Lahinguolukorras toimuv läbiotsimine on vastase langenute, nende sõidukite või rajatiste füüsiline inspekteerimine, mis viiakse läbi vahetult pärast lahingukontakti või vastase positsioonide hõivamist.
Lahinguolukorras otsitakse läbi:
- vastase langenud,
- vastase või kahtlased sõidukid,
- kontrollitavad või rünnatud rajatised.
Vastase langenute läbiotsimine
Olukord: üksus on sooritanud eduka ründava operatsiooni. Objektil on langenud vastaseid, kelle puhul ei ole teada, kas nad on langenud või teesklevad. Vastane tuleb läbi otsida luureandmete kogumiseks. Objekt on julgestatud.
Tegevus: langenud vastase läbiotsimiseks kasutatakse kahemehelist läbiotsimismeeskonda. Teised võitlejad peavad julgestama kõik ohtlikud suunad, sest otsijad peavad keskenduma täielikult läbiotsimisele ega saa tagada enda julgestust muus suunas.
Enne füüsilist kontrolli, kas maas lamavad või sõidukis olevad vastased on surnud, tuleb alati lähtuda eeldusest, et nad on elus ja võivad osutada vastupanu. Otsimismeeskonna tegevus on järgmine.
- Vastasele lähenetakse teda sihikul hoides sellise laskesektoriga, mis ei ohusta oma võitlejaid läheduses (puhas lask).
- Jõudes vastase juurde, jääb üks võitlejatest (julgestaja) teda pähe sihtima; teine (otsija) asetab oma relva seljale või jätab lahingupaarilise juurde ja asub kontrollima, kas vastane on elus või mitte (elutegevuse kontroll). Kui vastase juures on relvi, siis esimese tegevusena laeb otsija relvad tühjaks, kaitseriivistab ja tõstab või viskab need vastase käeulatusest eemale.
NB!
Otsija ja julgestaja peavad kogu tegevuse käigus paiknema teineteise suhtes sellise nurga all, et julgestajal on vaba laskesektor vastase pea suunas ja samal ajal pole ohus ka teised oma võitlejad.
- Seejärel kontrollib otsija, ega vastane ei teeskle surnut. Selleks võib teha põlvega kontroll-löögi kubeme piirkonda, selili lamavale vastasele võib lisaks koputada silmamunadele. Kontrolli ei ole vaja teha, kui vastase vigastused on ilmselgelt sellised, et ta ei saa kuidagi elus olla – näiteks selge läbistav peahaav. Muidu tuleb vastase keha käsitleda ohtlikuna.
NB!
Eeldatavalt surnud vastasega füüsilisse kontakti minnes peab arvestama, et vastane võib surnut teeselda ja talle sobival hetkel haarata otsijast kinni ning püüda teda pussitada või varjatud relvast lasta. Seetõttu on eriti oluline, et julgestaja on valmis koheselt sooritama lõpetavat lasku, kui vastane teeb äkilise liigutuse. Lisaks sellele peaks otsija ise hoidma käes nuga ja olema valmis koheselt vastast pussitama, kui see haarab või liigutab, sest on võimalus, et julgestaja ei saa mingil põhjusel puhast lasku sooritada (vastane haarab otsijast nii, et kaob puhas laskesektor jms). Kui vastane saab otsija haardesse, siis tuleb koheselt püüda teda pussitada kaela piirkonda või kaenla alla, kus keha ei ole tavaliselt kaitstud, ja püüda ennast lahti rebida, et julgestaja saaks teha puhta lasu.
- Kui vastane lamab kõhuli ega reageeri (on surnud), valmistub otsija keha ümber keerama, et tuvastada võimalikku keha alla peidetud lahinguvalmis granaati. Selleks läheb otsija ise keha peale, haarab õlgadest kinni ja on valmis keha üles keerama nii, et julgestaja saaks näha selle alla.
- Julgestaja annab otsijale märguande ja otsija tõmbab vastase keha küljele, jäädes ise selle varju. Kui keha all on aktiivne granaat, annab julgestaja kohe sellest teada: „GRANAAT.“ Otsija lükkab keha tagasi granaadi peale, et summutada plahvatust, ja rullib ennast eemale. Ka julgestaja ja kõik teised võitlejad läheduses varjuvad. Kui ohtu ei ole, annab julgestaja teada: „PUHAS.“
NB!
Kui üksus valib meetodi, et esialgu kontrollitakse, kas vastased on surnud, ja alles siis otsitakse nende kehad läbi, tuleb elumärkide kontrollimise järel laibad märgistada, et neid mitte segi ajada veel kontrollimata kehadega. Lihtsaim moodus on asetada kontrollitud keha kindlasse, üksuses kokku lepitud asendisse, näiteks kõhuli või selili, käed ja jalad laiali (meritäht) või jalad ja käed (pea kohale) ristatud.
Kui vastase kehad on üle hävitusala laiali, siis on mõistlik pärast elutegevuse kontrolli vedada nad avatud alalt ära ühte kohta kokku (julgestatud alale) ja teostada füüsiline läbiotsimine seal. Pimedal ajal kasuta pealampi, see jätab mõlemad käed vabaks.
- Kui kontrolli käigus granaati ega muud ohtu ei leita, alustab otsija läbiotsimisega. Alustatakse pealaest ja liigutakse süsteemselt jalataldadeni, eemaldades keha juurest ja pannes ühte hunnikusse kogu tema varustuse, pealisriietuse, saapad ja muud esemed. Otsija annab igast leiust selge häälega patrullipealikule teada ja asetab esemed eraldi hunnikusse või oma tühjade salvede kotti. Tavaliselt on kas luureväärtusega või oma kasutuseks olulised järgmised esemed: kõik dokumendid, sh isikut tõendavad dokumendid ja märkmikud, kaardid, kaardikiled, üksuste embleemid, auastmetunnused, relvad, laskemoon, telefonid ja nutiseadmed, sülearvutid, kõvakettad, mälupulgad, öövaatlusseadmed, raadiod jm elektroonikaseadmed.
Otsija libistab paljaste kätega tihedalt keha vastas, et tunnetada peidetud esemeid. Vastase pealisriided tuleb eemaldada ja eraldi läbi otsida. Otsijal peab olema kasutada terav nuga saapapaelte jt tugevalt kinnitatud riideesemete ja rihmade lahtilõikamiseks. Klappidega taskud saab kiiremini lahti küljest rebides kui nööpe avama hakates.
Otsi peidetud sõnumeid või infokandjaid – need võivad olla mütsis, rihmas, saabastes (vaata ka sisetalla alla), kraesse sisse õmmeldud.
NB!
Langenud, haavatud ja vangilangenud vastase käekellad, juveelid ja muud isiklikud asjad ei ole võitluseks vajalikud ning nende omastamine on sõjakuritegu (marodöörlus).
Kui läbiotsimine on lõpetatud, tuleb segaduse vältimiseks keha märgistada. Selleks on kõige lihtsam moodus tõmmata vastasel särk või jakk üles üle pea ja jätta ta selili, käed üle pea.
- Samal ajal, kui otsija tegutseb ühe kehaga, hoiab julgestaja sihikul veel kontrollimata vastaseid. Viimase keha läbiotsimisel, kui kogu hävitusala ohutus on kindel, hakkab julgestaja kõike kogutud materjali viima patrullipealiku juurde või tema näidatud kohta. Pealik määrab, milline materjal võetakse kaasa, milline hävitatakse.
NB!
Kõik vastase relvad tuleb enne liigutamist tühjaks laadida ja kaitseriivistada, et vältida juhulaske.
- Kui otsijad on lõpetanud, kannavad nad sellest ette patrullipealikule ja tegutsevad vastavalt edasistele juhistele.
NB!
Kui hävitusalas on vastase haavatud, kes ei osuta vastupanu, või allaandjad, siis neid tuleb käsitleda sõjavangidena ja koheselt pärast relvituks tegemist viia hävitusalast välja, planeeritud kohta. Sõjavangide käsitlemist vt peatükk 5.6. „Sõjavangide ja korrarikkujate käsitlemine“.
Sõidukite läbiotsimine
- Sõidukid hävitusalas on eeldatavalt läbi lastud, kuid alati on võimalus, et mõni vastane on ellu jäänud ja avab otsijate lähenedes vastutule.
- Sõidukite varitsuse erisuseks on sööstu sooritamine hävitusalasse. Rünnakugrupp liigub tee äärde, olles valmis tuld avama, ning jaguneb paaridesse masinate ohutuskontrolliks ja läbiotsimiseks. Samas peab piisav arv võitlejaid vabaks jääma hävitusala vastaskülje julgestamiseks, juhuks kui sellest suunast ründab vastase tugevdusüksus või sinna on peitunud mõni põgenenud vastane, kes võib allüksust endiselt ohustada. Otsimisgrupid asuvad tegevusse ükshaaval, alustades kas tagumisest või keskmisest sõidukist, teised hoiavad teisi masinaid samal ajal sihikul.
NB!
Juhul, kui kinnisest sõidukist avatakse tuli, laseb julgestav võitleja kohe vastu ja teine võitleja heidab vajadusel sõidukisse granaadi. Granaati heites tuleb kõiki omasid läheduses hoiatada hüüdega „GRANAAT“, mille peale kõik varjuvad võimalike kildude eest. Kohe pärast plahvatust lasevad otsijad oma relvadest sõiduki sisemusse, et kindlustada igasuguse vastutegevuse lõppemine. Masinasse tulistades arvesta sihtimisnurka ja võimalikku rikošetti enda ja oma kaasvõitlejate suunas.
- Otsijad lähenevad peatunud sõidukile nurga alt ja võimalusel tagant, kattes mõlemad kogu masina. Tagant lähenemise eelis on see, et autos istujatel on tunduvalt ebamugavam selja taha lasta, samas on nad ise heaks sihtmärgiks. Tagant lähenedes asutakse esimesena avama ja kontrollima ka tagumisi uksi või tagaluuki.
NB!
Sõidukile eest lähenedes on risk jääda masina ette, kui juht on elus ja otsustab põgeneda. Samuti on esiuksi esimesena avades oht saada vastutuld tagaistmelt, eriti tumendatud klaasidega sõidukist. Põgeneva masina saab aga uuesti läbi lasta ka tagant ja tulega peatamise ülesanne on ka hävitusala külgjulgestajatel – risttuli.
1
2
3
4
- Otsijad avavad uksi, luuke ja katteid – üks avab ja teine sihib sõidukisse. Avanud küljeukse, tõmbab otsija keha välja maha ja teeb elutegevuse kontrolli. Julgestaja jälgib samal ajal teisi kehasid masinas.
NB!
Kasuta otsides relvalampe ka päevasel ajal, sest masinates võib eri põhjustel olla pime (tumendatud või kinnikaetud aknad, suits jms).
Soomukites jt suurtes masinates võimalike ellujäänud vastaste hävitamiseks võib kasutada käsigranaate, mis asetatakse sisse pealmistest luukidest (seejärel sulge luuk). Veoautode kasti heida granaat servast, kui kate on lahti, või poeta katte vahelt, kui kate on kinni. Ära ürita granaate distantsilt visata, suure tõenäosusega kukuvad need tagasi.
Kui võimalik, tuleks granaate masinatesse heita koos ja üheskoos ka varjesse eemalduda, sest granaat võib põhjustada vastase lahingumoona tunduvalt suurema plahvatuse ja ohustada oma võitlejaid.
- Kui kõik kehad on masinast väljas ja on kontrollitud, et masin on ohutu, annab otsijapaar sellest teada: „PUHAS“, mille peale alustab sama tegevust järgmine otsimismeeskond järgmise masinaga või liigub otsijapaar ise järgmise masina juurde.
- Pärast sõiduki ohutuses veendumist tõmbavad otsijad masinatest välja nii langenud vastased kui ka kõik masinates leiduva varustuse ja tehnika ning teostavad kiiresti põhjalikuma läbiotsimise.
- Otsi läbi masina sees (liigu süsteemselt kas eest taha või tagant ette):
- istmealused alad, istmetagused ja istmete taskud;
- kindalaegas ja muud panipaigad, sh uksetaskud ja tuhatoosid;
- armatuuripealne ja -alune;
- päikesevarjude pealne;
- porimatialune;
- uksepolstritagune, kui on kahtlus (tõmba lahti).
- Kui on aega, siis otsi sõiduk läbi ka väljastpoolt (järjekorras):
- vasak rattakoobas ja rattatagune;
- eesmise põrkeraua alune ja tagune;
- kapotialune, radiaatori ümbrus, esivõre tagune ja mootori ümbrus;
- parem rattakoobas ja rattatagune;
- parema külje alune põhi;
- parem tagumine rattakoobas ja rattatagune;
- pagasiala, varuratta alune ja kütusepaagi ava;
- tagumise põrkeraua alune ja tagune;
- tagumine vasak rattakoobas ja rattatagune;
- vasaku külje põhjaalune;
- katusepealne.
NB!
Kui leiad jälitusseadme (GPS), siis anna sellest kohe valjult teada. Sõltuvalt olukorrahinnangust võib patrullipealik teha seepeale otsuse läbiotsimised katkestada ja allüksus alast koheselt välja viia.
Rajatiste läbiotsimine
Rajatis on kas püsiv hoone või ajutiselt, näiteks telkidest või konteineritest, üles seatud laager. Rajatisi otsitakse läbi pärast objekti julgestamist. Otsitakse kõike, mis võib anda luureinfot rajatist okupeerinud vastase kohta. Leiud, mida kaasa ei võeta, dokumenteeritakse (pildid, kirjeldused). Kasuta kindaid ja taskulampi.
Objektid, millel kahtlustatakse vastase asumist, kuid seda ei ole võimalik distantsilt kinnitada, võetakse üle reidi tehnikat kasutades (vt peatükki 6.6. „Reid“), kuid tuletegevust ei alustata enne positiivse kinnituse saamist, et objektil on vastane ja ta osutab vastupanu.
Hooned, mis pole veel julgestatud, hõivatakse kontaktidrilli tehnikat kasutades (vt peatükki 4.6. „Hoonesse sisenemine ja ruumide puhastamine“).
Telkidesse ei siseneta, vaid need tõmmatakse maha (üks meeskond tõmbab telgi, teine on valmis hävitama vastase, kes võib telgis oodata.
Hoonete läbiotsimisel julgesta kõigepealt perimeeter. Alusta otsimist kõrgemalt (pööningult) allapoole või jaga korrused otsijate vahel. Kasuta võimalusel kolmemehelist meeskonda, kellest üks julgestab lähiümbrust ja kaks otsivad.
Ruume läbi otsides tuleb alati kahtlustada, et neis peitub vastane, kes võib avastamisel osutuda ohtlikuks. Käsitle kõiki hoones viibivaid isikuid kahtlastena, kuni nende isikud pole kinnitatud. Enne ruumide läbiotsimist otsi läbi isikud ja vii nad ühte kindlasse ruumi valve alla.
Ruume otsitakse läbi süsteemselt, nagu masinaidki. Alusta kindlast ruumi punktist ja liigu edasi, midagi vahele jätmata. Jaota ruum vöönditeks: lagi, sein koos esemetega laest näo kõrguseni, näo kõrgusest vööni, vöökohast põrandani, põrand. Liiguta eemale mööbel.
Kogu kõik tõenäolise luureväärtusega esemed – dokumendid, arvutid, kõvakettad, märkmed jne. Tee fotosid joonistest või kirjadest seintel ja mujal. Puista laiali prahikotid, mis võivad samuti sisaldada olulist infot vastase mineviku või plaanide kohta.
Otsi valeseinu, peidetud uksi ja ruume, kus võivad olla peidikud. Samas ole ettevaatlik, et need ei oleks mineeritud. Kui on lõksmiinide kahtlus, siis ära puuduta, vaid kutsu kohale pioneer. Kui vajadust või kahtlust pole, siis ära lõhu midagi.
Kui alas on tsiviilisikud, korralda nende põhjalik küsitlemine, et alas olnud vastase kohta teada saada kõik, mis võimalik.
1. Hoonete läbiotsimisel alusta
2. Hoonete läbiotsimisel kasuta võimaluselmeeskonda.
3. Objektid, millel kahtlustatakse vastase asumist, kuid seda ei ole võimalik distantsilt kinnitada, võetakse ületehnikat kasutades.
4. Telkidesse sisenetakse
Kokkuvõte
- Läbiotsimiseks kasutatakse kahemehelist läbiotsimismeeskonda: otsija ja julgestaja.
- Langenute läbiotsimisel tuleb alati lähtuda eeldusest, et nad võivad olla elus ja osutada vastupanu.
- Sõidukite läbiotsijad lähenevad peatunud sõidukile nurga alt ja võimalusel tagant.
- Rajatisi otsitakse läbi pärast objekti julgestamist.
- Hooned, mis pole veel julgestatud, hõivatakse kasutades kontaktidrilli tehnikat.
- Ruume ja masinaid otsitakse läbi süsteemselt. Alustatakse kindlast punktist ja liigutakse edasi, midagi vahele jätmata.
