või läheduses, varjatuimad lähenemisteed, takistused, sobilikud tuletoetuspositsioonid, vastase tugevduste lähenemisteed jne.
NB! Skitsil ja raportis peab olema selgelt märgitud, mis elemendid ja tegevused on faktid (konkreetselt nähtud) ja mis on tuletused või järeldused (tõenäolised, kuid ei saa kinnitada).
Näide rekkeraportist vaatluspostilt märgatud liikuva vastase kohta (ei vaja skitsi):
Size (suurus) | 7 vastast |
Activity (tegevus) | Liiguvad lõunasse objekti LB suunas |
Location (asukoht) | Ületasid sihtide ristmiku LF403752 (või näiteks NAI 2) |
Unit (üksus) | Luurajad |
Time (aeg) | 122335 APR20 |
Equipment (varustus) | KP, RPG-7, MANPAD, automaadid |
Remarks (märkused) | Liiguvad koos, ca 2 m vahedega, kiirusega ca 3 km/h, julgestus hooletu |
Rekkeskits. Kui iganes võimalik, tuleb koostada raporti juurde skits ehk vabakäeline joonis olukorrast objektil. See peab olema piisavalt suur ja detailne, et anda planeerimiseks kasulikku infot. Samas peaks see piirduma vaid olulisega – näiteks sõjalise tähtsusega sihtmärgid, kindlustused, takistused, turvasüsteemid, positsioonid, patrullide marsruudid jms.
Sümboleid ja tingmärke on soovitatav kasutada samu, mis kehtivad ametlikult. Märkustesse saab lisada täiendavat infot. Isikuid ja mittestatsionaarseid relvi üldiselt skitsile ei märgita; need kirjeldatakse SALUTER ettekandes.
Näide rekkeraportist koos skitsiga vastase tugipunkti kohta:
S: | 25 meest |
A: | Ehitavad õhutõrjepositsioone |
L: | Lõunas künkast 103, LF481854 |
U: | Tundmatu õhutõrjeüksus, välivormis |
T: | 131530-131930 APR20 |
E: | 2 x BRDM (nr 4), 2 roomikutel ÕT raketiheitjat (nr 2 ja 3) – 3 raketti masina kohta, 1 radar (nr 1), 1 raskeKP (nr 7) |
R: |
|
NB!
Kui reket teostab mitu erinevat gruppi, siis nende kogutud informatsioon summeeritakse. Reegel on, et iga vaatleja võib rekkeraportisse ja -skitsile lisada oma vaatlused, kuid ei tohi sealt midagi ära võtta. On tavaline, et erinevad grupid näevad samu asju erinevalt (nt üks grupp hindas objektil oleva veoauto 5-tonniseks, teine grupp sama auto 3-tonniseks; üks luges 6 telki, teine 4), siis märgitakse need erinevused raportisse ja skitsi märkuste lahtrisse.
Objektireke
Objektirekkel (area reconnaissance) liigub patrulliv üksus kindlaksmääratud objekti lähedusse ja kogub luureandmeid rajatiste, tehnika, relvastuse ja vastase tegevuse kohta objektil ja selle ümbruses.
a. Ülesande koosseis
Rekkeülesandeks määrab pealik rekkepatrulli täpse koosseisu, tuginedes ülesandes seatud eesmärkidele ja olukorrale. Rekkepatrullid on tavaliselt jao ülesanded. Objektirekke patrulli grupeerimine (alates VKPst):
- rekkegrupp (REG), mis jaguneb omakorda:
- vaatlusgrupp või -grupid (VG) – põhipingutusüksus, kes teostab reket objektil reeglina lahingupaaridena või kolmeliikmeliste meeskondadena ühelt vaatluspositsioonilt teisele liikudes, et koguda luureandmeid kogu objekti ulatuses. Tavaliselt osaleb patrulli pealik isiklikult ühes vaatlusgrupis. Sõltuvalt patrulliüksuse suurusest, objekti ja maastiku iseärasusest ning rekke teostamiseks ette nähtud ajast võib vaatlusgruppe olla rohkem kui üks;
- vaatlus- ja julgestusgrupp (VJG) – tavaliselt kuulipildur ja/või granaadiheitur või täpsuslaskur, kes paigaldatakse asukohta, kust neil on rekkeobjektile hea vaade ja tulevõimalus. VJG peamine ülesanne on suruda tulega maha liikumine objektil, kui vastane on vaatlusgrupi avastanud ja neil on oht vangi langeda. Oma positsioonilt kogub VJG luureandmeid;
- tugigrupp (TG) – kõik ülejäänud võitlejad, kes ei osale aktiivselt objektirekkes ja paiknevad peamiselt VKPs, on valmis katma reket tegevate gruppide kontaktist eemaldumist.
NB! Meeskondi, mis on kõigil patrullidel ühised, vaata peatükist 6.2.2. „Patrullide grupeeringud“.
b. Objektirekke teostamine
Patrullipealik peab objektirekke planeerimisel ja läbiviimisel silmas pidama alljärgnevat tegevuste järjekorda.
- Esialgse VKP hõivamine (vt peatükki 3.5.5. „Viimane kogunemispunkt“) ca 100–400 m plaanitud lähtepunktist.
- Patrullipealik kontrollib üle VKP asukoha õigsuse ja sobilikkuse. Sidemees teeb kõrgema üksusega sidekontrolli. Kui valitud kohast sidet ei saa, tuleb leida uus VKP asukoht. Samuti tuleb uus asukoht leida siis, kui asukoht ei sobi kasvõi ühe VKP-le esitatud nõudega.
- Kui VKP koht on sobiv, siis patrullipealik kinnitab VKP, mis ei ole sellest hetkest enam esialgne.
- Meeskondade pealikud korraldavad kiiresti ringkaitse ja tulevad patrullipealiku juurde VKP keskele. Pealik annab neile juhised ettevalmistusteks. Kokkusaamise mõistlik ajaline kestus on 15–30 minutit sõltuvalt valgusest, varjatusest ja ülesande ajapiirangust.
- Samal ajal, kui rekkegrupp (vaatlusgrupid ja julgestusgrupp) teostavad VKP keskel ettevalmistusi, korraldab VKPsse jääv patrullivanem (meeskonnapealik või rühmapealiku abi) ümber ringkaitse, et täita rekkegrupi liikmetest jäävad tühjad kohad.
- Kui ettevalmistusteks ette nähtud aeg on täis või kui pealik on saanud meeskonnapealikelt ettekande, et rekkegrupi võitlejad on ette valmistatud, alustab patrullipealik nende inspekteerimist ja laseb meeskonnapealikul teha inspekteerimise oma ettevalmistuste üle. Rekkegrupp paigutab oma seljakotid VKP keskele.
- Rekkegrupid kogunevad VKP kell 12 asukohta järjekorras: patrullipealik, julgestusgrupp, vaatlusgrupp või vaatlusgrupid (esimene vaatlusgrupp on see, millesse kuulub ka patrullipealik), ja on valmis väljaliikumiseks. Pealik väljastab patrullivanemale ootamatuste juhuks KOP5, mille patrullivanem edastab toetusgrupile kohe pärast rekkegruppide lahkumist. Rekkegrupp liigub VKPst välja, patrullivanem loeb kõik väljujad üle.
NB! Üks KOP5 osa on ka VKP evakueerimise nõue viimasesse määratud KPsse kindla aja möödudes pärast mõne rekkegrupi kontakti sattumist vastasega. - Rekkegrupp võtab planeeritud rivistuse käigult. Liikudes planeeritud lähtepunkti suunas, grupp peatub ja teeb PVKH iga 20–50 m tagant.
- Jõudes planeeritud lähtepunkti piirkonda, hindab pealik selle sobivust (KP nõuded) ja annab märguande peatumiseks. Rekkegrupp teeb PVKH. Pealik annab rekkegrupile teada, et ollakse jõutud lähtepunkti. Rekkegrupp jätab piirkonna hästi meelde ja moodustab ringkaitse.
- Patrullipealik annab julgestusgrupile märguande olla valmis liikuma ja väljastab vastava KOP5 nii julgestusgrupile kui ka lähtepunkti jäävatele vaatlusgruppide võitlejatele. Patrullipealik koos teise vaatlusgrupi pealikuga (tavaliselt üks meeskonnapealikest), vaatlus- ja julgestusgrupiga liiguvad lähtepunktist planeeritud julgestuspositsioonile. Lähenedes objekti nägemisulatusse, läheb grupp hiilimiselt üle roomamisele, et vältida võimalikku avastamist objektilt.
KOP5 kontaktijuhised julgestusgrupile on soovitatavalt järgmised.
Kui üks gruppidest või VKP satub vastasega kontakti, katkestame koheselt ülesande. Julgestusgrupp avab objektile kuulipildujatule, vältides keelatud sihtmärke. Laske korraga 200ne lint, granaadiheituri üks lask, ja eemalduge koheselt lähtepunkti. Vaatlusgrupp, kes satub kontakti, algatage koheselt eemaldumisdrill otse objektilt eemale ja ärge liikuge lähtepunkti suunas enne, kui vastane on maha raputatud. Vaatlusgrupi võitlejad, kes ei ole kontaktis ja on vaatluspostil, tulistage kõik objektile üks salvetäis segaduse suurendamiseks, siis eemalduge kohe otse tagasi ja liikuge lähtepunkti. Lähtepunktis oodake teiste saabumist 10 minutit, arvates kontakti algusest. Kui teisi selle aja jooksul ei jõua, liikuge VKPsse ja võtke juhised patrullivanemalt. Kui teie liikumine lähtepunkti kestaks kauem kui 10 minutit, siis liikuge otse VKPsse. VKP on aktiivne 20 minutit kontakti algusest, kui neid ei ole varem avastatud. Grupp, kes jõuaks VKPsse siis, kui VKP ei ole enam aktiivne, liikugu kohe viimasesse planeeritud KPsse. - Jõudes plaanitud julgestuspositsioonile, hindab patrullipealik selle sobivust: kas objekt on vaadeldav, kas julgestusmeeskond saab positsioonilt teha tuletoetust vaatlusgrupile, kui sellel tekib kontakt vastasega.
Patrullipealik ja teise vaatlusgrupi pealik vaatlevad julgestuspositsioonilt objekti ja selle ümbrust, et hinnata oma vaatlusgruppide plaanitud vaatluspunktide ja neile lähenemise teede sobivust, ning tuvastavad plaanitud edasiliikumispiiri (ELP) oma gruppidele, et vältida teineteise vastusalale sattumist.
Samuti peab pealik hindama, kas objektil on esemeid või rajatisi, mida kontakti korral ei tohi lasta. Nendeks võivad olla tsiviilisikutega ehitised või ohtlikke materjale sisaldavad konteinerid, mille süttimise või plahvatuse korral võivad viga saada rekkegrupi võitlejad või tsiviilisikud. Pealik annab vastavad juhised julgestusmeeskonna pealikule ja teise vaatlusgrupi pealikule.
Juhul, kui reke ei ole teostatav ilma vaatlusgruppe paljastamata (maastik on oluliselt muutunud ja ei võimalda enam vaatlust; vastane korraldab alas agressiivseid vasturekkepatrulle jms), tuleb patrullipealikul kaaluda ülesande katkestamist. Sel juhul naaseb ta koos rekkegrupiga VKPsse, kannab võimalusel olukorrast ette kõrgemale ja saab uued juhised. - Kui positsioon on sobiv, paigutab patrullipealik vaatlus- ja julgestusgrupi nii, et üks või kaks võitlejat vaatlevad lamades laskeasendis objekti ja kas paariline või kolmas grupi liige paikneb nende selja taha nii, et nende saapad puutuvad kokku. Nii julgestusgrupid kui ka vaatlusgrupid kasutavad koputuskoodi vastu teineteise saapaid, et vältida heli ja liikumist vastase läheduses:
- üks koputus – kõik on korras ja rahulik, muutusi ega ohtu pole, sain aru;
- kaks koputust – kontakt vastasega tõenäoline, ole valmis!;
- kolm koputust – lahkume positsioonilt.
Koputuse saaja kinnitab ühe koputusega, et sai aru.
- Patrullipealik ja teise vaatlusgrupi pealik liiguvad varjatult tagasi lähtepunkti, kus annavad teistele vaatlusgruppide liikmetele edasi informatsiooni võimalikest plaanimuutustest ja tulepiirangutest objektil kontakti korral.
- Vaatlusgrupid väljuvad lähtepunktist oma plaanitud suundades ja alustavad reket. Vaatlusgrupid kasutavad tiivikutehnikat (nimetatakse ka karikakra- või ristikheinatehnikaks), mille puhul tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
- vaatluspostile ja sealt ära liigutakse risti luuratava objektiga;
- kasutatakse maksimaalselt maastiku varjavaid omadusi;
- kasutatakse aeglast, vaikset, hiilivat ja madalat liikumist;
- kunagi ei liiguta sammugi paralleelselt objektiga nähtavusulatuses.
- Vaatlusgrupid teostavad reket, kuni täitub üks neljast tingimusest:
- kõik nõutud informatsioon on kogutud,
- on saavutatud edasiliikumise piir,
- ettenähtud aeg hakkab lõppema või
- satutakse kontakti vastasega.
Planeerimisfaasis tuleb arvestada liikumise ajakuluga vastavalt maastikule ja ettenähtavatele takistustele, nagu teede ja veetakistuste ületused, ümber lageda ala minek jms.
Raadiojaamade kasutamine pole soovitatav, et mitte reeta rekkegruppide alas tegutsemist. Raadioside on üldiselt lubatud vaid kontakti korral vastasega, mil rekkegrupp on juba nagunii avastatud. Reegel võiks olla, et rekke ajal ei võeta reket teostava üksusega ühendust ja rekkeüksuse raadiojaamad on välja lülitatud.
Optilisi vahendeid ja laserseadmeid tuleb kasutada ettevaatlikult, et nendelt peegelduv valgus või signaalid ei reedaks vastasele rekkegruppide asukohti. Alati, kui võimalik, kasutage peegelduskaitset.
Kõik rekkegrupi liikmed teevad enne oma positsioonilt lahkumist enda ümber ala kontrolli, veendumaks, et neist ei jää maha midagi, mis saaks reeta nende alas viibimist.
- Vaatlusfaasi lõppedes liiguvad vaatlusgrupid tagasi lähtepunkti objektist piisaval kaugusel, et jääda väljapoole nägemis- ja kuulmisulatust. Lähtepunktis võetakse ringkaitse ja kohendatakse seda vastavalt teiste gruppide saabumisele.
- Kui kõik vaatlusgrupid on tagasi, liigub patrullipealik julgestusgrupi suunas, kuni saab silmside tahapoole vaatava julgestajaga. Patrullipealik annab talle märku julgestuspositsioonilt äraliikumiseks.
- Saanud signaali, teeb tagajulgestaja kolm koputust objekti vaatleva julgestaja saapa pihta. Saanud kinnituse ühe koputusega, hakkab ta positsioonilt eemale roomama patrullipealiku suunas. Teine julgestaja roomab tagurpidi seni, kuni on piisavalt varjus objektilt vaatluse suhtes, keerab end ringi ja liigub edasi. Jõudes patrullipealiku juurde, liigutakse koos lähtepunkti.
- Kui kogu rekkegrupp on lähtepunktis, teeb grupp PVKH 3–5 minutit. Seejärel kontrollib patrullipealik kõigepealt „mehed-relvad-varustus“; siis kõigi kogutud luureandmeid, et määrata kindlaks, kas nõutud andmed on kogutud. Kui jah, siis liigub rekkegrupp tagasi VKPsse samas rivistuses, mis tulleski. Kui ei, siis teeb patrullipealik uue plaani, saadab ühe lahingupaari VKPsse patrullivanemat informeerima ülesande pikendamisest ja nende naasmisel lähtepunkti teostatakse reke uuesti. Vaatlusgrupid vahetavad vastutusalad.
Mõistlik on vahetada nii, et vahetuvad vaid vaatlusgruppide pealikud, aga julgestajad jäävad suunal samaks. Nii saab kordusrekkel aega kokku hoida, sest julgestajad on juba maastikuga tuttavad. - VKP julgestajad peaksid lähenevad omad valges ära tundma; pimedas on soovitatav kasutada äratundmissignaali, näiteks kompassi helendava tabeliga üles-alla-risti liigutust. Sosistamiskaugusele jõudes kinnitatakse omade lähenemine tunnussõnaga. Rekkegrupi saabudes lähevad kõik VKP julgestajad lühikese peatuse asendisse (seljakotid seljas ja valmis kohe liikuma). Patrullivanem liigub sisenemispunkti ja loeb kõik rekkegrupi liikmed üle.
- Rekkegrupi liikmed liiguvad oma seljakottide juurde, kus patrullivanem teeb kiire kontrolli nende relvastuse ja varustuse üle, veendumaks, et midagi olulist ei ole kaduma jäänud. Seejärel panevad need selga ja võtavad oma kohad ringkaitses. Kogu üksus teeb PVKH, et veenduda, kas vastane neid jälitab või mitte. Kui patrullipealik leiab, et rekkegruppi ei jälitatud ja VKP on turvaline, koondatakse ning jagatakse informatsioon kõigi võitlejatega kohapeal. Kui on märke vastasest, siis liigub patrull VKPst välja kuni 1000 m, kus teeb julgestuspeatuse, ning informatsiooni koondamine ja jagamine tehakse seal. Enne informatsiooni koondamist läheb peatuspaiga julgestus uuesti pika peatuse asendisse.
- Informatsiooni koondamiseks tulevad vaatlejad oma märkmete ja skitsidega patrullipealiku juurde, koos tehakse koondraport ja skits (vt nõudeid ülalpool). Pimedal ajal tehakse seda telkmantli all, kasutades punast valgust. Kui lõplik raport ja skits on valmis, teeb sidemees neist lisaks 2 koopiat – originaal jääb patrullipealikule, koopiad meeskonnapealikele, kes panevad need hiljem samadesse taskutesse oma vormis.
- Seejärel algab teiste patrulliliikmetega informatsiooni jagamine. Selleks annab patrullipealik meeskonnapealikele ajapiirangu. Meeskonnapealikud liiguvad ükshaaval ühe võitleja juurest teise juurde, tuues nad ringkaitsest tahapoole, selgitavad skitsi ja lasevad meelde jätta kogu olulise informatsiooni raportist. Normaalne ajakulu on 5–10 minutit võitleja kohta sõltuvalt andmete detailsusest. Meeskonnapealik ütleb kindlasti, millises taskus ta andmeid hoiab, et tema langemisel saaks iga võitleja need sealt kaasa võtta.
- Kui luureinfo on jagatud, teeb patrullipealik mõne võitleja pistelise kontrolli, kuidas nad jagatud infost aru said.
- Seejärel kannab patrullipealik kõrgemale ette ülesande täitmisest (kui kästud) ja käsib üksuse valmis väljaliikumiseks. Patrullivanem liigub väljumispunkti, loeb kõik võitlejad välja ja kannab pealikule ette. Patrull liigub plaanitud suunas. Juhul, kui tegemist on reidieelse rekkega, alustab patrullipealik ettevalmistustega järgnevaks reidiks.
NB! Juhul, kui järgneb reid, ei tooda vaatlus- ja julgestusmeeskonda ning vajadusel ka mõnda vaatlusmeeskonda objekti piirkonnast ära, vaid nad jäävad positsioonidele kuni reidi gruppide plaanitud positsioonidele tulekuni, tagades nii olukorra jooksva jälgimise objektil (vt täpsemalt peatükis 6.6. „Reid“).
Alareke
Alareke (zone reconnaissance) on ülesanne, mille käigus kogutakse informatsiooni kõigi teede, takistuste, maastiku, asustuse ja vastase jõudude kohta kindlaksmääratud maa-alal. Alareket kasutatakse peamiselt olukorras, kus kindlalt piiratud maa-ala on oluline edasisteks ülesanneteks ja selle kohta on vähe informatsiooni. Samuti kasutatakse alarekke tehnikaid siis, kui on vaja leida kadunud või hädas olevaid isikuid, allakukkunud õhusõidukeid, allaheidetud varustust ja muid objekte, mille suhtes on luurehuvi, mida on vaja päästa või kaasa võtta.
Alarekkeks kasutatakse peamiselt kolme tehnikat: tiivik, koonduvad rajad ja järjestikku sektorid.
Tiivikutehnikat kasutatakse siis, kui reket teeb kuni jaosuurune üksus, kui luuratav maa-ala on väike või kitsas, aga ka koonduvate radade meetodi osana, kui luuratav maa-ala on lai. Üksus moodustab oma vastutusala keskel kogunemispunkti (KP), kuhu jätab seljakotid ja julgestuse. Rekkegrupid liiguvad sellest välja, kammides ümbritseva maa-ala tiivikukujuliselt läbi. Grupid kohtuvad uuesti ettenähtud ajal KPs; vajadusel nihutavad KP edasi ning teostavad samasuguse rekke uuesti järgmises maastikukohas.
Pikal alal tuleb järjestikused KPd planeerida selliste vahemaadega, et igast KPst väljuvad rekkegrupid kontrolliksid ala läbi eelmise kontrollitud ala piirini.
Mõistlik on jagada luuratav ala ümber KP pooleks – üks lahingupaar vasakule, teine paremale. Üks pooljagu, kes jääb VKP julgestusse, saab nii puhata ja järgmises KPs rollid vahetuvad.
Koonduvate radade tehnikat kasutatakse rühmaga, kui luuratav ala on lai. Sellisel juhul teostab jagu või pooljagu temale määratud kindlas sektoris rea tiivikutehnikal põhinevaid liikumisi. Rühmapealik määrab ajapiirangu ja rühma kogunemiskoha (VKP) ala lõpus.
Iga jagu peab kinni pidama rühmapealiku määratud sektoripiiridest, et vältida võimaliku sõbraliku tulekontakti ohtu omade vahel.
Järjestikku sektorite tehnika korral hargneb kogu üksus (nii jagu kui rühm) lähtepunktist, liigub ala kammides lahingupaaridena ja koguneb plaanitud kogunemispunktidesse, kust pärast kõigi saabumist jätkatakse ala edasikammimist järgmise plaanitud kogunemispunktini jne. See on kiireim meetod, samuti on üksus paremini kontrollitav, kuid suurel alal ei ole maa-ala kontroll teostatav sama põhjalikult kui koonduvate radade tehnikaga. Kuna rekkegrupid ei kasuta KPsid, kuhu tullakse tagasi, siis selle tehnika kasutamisel on kõigil võitlejatel kogu varustus kaasas.
Ükskõik mis tehnikat alarekkes kasutati – kui üks gruppidest leiab vastase, teevad nad kiire esialgse luureinfo kogumise ja kannavad tulemustest ette pealikule kas raadio teel või järgnevas KPs. Pealik otsustab vastavalt üksusele antud ülesandele ja piirangutele, kas huvi pakkuva leiu korral minna üle objektirekkele või jätkata alareket.
Teekonnareke
Teekonnareket (route reconnaissance) tehakse kindla teekonna kohta andmete kogumiseks, et selgitada välja kas vastase kohalolek või teekonna sobivus plaanitud liikumisteks. Teekonnaks võib olla kas üks kindel tee, teedevõrgustik või plaanitud liikumiskoridor maastikul. Teekonnarekke eesmärk on kõrgemale pealikule kinnitada või ümber lükata teekonna sobivus järgnevaks ülesandeks, milleks on enamasti suurema allüksuse plaanitud rännak.
a. Tavapärased ülesanded teekonnarekkel võivad olla:
- hinnata teede sobivust (kandevõime, laius, seisukord) järgnevaks liikluseks;
- otsida vastase asukohta või tema hiljutisi jälgi teekonnalt ja selle lähedusest;
- selgitada välja ja kontrollida kohti maastikul, mida vastane võib kasutada sel teekonnal liikluse mõjutamiseks;
- hinnata kõrvalteede seisukorda juhuks, kui on tarvis ümber takistuse minna;
- hinnata alade ja punktide asustust teekonnal;
- selgitada välja sillad, truubid jm kohad takistuste ületamiseks, nende kandevõime ja seisukord, sh ega need ei ole mineeritud;
- selgitada välja miiniväljad jm takistused teedel või nende vahetus läheduses;
- otsida kopterite maandumisplatsideks (HLZ) sobivad alad.
b. Pealik annab teekonnareket läbi viivale allüksusele selged juhised:
- milline on konkreetne plaanitud teekond algusest lõpuni;
- millise raskusastmega sõidukid on teekonnale plaanitud ja mida sellega seoses eriliselt vaadata;
- mida ülalolevast loetelust konkreetselt otsida ja millele rekke käigus tähelepanu pöörata;
- millised on tegevused kontakti korral vastasega;
- millal reket alustada ja mis ajaks peab reke olema lõpetatud;
- millal ja kuidas rekke tulemustest ette kanda;
- kuhu pärast ülesande täitmist edasi liikuda.
c. Reket tegeva allüksuse pealik teeb kaardirekke ja plaanib:
- teekonna ja lähiümbruse rekkele kuluva eeldatava aja;
- tõenäolised vastaseohtlikud kohad teekonnal ja selle ümbruses;
- oma allüksuse jaotuse gruppidesse, kui on vaja jaguneda;
- vahemaad gruppide vahel järjestikku liikudes;
- faasijooned maastikul ja plaanitavad ajad, millal paralleelselt liikuvad grupid peaksid nendeni jõudma;
- gruppide vastastikuse toetuse plaani kontakti korral vastasega;
- kõrgema üksuse kaudtuletoetuse kogu rekke jooksul, kui on saadaval;
- kannatanute evakuatsiooni;
- koodsõnad ja signaalid faasijoonteni jõudmise, takistuste või vastase avastamise korral.
Vaatluspost
Rekke käigus on tavapärane rajada vaatlusposte (VP), millelt saab paigal olles teostada teadaoleva või kahtlustatava objekti või maastikukoha vaatlust.
Vaatluspostid jagunevad kaugmaa- ja lühimaa-vaatluspostideks.
Kaugmaa-vaatluspost
Kaugmaa-vaatluspostist tehakse objekti või maa-ala vaatlust, jäädes ise väljapoole vastase käsitulirelvade ja tavapäraste julgestusmeetmete ulatust. Seda saab rajada sinna, kus maastik soosib vaatlust pika maa taha ja allüksusel on kasutada vastav vaatlustehnika (nt vaatlustoru või korraliku suurendusega kaamera). Kaugmaa-vaatlusposte kasutatakse siis, kui on piisavalt aega objekti või ala vaadelda, kui on tarvis salvestada vastase tegevused ja rutiinid, tuvastada teatud tegevused või isikud jms. Pikaajaliseks vaatluseks tuleb lisaks vaatluspostile rajada ka varje- ja puhkeala (VPA) vaatluspostist eemale (patrull-laagrisse), kus vaatlejad saavad meeskondade kaupa puhata.
Pikaajalises vaatluspostis tuleb vaatlusmeeskondi regulaarselt vahetada. Samuti luuakse varje- ja puhkealal või selle läheduses sideühendus kõrgema üksusega, kellele edastatakse regulaarselt ettekandeid muutustest objektil. Vaatlusposti ning varje- ja puhkekoha vahel luuakse võimalusel traatside või kiudoptiline side või kasutatakse käsijaamu madalal võimsusel.
Lühimaa-vaatluspost
Lühimaa-vaatluspostist tehakse objekti või ala vaatlust, jäädes ise vastase käsitulirelvade ja tema julgestusmeetmete ulatusse. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt siis, kui maastik ei võimalda vaadelda kaugelt või rekkeülesanne ei ole pikaajaline. Risk sattuda vastasega kontakti on suur. Lühimaa-vaatluspostid on tavaliselt lühiajalised ja info kogumine neis piirdub vaid kõige olulisemate andmete kättesaamisega.
Vaatluspostide rajamine ja kasutamine
Maapealne vaatluspost
Maapealne vaatluspost rajatakse tavaliselt lühiajalise vaatluse tarvis. Selleks piisab enamasti kohalikust maskeeringust (kohapealne alustaimestik ja oksad). Maskeerimisel tuleb kasuks ghillie-katteriietus.
Meeskonnad ei kaevu, pärast andmete kogumist võivad nad vaatluspositsioone vahetada (vt peatükki 6.3.5. „Objektireke“).
Maapealse vaatlusposti eeliseks on ettevalmistuste vähesus, miinusteks suurem vastasele vahelejäämise võimalus ning haavatavus otse- ja kaudtulele.
Soovitusi maapealse vaatlusposti rajamiseks ja selles tegutsemiseks:
- veendu, et plaanitavast vaatluspostist on hea vaade objektile või huvipiirkonnale;
- vaatluspost ei tohi jääda teede, radade, rajatiste ega muude võimalikku huvi pakkuvate objektide lähedusse (v.a VP asustatud alal);
- väldi taimestiku lõikamist vaatlusposti alas, kasuta ära kohalikku loomulikku maskeeringut;
- hoia varustus, mis pole kasutuses, pakituna;
- hoia vorm kogu aeg seljas ja rakmed peal;
- taga julgestus 360 kraadi;
- kohenda vaatluspost piisavaks kahele võitlejale või
- kolmele võitlejale kauem kestva vaatluse korral. Üks puhkab, kui teised kaks vaatlevad ja julgestavad;
- vaheta vaatlejaid vahetult pärast hämarikku või enne koitu;
- raja sideühendus VP ja VPA vahel;
- vaatlejad peavad võtma oma seljakotid vaatlusposti;
- väldi liikumist vaatluspostist välja päevasel ajal;
- kasuta maskeerimisvõrku vaatlusposti maskeerimiseks ümberringi ja õhuvaatluse eest;
- muuda liikumissuunda (siksaktehnika), kui liigud VP ja VPA vahet;
- ära kanna liikumisel ghillie’t, sest sinna kinnitatud taimed tulevad kergesti lahti ja jätavad jälitatava raja.
Maasisene vaatluspost
Maasisene vaatluspost on mõeldud pikemaajalise vaatluse tarvis. Selleks rajatakse varje looduslikku lohku või kaevutakse pinnasesse. Eesmärk on kaitsta meeskonda nii ilmastikumõjude, vastase õhuvaatluse kui ka relvade eest. Maasiseseid vaatlusposte on kahte tüüpi: kerged ehk õhukese kattega ja vaatluspunkrid ehk sellise kattega, mille peal saab inimene kõndida ilma aru saamata, mis on pinnase all. Mõistlik on rajada võtmekohtadesse vaatluspunkreid varjatult, enne vastase jõudmist alasse.
Soovitusi maasisese vaatlusposti rajamiseks ja selles tegutsemiseks:
- rajatava vaatlusposti kohast peab olema hea vaade objektile või huvipiirkonnale;
- vaatluspost ei tohi jääda teede, radade, rajatiste ega muude võimalikku huvi pakkuvate objektide lähedusse (v.a VP asustatud alal);
- veendu, et meeskonna vaatlusseadmed ulatavad huvipiirkonda vaatlema/salvestama;
- veendu, et rajatava vaatlusposti kohal on piisavalt puude katet kaitseks õhuvaatluse eest;
- tarvis on materjali ja tööriistu varje tegemiseks (postid, vaiad, kattematerjal, maskeerimisvõrk, sidumisnöör, labidad jms);
- vaatluspost tuleb rajada varjatult vastase ja kõrvaliste isikute pilkude eest;
- rajada tuleb kaks väljapääsu hädaolukorra puhuks;
- ümbrusesse ei tohi jääda kaevatud pinnast ega muid paljastavaid jälgi juhuks, kui vastase patrull või mõni seeneline juhtub lähedalt mööduma; maskeeri VP hoolikalt kohaliku materjaliga;
- ära hoia vaatlejaid VPs kauem kui kolm ööpäeva – maapinna niiskus hakkab tervisele mõjuma; korralda vaatlust ja puhkust paaritunniste vahedega – üks vaatleb, teine julgestab, kolmas puhkab;
- vaatlejad vahetuvad pimedas, soovitatavalt enne koitu. Väljavahetav meeskond tuleb vaatlusposti (lähenemissignaalid) ja võtab olukorra üle. Alles siis lahkub senine vaatlusmeeskond VPAsse;
- hädad tuleb teha tugevasse kilekotti ja pudelisse, samuti panna suletavasse kilekotti kõik toidujäätmed ja -pakendid, ei tohi meelitada ligi metsloomi ega koeri;
- teekond varje- ja puhkealale peab olema hoolikalt varjatud – seda vahet liikudes ära mine otse, vaid tee siksakke;
- paigalda kaitselaengud suundadesse, kust hindad, et vastane võiks läheneda, ja maskeeri; kaabel/nonel peida hoolikalt;
- hoia kogu varustus pakituna ja kiire evakuatsiooni korral haaramisvalmis.
Meeskond võib esialgu rajada kiire maasisese vaatlusposti ja täiendada seda ajapikku vastavalt ajale ja võimalustele. Kui kasutada kõva materjali ja tööriistu, tuleb erilist tähelepanu pöörata helidistsipliinile, et vältida vaatlusposti paljastamist vastasele ja kõrvalistele isikutele.
Soovituslik varustus ja materjalid maasisese vaatlusposti rajamiseks:
- telkmantlid või koormakatted;
- väiksemad maskeerimisvõrgud;
- labidad;
- sidumisnöör;
- liivakotid;
- plast- või alumiiniumtorud koos ühenduskohtade ja -põlvedega;
- klaaskiudvardad.
Varje- ja puhkeala
(VPA) on sisuliselt patrull-laager, mida kasutatakse vaatluspostidelt saabunud informatsiooni kogumiseks ja kõrgemale edastamiseks kaugsidevahenditega, samuti ja vaatlusmeeskondade puhkuseks. Kasutatakse kõiki patrull-laagrile ettenähtud protseduure ja reegleid, v.a 24 tunni piirang okupeerimiseks. Siiski kaalub pealik võimalusi turvalisuse huvides VPAd mõistlike ajavahemike järel ümber paigutada.
VPA asub tavapäraselt 300–1000 m kaugusel vaatluspostidest või vastavalt maastikuanalüüsile ja sidevahendite ulatusele. Pealik teeb hädajuhtumiplaanid ja plaanib kokkusaamiskohad juhuks, kui mõni VP või VPA ise satub vastase rünnaku alla või avastatakse kõrvaliste isikute poolt.
Alast lahkumine
Kui vaatlusülesanne on täidetud ja meeskonnad valmistuvad oma aladest lahkuma, tuleb nii VP kui VPA n-ö steriliseerida ehk veenduda, et aladesse ei jääks mingeid materjale ega märke allüksuse sealviibimisest. Lisaks kogu oma varustuse ja jääkide kaasapakkimisele tuleb eemaldatud maapind kohendada ja maskeerida, peita kasutatud kohalik maskeeriv materjal ja sissetallatud liikumisrajad.
NB! Kui jäätmeid ei ole võimalik kaasa võtta, siis mata need vähemalt 50 cm sügavusele pinnasesse ja leota sidrunimahla või -pulbriga, et metsloomad neid üles ei kaevaks.
Taktikaline küsitlemine
Taktikaline küsitlemine on kas tsiviilisiku, kinnipeetu või sõjavangi üksikasjalik küsitlemine vastase tegevuse, vahetu ohu või muude asjaolude selgitamiseks. Taktikaline küsitlemine ei ole ülekuulamine, siin ei kasutata tehnikaid, mis on heaks kiidetud ülekuulamise puhul.
Keelatud on küsitleda ähvardades või vägivalda kasutades. Küsitleja peab püüdma võita küsitletava usaldust, et saada hea koostöö ja võimalikult avatud vastused. Oluline on hoida küsitletavaga „kontakti“ ja mitte lasta tal „endasse sulguda“.
Küsitleja peab olema alati rahulik ja vastavalt olukorrale kas ametlik või sõbralik. Ta peab tunnetama sobivaimat suhtlemisstiili, ühest reeglit siin ei ole. Ka siis, kui küsitletav on emotsionaalne, ei tohi küsitleja sellega kaasa minna, vaid peab püüdma välja selgitada, kas küsitletava selline käitumine on ehe või võlts. Küsitleja peab suutma mõelda ennast küsitletava rolli ja vastavalt sellele valida oma küsimused ja nende esitamise tehnika. Igal juhul tuleb varjata enda emotsioone ja käituda enesekindlalt – inimesed austavad ja usaldavad enesekindlaid ja rahulikke inimesi. Küsitletavaga kohtudes näe välja korrektne ja distsiplineeritud, see annab autoriteetsust. Autoriteete kuulatakse ja neile kuuletutakse.
Küsimusi esitades ja ise küsitletava küsimustele vastates tuleb olla ettevaatlik, et mitte paljastada olulist infot enda ega oma allüksuse tegevuse kohta. Jää nii üldsõnaliseks kui võimalik. Ära luba küsitletavale midagi, mida sa ei kavatse või ei saa ette võtta.
Alati, kui võimalik, eralda küsitletavad üksteisest, et mitte anda neile võimalust kasvõi tahtmatult detailides kokku leppida. Kui võimalik, küsitlege kahekesi – üks juhib küsitlemist ja teine teeb märkmeid.
Tsiviilisikutelt saadav info on harva täpne, kuid võib anda palju olulist. Kinnipeetute ja sõjavangide küsitlemisel peab arvestama, et neil on põhjust anda valeandmeid või mitte vastata. Küsitlejal ei ole õigust neid vastama sundida.
a. Alas, kus vastane on viibinud, võiks küsimused tsiviilisikutele olla näiteks järgmised
- Teie nimi, vanus, elukoht ja kontaktandmed?
- Millal vastane alasse saabus?
- Palju neid oli?
- Nende tegevused?
- Kas nimetati nimesid või auastmeid?
- Kas keegi mainis, kust nad tulid?
- Kas keegi mainis, kust nad pärit on?
- Millised olid embleemid?
- Kui palju oli masinaid?
- Millised olid need masinad?
- Kas nad seadsid kuskile keeluala, kuhu kohalikud ei tohtinud minna?
- Kas nad ostsid või võtsid elanikelt vara või varusid?
- Kus nad majutusid?
- Kas neil oli kohalike hulgas usaldusisik?
- Kuidas nad suhtusid elanikesse?
- Kas pandi toime vargusi või muid kuritegusid? Kes olid kannatanud?
- Kas nad nägid välja puhanud või väsinud?
- Kas nad olid valvel? Kas tunnimehed olid kogu aeg väljas?
- Kas keegi kohalikest läks nendega kaasa?
- Kas nad rääkisid, kuhu edasi lähevad?
- Millal lahkusid? Mis suunas?
- Kas nad lubasid tagasi tulla? Millal?
- On teil endal midagi olulist lisaks rääkida?
b. Kinnipeetud korrarikkujale, süüteos või selle toimepaneku kavatsuses kahtlustatavale esitatavaid küsimusi
- Nimi, vanus, elukoht ja kontaktandmed?
- Töökoht ja amet?
- Kas teie juures on praegu tuli- või külmrelvi?
- Kas teie juures on praegu esemeid, mis ei kuulu teile?
- Mis on teie siinviibimise põhjus?
- Mida te kavatsesite/tegite?
- Miks te seda tegite? (Kui keegi sundis, palkas, meelitas kaasa, siis nimed, kirjeldused, kontaktid kirja.)
- Kellega koos te olite? Nimed, aadressid, kontaktandmed?
- Kas keegi teie kaaslastest plaanib või teeb hetkel …?
- Kontaktisik, kellega ühendust võtta, kui teid peetakse kinni kauem? Nimi, aadress, kontaktid?
- Kas soovite ise midagi lisada?
c. Sõjavangile esitatavad küsimused
- Nimi?
- Isikukood/tunnusnumber?
- Sünniaeg?
- Auaste?
- Ametikoht/töö?
- Üksus?
- Üksuse ülesanne?
- Olulised luureandmed – vastase asukohad, edasised plaanid, miiniväljad, tõkked jms.
- Kas soovite ise midagi lisada?
NB! Küsitluse käigus täida ära sõjavangi kaart (vt lisa L.11.13.„Sõjavangi/kinnipeetu kaart“).
d. Soovitused küsitlejale
- Teieta küsitletavat, see näitab lugupidamist, kuid mõjub samas ametlikuna.
- Ulata tervituseks käsi, küsitletava närvilisuse korral rahusta teda (käsi õlale, vaikiv nõusolek, mõistev noogutus jms).
- Paku vett, sigaretti.
- Vigastuse korral paku esmaabi.
- Küsi konkreetseid küsimusi, millele saab selgelt vastata.
- Esita küsimused lihtlausetena ja ühe asja kohta: Millal nad saabusid ja lahkusid alalt?
- Ära pane küsitletavale sõnu suhu: Sa ju ei näinud …?
- Hoia fookust, ära hüppa ise uude teemasse, kui vastus ei ole ammendav, ja ära lase küsitletaval teemast kõrvale kalduda.
- Ära loe ettevalmistatud küsimusi paberilt maha, püüa säilitada silmside – see annab sulle tunnetuse, kas küsitletav räägib tõtt.
- Väldi küsimusi, millele saab vastata vaid jah või ei, lase küsitletaval jutustada.
- Kui sina jutustad rohkem kui küsitletav, siis küsitled sa valesti.
e. Valetamise või varjamise indikaatorid
- silmside vältimine,
- närviline ringivaatamine,
- närvilised liigutused,
- küsitlejast eemale hoidmine,
- käte hõõrumine,
- käte peitmine neile istudes,
- käte või jalgade ristamine,
- jalgadega maa trummeldamine või põlvede õõtsutamine,
- käe suu ette panemine rääkides,
- pea hoidmine kätega,
- huulte niisutamine keelega,
- pidev köhatamine,
- nina, kõrvade ja näo puudutamine,
- sagedane keha või pea sügamine,
- riiete või ehete sättimine,
- vastustega viivitamine või liiga kiire vastamine,
- ebalevad ja ekslevad vastused,
- ülepingutatult rahulik olek (hea enesekontroll ja näitlemine),
- põhjuseta ja närviliselt naeratamine või naermine,
- püüd olla üleliia viisakas ja abivalmis,
- soov võimalikult ruttu lahkuda,
- tõrjuv hääletoon ja kehakeel.
Kokkuvõte
- Luureandmete kogumisel on soovitatav järgida formaati SALUTER (suurus, tegevus, asukoht, üksus või vorm, aeg, varustus, märkused).
- Iga vaatleja võib rekkeraportisse ja -skitsile lisada oma vaatlused, kuid ei tohi sealt midagi ära võtta – inimesed näevad asju erinevalt.
- Objektirekkel liigub patrulliv üksus kindlaksmääratud objekti lähedusse ja kogub luureandmeid rajatiste, tehnika, relvastuse ja vastase tegevuse kohta objektil ja selle ümbruses.
- Alareket kasutatakse peamiselt olukorras, kus kindlalt piiratud maa-ala on oluline edasisteks ülesanneteks ja selle kohta on vähe informatsiooni. Või, kui on vaja leida kadunud või hädas olevaid isikuid, allakukkunud õhusõidukeid, allaheidetud varustust jms.
- Teekonnarekke eesmärk on kõrgemale pealikule kinnitada või ümber lükata teekonna sobivus järgnevaks ülesandeks, milleks on enamasti suurema allüksuse plaanitud rännak.
- Rekke käigus on tavapärane rajada vaatlusposte. Vaatluspostid jagunevad kaugmaa- ja lühimaa-vaatluspostideks.
- Taktikaline küsitlemine on kas tsiviilisiku, kinnipeetu või sõjavangi üksikasjalik küsitlemine vastase tegevuse, vahetu ohu või muude asjaolude selgitamiseks. Keelatud on küsitleda ähvardades või vägivalda kasutades. Oluline on hoida küsitletavaga „kontakti“ ja mitte lasta tal „endasse sulguda“.
1. Seljakotid ja julgestus jäetakse ala keskele kogunemispunkti.
- tiivik
- koonduvad rajad
- järjestikku sektorid
2. Ala kammimise kiireim meetod, kuid mitte nii põhjalik.
- tiivik
- koonduvad rajad
- järjestikku sektorid
3. Üksus hargneb samast lähtepunktist ning lahingupaaridena liigutakse ühest kogunemispunktist teise.
- tiivik
- koonduvad rajad
- järjestikku sektorid
4. Oluline on pidada kinni sektoripiiridest (sõbraliku tulekontakti oht).
- tiivik
- koonduvad rajad
- järjestikku sektorid
