Sõnadest tekstini

Õpikus vahelduvad keeleõpetuse teemad tekstiõpetuse peatükkidega, kuid teksti- ja keeleõpetuse seoseid on tihendatud. Senisest enam pööratakse tähelepanu keele funktsionaalse kasutamise oskusele erinevates suhtlussituatsioonides. Kus vähegi võimalik, tegeldakse sõnastusküsimustega ning juhitakse tähelepanu eri tekstiliikide keelekasutusele. Grammatika õpetamisel peetakse silmas teksti koostamise ja vastuvõtu oskuste arendamist.
Tekstiõpetuse osas on tähelepanu keskmes ajakirjandustekstid. Lisaks käsitletakse veebisuhtlust, fakti ja arvamuse eristamist, sõna ja pildi peatükis vaadeldakse ka sõna ja pildi koostoimet ning interpreteerimist. Iga peatükk algab teemat sissejuhatava leheküljega ning lõpeb ülesannetega, mis võtavad õpitu kokku.
Õpetajate soovitustele ja märkustele tuginedes on õpikus ja töövihikus nüüd rohkem harjutusi (nt silbi ehituse, välte ja astmevahelduse määramise kohta). Harjutuste valikus on esindatud on erinevad ülesandetüübid alates lünkharjutusest kuni ulatuslike projektitöödeni. Vähem on kontekstivabasid harjutusi, kus tegeldakse üksiksõnadega väljaspool teksti. Lisatud on sobivad ja ebasobivad näitelaused ja -tekstid, mille hulgast õpilane valib õige.
Tekstide ja katkendite valikul on keskseks põhimõtteks olnud selge ülesehitus, vastavus žanrile, eakohasus ja teemade olulisus. Tekstide kaudu tegeldakse ka väärtuskasvatusega, osa tekste annab lisateavet keele või eesti kirjakeele ajaloo kohta. Tekstid on pärit ilu- ja teabekirjandusest, meediast, kuid palju on ka spetsiaalselt õpiku jaoks loodud tekste.