Relva kandmisega kaasneb vastutus. Selles peatükis õpid relva ohutu käsitsemise reegleid. Õpid tundma relvakultuuri ning erinevaid relva- ja laskemoona liike. Õpid tundma relvade hingeelu ja toimimismehhanismi. Saad teada, milliseid kaasaegseid relvi kasutavad nii Kaitsevägi kui ka Kaitseliit.
Relva ohutu käsitsemine
Relv on ohtlik ainult inimese käes: relv ise pauku ei tee, ikka on inimene see, kes päästikule vajutab. Relva kasutamise ja selle tagajärgede eest vastutab relva kasutaja. Nagu tsiviliseeritud riigile kohane, reguleerivad relvadega ringikäimist ka Eesti Vabariigis erinevad õigusaktid. Peamine neist on relvaseadus, mis kehtestab relvade ja nende laskemoona käitlemise, tsiviilkäibesse lubamise jne.
Lastele õpetatakse, et isegi mängurelvaga ei tohi nalja pärast inimest sihtida. Laetud ja kaitseriivist vabastatud relvaga ei kõnnita inimeste seas ringi, sõrm päästikul. Teravat pistoda, mõõka, nuga või kirvest ei heideta hooletult käest, vaid asetatakse ta selleks ettenähtud kohta: seinale, tuppe vms.
Relvaga inimene ei saa endale lubada hajameelsust, ta peab olema erk ja oma relvast pidevalt teadlik. Peale relvast tuleneva ohu tuleb silmas pidada ka ohte, mis võivad relva kahjustada. Need omakorda võivad pöörduda relva kasutaja vastu. Relva tuleb hooldada, näiteks tulirelva peab regulaarselt puhastama ja õlitama.
Mõisted ja terminoloogia
- Relv on seade või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks või hävitamiseks.
- Tulirelv on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut.
- Käsitulirelv on selline tulirelv, mida jõuab kanda ja millega on võimeline tulistama üks inimene. Tihti mõeldakse käsitulirelvadest rääkides ainult püstolit ja revolvrit, kuid terminoloogiliselt on tulirelvad ka alla 20 mm kaliibriga püssid.
Efektiivne laskekaugus on suurim kaugus, kuhu lastes on tabamus eeldatavasti täpne ning kasutatav laskemoon annab soovitud tulemuse. Efektiivne laskekaugus oleneb põhiliselt kahest tegurist: laskurist ja keskkonnast. Lasketiirus on inimteguri pärast laskmisel kaugemale kui 300 m tabamise tõenäosus alla 50%, lahinguolukorras on see tõenäosus veel väiksem. Lahinguväljal on väga vähe kohti, kus relva efektiivne laskekaugus oleks täiel määral rakendatav.
Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavad relvad ja relvasüsteemid
Õhutõrjerelvad
Õhutõrje hõlmab nii maismaavägede, ujuvvahendite kui ka õhuväe tegevust vaenlase õhurünnete või lennuvahendite vastu ning vastavat relvaliiki. Kõrvuti kaitsetegevusega vaenlase lennuvahendite või õhuründe vastu tegeleb õhutõrje ka oma vägede eelhoiatamisega vastase (potentsiaalse) õhuründevahendite tegevuse eest. Eestis kasutatakse selleks 23 mm kahureid ZU-23-2 ning raketisüsteemi Mistral.
Tankitõrjerelvad
Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu. Samas on see üks jalaväe kasutuses olevaid relvi ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse Esimese maailmasõja päevil vajadusest arendada taktikat ja tehnoloogiat tankide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse lahingutoetuse õpetusse, sest tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni. Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ja passiivseks (mitmesugused tõkked, miinid ja lõhkelaengud). Eesti tankitõrjerelvastus on mitmekesine: sinna kuuluvad püssigranaadid, granaadiheitjad, tagasilöögita kahurid, raketiseadmed, miinid ja lõhkelaengud ning valmis tõkked.
Käsitulirelvad
Kaudtulerelvad
Kaudtuli ehk kaudtulelaskmine on sihtimine ja laskmine maismaal või veekogul asuva relva või relvasüsteemiga harilikult maismaal asuva, kuid tulepositsioonilt mittenähtava sihtmärgi pihta. See vastandub otsetulele, mille korral sihtmärki nähakse ja mille pihta lastakse otse. NATO dokumentides on kaudtuli defineeritud kui tulistamise meetod, mille korral sihtija sihtmärki ei näe. Kaudtuli on üks lahingu tuletoetuse komponentidest. Osa kaudtulerelvadest võimaldab ka lasta otsetulena. Sihtimiseks leitakse asimuut, tõstenurk ja vajamineva lõhkelaengu kogus, vajaduse korral tehakse sihtimises parandusi tabamuste täpsuse põhjal. See eeldab, et sihtmärki jälgib mingi teine üksus. Kaudtule eesmärk on toetada oma üksuste tegevust vastase häirimise ja hävitamisega ning teha vastutegevust vastaste kaudtulele. Kaudtulega saab vastasele tekitada vigastusi ise kontaktis olemata.
Relva- ja laskemoona liigid
Relvi võib liigitada näiteks kuuluvuse, tööpõhimõtte, omaduste, otstarbe, kaliibri või toime järgi.
- Tsiviilrelvad on jahipidamiseks, laskespordiga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks mõeldud relvad.
- Teenistus- ja sõjaväerelvad on ette nähtud avalikku võimu teostavatele isikutele, nagu politseinikud, vanglaametnikud, kaitseväelased.
- Sõjarelvad ja mittesõjarelvad on mõeldud Kaitseväele, Kaitseliidule ja Välisluureametile teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks, sh lahingutegevuseks. Sõjarelvad ei ole üldjuhul tsiviilkäibes lubatud. Sõjarelvad on näiteks automaattulirelv, snaipripüss, püstolkuulipilduja, kuulipilduja, haubits, tankitõrjeraketisüsteem, õhutõrjekahur, liikursuurtükk.
- Tuli- ja külmrelvad
- Laske-, viske-, löögi- ja torkerelvad
- Automaat-, poolautomaat- ja mitteautomaatrelvad
- Revolvrid ja püstolid
- Sile- ja vintraudsed
- Ründe- ja kaitserelvad
- Massihävitus- ja tavarelvad
- Paukpadruneid kasutatakse lasu imiteerimiseks: neil kas puudub kuul või on kuul tehtud materjalist, mis puruneb tulistamisel hõlpsalt relvaraua suudmele paigaldatud paukpadruniotsiku abil.
- Õppepadrun on väljaõppevahend, mida kasutatakse näidisena relva ja selle laskemoona ohutu käsitsemise õpetamisel ning mis ei sisalda üldse püssirohtu ega muid plahvatavaid osi. Eesti kaitseväes on enamasti kasutusel hõbedase värvusega õppepadrunid. Padrunil on kuul, kuid ei ole süütekapslit ega sisalda püssirohtu.
Mis on laskemoon?
Laskemoon on tulistamiseks vajalik materjal: padrunid, kuulid, haavlid, mürsud, miinid, reaktiivmürsud jms. Üldjuhul on laskemoon seotud mingi relva või relvaliigiga ning laskemoona liigitamisel lähtutakse selle relva parameetritest, mille jaoks laskemoon on määratud.
Tee selgeks oma juhtsilm ehk see, kumb silm on sihtmärki lastes täpsem!
Selleks hoia mõlemad silmad lahti ja suuna nimetissõrm mõnele kindlale objektile, näiteks seinakellale. Pigista kinni vasak silm. Kui sõrm osutab endiselt objektile, on sinu juhtsilm parem silm. Kui sõrm liikus objektilt ära, on sinu juhtsilm vasak silm.