Arutle
- Mis on sport?
- Milliseid spordialasid sa tead?
- Millistel spordi-treeningutel sa käinud oled? Mis sulle kõige enam on meeldinud?
Mis on sportimine?
1. Loe.
Sport on kehaline tegevus, mille eesmärk on parandada või näidata kehalist vormi (nt kiirust, osavust, tasakaalu, lihasjõudu, koordinatsiooni). Sportides on oluline pingutus. Sportida saab üksi või koos kaaslastega, õues või siseruumis, abivahenditega või ilma. Väga keeruline on öelda, kellele mis spordiala sobib. Seda peab igaüks ise proovima. Endale sobiva spordiala leidmiseks on oluline erinevaid alasid katsetada. Nii saad teada, mis sulle meeldib ja sobib.
Asukoht | |
Õues | Siseruumis |
Abivahendid | |
Vahenditega | Ilma |
Inimeste arv | |
Üksi | Meeskonnas |
Mis sporti oled teinud?
Mina olen proovinud järgmisi spordialasid:
Kõige rohkem meeldib mulle , sest .
Tegelen selle spordialaga .
Tee katseid
Mis kehas | ||
- Mõõda pulsisagedus rahuolekus:
- Tee kiiresti kümme kükki.
- Mõõda pulsisagedus pärast väikest kehalist koormust:
- Mida järeldad?
Õpetajale
Katse tegemiseks peavad lapsed üles leidma koha, kust pulssi mõõta. Kõige lihtsam on pulssi leida kaelalt.
Üks võimalus on suunata lapsi pulssi leidma parema käega kaela pealt nii, et parema käega kolm sõrme, lõualuu alt.
Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel. Palpeeritakse 2., 3., ja 4. sõrmega. Pulssi on võimalik kombelda ka muudes piirkondades: unearteril, oimuarteril, kõhuaordil, käel õlavarrearteril, jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Vahetult enne pulsi lugemist oleks hea, kui inimene istuks veidi aega rahulikult. Oluline on kontrollida pulssi mõlemal käel.
Pulss näitab, kui kiiresti inimese süda lööb. Rahuolekus on pulss aeglasem. Kehalise koormuse ajal töötab süda kiiremini ja pulss on kiirem. Tänu sellele paraneb verevarustus erinevates kehapiirkondades. Seepärast hakkavad treeningult või kehalise kasvatuse tunnist tulnud laste põsed õhetama, keha muutub soojaks, eritub higi.
Inimese keskmine pulsisagedus rahuolekus on 50–60 lööki minutis. Treeningu ajal võib see tõusta kahekordseks, st kuni 120-ni või veel kõrgemaks.
Katse 2. Koordinatsioon
Loe juhiseid ja tee järgi. Lõpuks püüa sooritada tegevusi peast.
Harjutus oli minu jaoks, sest .
Treening annab kehale hea tunde. Pärast treeningut on keha küll väsinud, aga enesetunne on hea ja meeleolu positiivne. Kui treeningud on järjepidevad, siis organism harjub ja suudab taluda suuremaid koormuseid.
Koordinatsioon on inimese oskus kasutada kehaosasid ja meeleelundeid koos, et saavutada sujuv liigutus. See näitab, kuidas liigutamine ja mõtlemine on tihedalt seotud. Koordinatsiooni-harjutuste sooritamine on väsitav, kuna vajab head keskendumist ja pingsat mõtlemist. Keha ja mõtlemise koostöö-oskust saab arendada. Eriti oluline on see oskus näiteks ilu-uisutamises, vigur-suusatamises, palli-mängudes, tantsulistes tegevustes.
Õpetajale
Siin võib koos vaadata ja analüüsida mõnda videot, nt iluuisutamise, sünkroonujumise, vigursuusatamise vmt kohta. Suunata õpilasi jälgima ja kirjeldama, kus nad näevad keha ja mõtlemise koostööd.
