Tunni ülesehitus
- Õpiku ülesehituse ja teemade tutvustamine, 15 min
- Õppeaasta tööplaan, 10 min
- Raamatuid on kõigile, 20 min
Ettevalmistus
- Tunnis läheb vaja õpikut ja töövihikut või e-õpikut.
- Soovi korral printida sõnasedelid (lahti lõigata), soovitatava kirjanduse loendi, kordava kontrolltöö A- ja B-variandid, raamatute tutvustuse või lugemispäeviku kirjutamise juhendid, sõnad lause moodustamiseks (Õ lk 7 h 3) (lahti lõigata), lugemisnimekirja lepingu.
Eelteadmised
- Õpilane on läbinud 3. klassi kursuse.
Eesmärgid
- Õpilane
- saab ülevaate 4. kl eesti keele teemadest ja töövahenditest,
- õpib õpikut eesmärgipäraselt kasutama,
- hindab oma teadmisi ja seab eesmärgi uueks õppeaastaks,
- arendab seisukoha kujundamise ja põhjendamise oskust,
- harjutab lausete koostamist.
Märksõnad ja meetodid
- liitsõna, ilukirjandus, õpitekst, lugemispäevik, sõnajärg
- suvemeenutuste mäng
Läbivad teemad
- elukestev õpe ja karjääri kujundamine
1. Õpiku ülesehituse ja teemade tutvustamine
15
- Sissejuhatus õppeaastasse. Suvemeenutus
- Õpiku illustratsioonid
- Sisukorraga tutvumine
- Peatüki ülesehitusega tutvumine
Suvemeenutused
Õppeaasta võib sisse juhatada suvemeenutustega. Tavapärase jutustamise asemel võib kasutada ka mõnda muud võtet. Näiteks mõtlevad õpilased sõnaga suvi mõne liitsõna, mis annab edasi suvele iseloomulikku (nt sääsesuvi, maasikasuvi, teatrisuvi, töösuvi).
Vaheaega võib meelde tuletada ka sõnasedelite abil. Iga õpilane lõpetab sedelil oleva lause nii, et see seostuks tema suvega.
Sissejuhatuseks võib sobida ka mäng. Lapsed istuvad ringis, mängu alustaja (see võib olla ka õpetaja) seisab keskel. Mängu alustaja ütleb midagi oma suviste tegemiste kohta (nt Leidsin sel suvel endale uusi sõpru). Kõik, kellega juhtus samamoodi, vahetavad kiiresti kohad. Kohata jäänud mängija mõtleb järgmise lause. Jne.
Kooliaasta alguse puhul tasub mõelda ka sellele, mis koolis head on. Iga õpilane võiks kirja panna 3–5 toredat asja, mis seostuvad kooliga. Nimekirju võrreldakse klassis, rühmades või paaris.
Õpiku illustratsioonid
Edasi tehakse tutvust õpikuga: uuritakse koos õpiku ülesehitust ja sisukorda, et saada ülevaade õpitavatest teemadest, õppida õpikut paremini kasutama ning ühtlasi arendada funktsionaalse lugemise oskust. Alustada võiks kaanepildi vaatlemisest.
Kaanepildi nali sünnib kahe sõna – boiler ja broiler – segamini ajamisest. Pilt juhib tähelepanu õigekirja olulisusele: sellest võib sõltuda tähendus. Kaanepilt on pärit peatükist „Sõnaraamatute kasutamine” (lk 69 ül 2), kus õpetatakse, kuidas kontrollida sõnaraamatust tähendust ja õigekirja. Pildi autor on Hillar Mets, kes on teinud ka paljud teised õpiku illustratsioonid. Kui kunstnikku ei osata nimetada, võiks õpilased suunata lk 182, kus on õpiku trükiandmed. Ühtlasi võiks impressumist uurida, milliseid andmeid sealt veel leiab, mida tähendab autoriõigus, miks on ilmumisaastaid mitu jms.
Hillar Mets
Karikaturist, illustraator ja animaator Hillar Mets (1954) on teinud kaastööd paljudele ajakirjandusväljaannetele, illustreerinud raamatuid (nt Pahupidikooli lood, Ilmar Tomuski kriminalistide sarja), kujundanud üle 30 kaanepildi, osalenud rahvusvahelistel karikatuurinäitustel, pälvinud nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi auhindu, saanud presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi ning tunnistatud Nukitsa võistlusel laste lemmikillustraatoriks. Kunstniku tegemistega võib lähemalt tutvuda tema blogis.
Õpikut sirvides võiksid õpilased leida ka teiste kunstnike töid (neid on mis tahes lugemispala juures, stiililt ja värvigammalt erinevaid pilte leiab nt lk 30, 36, 65, 100, 109, 135, 170, 175). Originaalillustratsioonide eesmärk on näidata tegelaste ja tegevuse visualiseerimise erinevaid võimalusi.
Fotot on eelistatud juhul, kui on vaja midagi täpselt ja dokumentaalselt edasi anda (nt teoste kaanepildid, loomade kujutised, kirjanike portreed).
Sisukorraga tutvumine
Edasi võiks keskenduda sisukorrale. Paberõpiku kõrval võib projektoriekraanilt vaadata ka sisukorda.
Õpikus on kokku 9 peatükki. Õpilased võiksid märgata, et lugemispalad vahelduvad keele- ja kirjandusõpetuse teooriaga (paberõpiku sisukorras eristab lugemistunde kaldkiri).
Sisukorrast võiks igaüks valida paar suurt peatükki ja vaadata, kuidas need algavad ja kuidas lõpevad.
Avalehtedel korduvad sama tüüpi ülesanded:
- arutlemine mõne küsimuse üle,
- väite põhjendamine,
- sõnadest lause moodustamine.
Töötanud esimese avalehe läbi, teavad õpilased edaspidi, mis neid ees ootab. Kui lahendada perioodiliselt sama tüüpi ülesandeid, on võimalik hinnata oma arengut: kas arutleda ja põhjendada on nüüd lihtsam, kas laused tulevad hõlpsamalt. Kuna ülesanded lähtuvad peatüki teemast, saab nende järgi ennustada, millest peatükis juttu tuleb.
Peatüki kokkuvõtteks tuleb teha mahukam kirjalik töö (tutvustus, referaat, minientsüklopeedia vm), kasutades peatükist omandatud teadmisi ja oskusi.
Koos tasub uurida ka õppetükkide ülesehitust ning juhtida õpilaste tähelepanu korduvatele elementidele, mis hõlbustavad õpiku kasutamist (lk 6).
2. Õppeaasta tööplaan
10
- Korralduslikud küsimused
- Soovitatav kirjandus
- Enesehinnang ja eesmärgi seadmine
Esimeses tunnis antakse tavapäraselt ülevaade tööplaanist, tarvilikest töövahenditest, selgitatakse hindamise põhimõtteid ning antakse soovitusi vabalugemiseks.
Soovitatavate teoste loendi võib iga õpetaja koostada ise, pidades silmas ainekavas nimetatud teemavaldkondi. Siinne soovitatava kirjanduse loend tugineb õpiku katkenditele, autorite kogemusele ning lastekirjanduse keskuse soovitustele.
Soovitatava kirjanduse loetelu võib anda ka viimases tunniosas pärast seda, kui õpilased on arutanud, kes peaks otsustama, millised raamatud tuleb aasta jooksul läbi lugeda.
Õpilased täidavad lk 3 oleva tabeli: hindavad oma lugemis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskust ning panevad kirja teemad, mida peaks sel aastal rohkem õppima või harjutama.
3. Raamatuid on kõigile
20
- Esimese peatüki sissejuhatus
- Ülesanded Õ lk 7
- (Soovitatav kirjandus)
Esimese peatüki sissejuhatus
Õpilased ennustavad peatüki pealkirja ja põhjal, millistele teemadele võiks esimene peatükk keskenduda (kirjanduse liigid, lugemisvara valimine). Seejärel täidetakse ülesanded.
Arutlemine
Siinsed teemad ei eelda, et arutluskäiku peaks suunama – õpilased saavad vabalt avaldada arvamust, tuginedes oma lugemiskogemusele.
Seisukoha kujundamine ja põhjendamine
Õpilased võiksid käega märku anda, kumba seisukohta nad pooldavad, või koguneda klassi eri otsa, lähutudes oma seisukohast. Kummagi väite pooldajad põhjendavad oma valikut. Õpetaja otsustab, kumma poole põhjendused olid veenvamad.
(Soovitatav kirjandus)
Kui õpilased pole veel saanud vabalugemise nimekirja, võib selle siduda väitlemise tulemusega: kui tugevamad argumendid esitasid soovitatava kirjanduse vastased, siis võib kas või mõne kuu jooksul lasta igaühel endal valida lugemisvara. Kui õpilaste valik on hea ja eakohane, siis ei pruugi ka edaspidi teoseid ette kirjutada (kui see on õpetajale vastuvõetav). Sel juhul peaks aga läbi mõtlema, kuidas saaksid õpilased oma lugemiskogemust teistega jagada. Näiteks võib klassi üles panna paberile joonistatud lugemispuu, mille lehtedele hakkavad õpilased kleepima loetud raamatute tutvustusi ja lugemissoovitusi. Loetud raamatu kohta võib kirjutada tutvustuse või pidada lugemispäevikut. Esitame paar näidist, kuidas neid vormistada, ent õpetaja võib koostada juhendid ka oma äranägemist mööda.
Kui õpilased on oma seisukohta väljendanud ja põhjendanud, võiks õpetaja lühidalt rääkida, mida ütleb nime muutmise kohta seadus.
Nime muutmine
Kui inimesel on soov oma ees- või perekonnanime muuta, peab ta esitama avalduse maakonnakeskuse kohalikule omavalitsule ning enamasti tuleb maksta ka riigilõivu. Eesnime võib muuta näiteks juhul, kui
- nimi on tavatu, keerulise häälduse ja kirjapildiga,
- nimi langeb kokku mõne teise inimese isikunimega,
- nimi põhjustab inimesele majanduslikku vm kahju,
- inimene soovib muuta nimede arvu või järjekorda,
- inimene soovib kanda tegelikus kasutuses juurdunud eesnime, mis erineb dokumentidesse kantud eesnimest.
Nime muutmiseks peab alati olema mõni kaalukas põhjus – tahtmisest üksi ei piisa. Eesnimeks ei või võtta mis tahes ühendit. Eesnimi
- peab vastama inimese soole,
- võib koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest sidekriipsuga ühendatud nimest,
- ei tohi olla tuntud ajaloolise isiku, suguvõsa, kaubamärgi, riigi või mõne asutuse nimi,
- peab olema eesti keelekasutusele vastava kirjapildi ja hääldusega,
- ei tohi sisaldada numbreid ega mittesõnalisi tähiseid,
- ei tohi kokku langeda perekonnanimega.
Allikas: Nimeseadus
3. Lausete moodustamine
Ülesande eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, kuidas laused tekivad. Kuna eesti keele sõnajärg on vaba, saab loetletud sõnadest kokku panna erinevaid lauseid. Laused võib moodustada töölehelt välja lõigatud sõnadest või kirjutada need tahvlile. Vastust võib vaadata slaidilt või animatsioonist.
Sõnajärjevabadus ei ole aga piiramatu: sõnu ritta seades peab vaatama, et ei tekiks väärseoseid, nt Tänu raamatutele kodunt jalga tõstmata...
Õpilased loevad oma laused ette. Korrektsemad kirjutatakse tahvlile ning uuritakse neid lähemalt: kas laused väljendavad täpselt sama mõtet? Õpilased võiksid märgata, et sõnade järjekorrast sõltub see, mida lauses rõhutatakse: kõige olulisem info paigutatakse lause lõppu. Nt rõhutatakse slaidi teises lauses, et raamatute kaudu saab teadmisi nii, et ei pea isegi kodust välja minema; viimases lauses on aga kõige olulisem mõte, et teadmisi saadakse just tänu raamatutele (mitte aga tänu ajalehele või internetile vm).
Sissejuhatavad ülesanded võib teha ka paaris- või rühmatööna – nii saab harjutada ühise seisukoha kujundamist.
Teema ja reema
Eesti keeles paigutatakse lause algusse teema ehk see, mille kohta midagi öeldakse. Lause lõppu paigutatakse kõige olulisem info ehk see, mida millegi kohta öeldakse – reema.
Lugemisnimekiri ja leping
Kui klassis otsustati, et igaüks valib ise vabalugemise lektüüri, siis tuleks igaühel koostada oma nimekiri ja vormistada lugemiskohustuse kohta leping. Esimese raamatu võiksid õpilased välja valida 4. tunniks, kui hakatakse käsitlema jutuliike. Lõplik nimekiri on soovitatav kokku panna pärast õppetükki „Kuidas raamatut valida” (13. tund), sest sealt saab juhiseid lugemisvara valimiseks.
Lisamaterjal
Lisamaterjal I teema „Raamatud on kõigile” käsitlemiseks
- Algustäheharjutused, mida võib kasutada tunnikontrollideks, nõrgemate järeleaitamiseks, kiirematele lisatööks. Siin on töölehe vastused.
- I teema juurde kuulub kaks etteütlust: esimest, üksiklausetest koosnevat etteütlust võib kasutada pealkirjade õigekirja ja kontrolliks, teine etteütlus kontrollib nimede, nimetuste ja pealkirjade õigekirja. Etteütluste lõpus on soovitatav hindamisjuhend.
- Ka ümberjutustusi on kaks: esimene ümberjutustus (Ilmar Tomusk, „Kättevõtmise asi”) on kombineeritud teksti analüüsi ja sõnavaratööga, teine (Veiko Märka, „Kolm lõvi”) on loovümberjutustus, kus õpilane peab ise teksti lõpetama. Esimese ümberjutustuse juurde kuulub ka tööleht, mida võib kasutada, aga töö võib teha ka vihikusse.
- Kirjanditeemad on seotud suvemälestuste, alanud kooliaasta ja nimedega.
- Kui tunnis kordavat kontrolltööd ei tehta, võib seda kasutada mõnel teisel ajal: variant A ja variant B. Siin on kontrolltööde vastused.
Kodutöö ja tunni kirjeldus
Kodutöö
Tunni kirjeldus
Õpikuga tutvumine, lugemisplaanid, sissejuhatus esimesse teemasse |
Õ lk 2–7, TV h 1 |