Selgitab aja- ja reservteenistuse eesmärke

Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas suudab oma sõnadega selgitada aja- ja reservteenistuse eesmärke.

Kaitseväeteenistus

Vana traditsiooni kohaselt ei ole nimetatud ajateenija, reservväelase ega elukutselise kaitseväelase tegevust tööks ega treeninguks, vaid teenistuseks. See tuleneb sellest, et minevikus teenisid sõdurid valitsejat ning vandusid talle truudust, nüüd teenitakse oma rahvast ja maad.

Selleks, et Eesti suudaks ennast kaitsta, peab Eestil olema arvestatava suurusega relvajõud. Seda ei suuda tagada ei vabatahtlikud ega ka elukutselised kaitseväelased.

Seetõttu ongi Eestil reservarmee mudel. Väljaõpe toimub rahuajal ajateenistuses, peale mida loetakse isik reservväelaseks.

Kaardiõpe on ajateenistuses olulisel kohal. Foto: Janvar Pitelkov.

Lisää aiheesta

Aja- ja reservteenistus

Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Kaitseväekohustus tekib Eesti noormehel 17-aastaselt.

Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Esmalt läbitakse kõigis väeosades ühtsetel alustel sõduri baaskursus (SBK), et anda ajateenijatele jalaväelase algteadmised.

Kursuse käigus omandavad ajateenijad seitsme nädala jooksul üksikvõitleja põhioskused. Näiteks õpivad nad tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Seejärel algab erialaõpe. Kõikides kaitseväe väeosades on võimalik standardselt omandada järgmisi erialasid:

juhtimine: jaoülema, reservrühmaülema ja kompaniiülema abi kvalifikatsioon
parameedik: rühma, kompanii ja vanemparameedik
mootorsõiduki juhtimine: C-, D- ja E-kategooria juhiload
ametikohast olenevalt side: raadio- ja traatside spetsialist tagala eriala: mehaanik, väliköögispetsialist

Teiste erialade väljaõppes keskendub iga väeosa erialadele, mis tagavad väeosa ülesannete ja eesmärkide täitmise. See tähendab, et kõikidel üksustel ja väeosadel on oma spetsiifika ja erialad, mida saab õppida vaid seal teenides.

Ajateenistuses saadakse ka endale head sõbrad. Foto: Ronald Viisimaa.

Ajateenistuse lõppedes jätkatakse riigikaitsekohustuse täitmist reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistuses käinud isikud koondatakse reservarmeesse. Neid kutsutakse õppekogunemistele, et ajateenistuses õpitud oskused-teadmised säiliksid.

Õppekogunemise käigus õpitakse tundma ka uut varustust ning relvastust. Reservarmee on kiiresti mobiliseeritav, sest allüksused on harjunud tegema koostööd.

Reservväelane on inimene, kes on läbinud ajateenistuse. Ta on arvestatud reservi kuni 60. eluaastani.

Õppekogunemise algus. Foto: Sander Mändoja

ajateenistus
reservarmeesse
reservväelane
õppekogunemine

Toimub esmane väljaõpe.
Kaitseväe läbinud isikud on koondatud ...
Ajateenistuse läbinu on ...
Õpitud oskuste hoidmiseks.

Teenistuse eesmärk on luua eeldusi elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks.	Ajateenistus Reservteenitus
Teenistus kestab ligi 43 aastat.	Ajateenistus Reservteenitus
Moodustab Kaitseväe põhijõu.	Ajateenistus Reservteenitus
Teenistuse jooksul õpitakse rohkem sõjalisi baasteadmisi.	Ajateenistus Reservteenitus
Teenistusse võib kutse saada 17–27-aastane mees.	Ajateenistus Reservteenitus