Nimetab rahvakalendri tähtpäevasid ning kombeid

Tõnisepäev

• Eestlaste rahvakalendris on tõnisepäev üks peamisi talve keskpaiga tähistajaid ja talve poolitajaid.
• Tõnisepäeval pöörab karu teise külje ja hakkab teist käppa imema.
• Päev läheb kukesammu võrra pikemaks, päike hakkab riiet pleegitama. Paistab tõnisepäeval päike, ennustab see häid suveilmu ja head viljakasvu (teraseid rukkeid), haljast heina.
• Kui niigi palju päikest paistab, et mees hobuse selga saab hüpata, mõjub positiivselt. Paistab tõnisepäeval päike, on mehed terved.

Küünlapäev

• Küünlapäev, nimetatud ka küünlamaarjapäevaks, kohati (Lääne-Eestis) pudrupäevaks, oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi.
• Algas kevade ootus ja ettevalmistus uueks tööajaks. Külma süda lüüakse lõhki.
• Naiste püha. Naised käisid külas (kõrtsis). Mehed pidid kodus naiste tööd ära tegema. Vaba päev oli ka teenijatel.

Paastumaarjapäev

• Paastumaarjapäev on üks olulisemaid naiste pühasid.
• Selleks ajaks pidid naiste tubased käsitööd lõpetatud olema.
• Naised võisid end valgete riietega ehtida, kõrtsi minna, puna juua ja tulevikku ennustada.
• Ühtlasi peeti paastumaarjapäeva ka kui kevade algust.

Karjalaskepäev

• Karjalaskepäev tähistab karjatamisperioodi algust ning kuulub väga vanade tähtpäevade hulka.
• Tehti (tõrvaga) ristimärke loomadele otsaette, suitsutati neid nõiakolla ja muude ainetega, loeti nõidussõnu.
• Kanamuna pandi laudaläve alla või karjatee peale või visati üle karja – kui see puruneb, on karta karjakahju.
• Läve alla pandi mõni raudese, et loomade jalad oleksid tugevad.
• Karjasele kallati vett kaela, seejärel anti talle keedetud muna ja karjasekakk.
• Esimene karjavits pandi pärast karja koju saabumist katuseräästasse, kus seda tuli säilitada karjatamisperioodi lõpuni.

Suvisted ehk nelipühad

• On tuntud kui kase-, karjase- või kiigepühad.
• Tähistatakse 7 nädalat peale ülestõusmispüha.
• Metsast toodi kased, millega ehiti maja.
• Tähtsaks peeti kiikumist.
• Suvistepühade juurde kuulus ka laupäevane saunas käimine.
• Toitudeks olid munad, kohupiim, sõir, korbid, kaerakile.

Jaanipäev

• Tulede põletamise komme, tuli pandi ridva otsa. Ranna-aladel põletati vanu paate.
• Jaaniõhtune saunas vihtlemine aitas paljude haiguste vastu.
• Jaaniööl on suur tähtsus omistatud ravim- ja nõidustaimedele.
• Sõnajalaõie otsimine, soovid täituvad, saab rikkaks, õnnelikuks, targaks, muutub nähtamatuks, kõik lukud avanevad.

Heinamaarjapäev

• Tehti nn leedutuld. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. 
• Käidi ka saunas nagu paljudel muudel suvistel pühadel. 
• Toodi oksi saunavihtade jaoks. 
• Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud.
• Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel. 
• Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada.
• Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud – mõjuvad halvasti lammastele.
• Mõnel pool (eeskätt õigeusualadel) joodi maarjapuna. 
• Tehti leiba.

Pärtlipäev

• Sügise algus, lõikus- ja külvipüha. 
• Külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. 
• Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka. 
• Lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. 
• Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi. 
• Vana pärimuse kohaselt külvatakse pärtlipäeval taevast seeni, nii et selle järel algavad seenekorjamispäevad, ka pähleid võib juba korjata. 
• Veel on sel päeval kosjas käidud.
•  Pärtlipäevaks lahkusid pääsukesed.
• Kehtivad külvikeelud – külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva.

Mihklipäev

• Öö ja päev on ühepikkused.
• Igal oinal on oma mihklipäev. 
• Rikkalik toidulaud, söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedeti liha ja verikäkke – kõik lambast.
• Teenistujatega lõpetati lepingud (jüripäevast, 23. aprillist mihklipäevani).
• Algasid tüdrukute käsitööõhtud. 
• Umbes mihklipäeva aegu algas ka hingedeaeg, koju oodatud esivanemate hingedele pandi toitu.

Kolletamispäev

• Kolletamispäev tähistab talve saabumist loodusesse. 
• Selleks ajaks on lehed oma värvi muutnud ning puud valmistuvad talvisesse puhkeseisundisse jääma.

Hingedepäev

• Hingedeajal (neljapäevaõhtuti) oodati hingesid koju. 
• Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma.
• Hingedel paluti kaitsta põldu ja karja. 
• Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. 
• Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd, nagu puude lõhkumine.
• Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. 
• Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad.

Toomapäev

• Jõulude alguse aeg.
• Toomakuju (Tahma-Toomas) viidi naabripere ukse taha. Kelle ukse taha see jäi, oli õnnetu terve aasta (tööde ebaõnnestumine).
• Naised valmistasid vorsti ja küpsetasid leiba. 
• Jõulueelse suurpuhastuse aeg.