Läänemere lõhe
Lõhe ehk lõhi on meie suurim röövkala. Ta kasvab rohkem kui meetri pikkuseks. Lõhe on huvitava eluviisiga - elab meres, aga kudema tuleb oma sünnijõkke.
Kalad koevad nii, et emaskala laseb marja vette ning isaskala heidab marjaterade ehk munarakkude peale seemnevedelikku, milles on seemnerakud. Marjast arenevad maimud, kesa arenevad noorteks kaladeks ning seejärel täiskasvanuteks. Jões arenevad noored lõhed kaks aastat, seejärel ujuvad merre.
Täiskasvanuks saades merre jõudnult ei ela lõhe parves, vaid üksi. Ta ujub ööpäevas kuni sada kilomeetrit.
Eestis on kümmekond jõge, kus lõhe saab kudeda. Sellised on näiteks Keila ja Pirita jõed Harjumaal, Vaidva jõgi Võrumaal ja Pärnu jõgi.
Paljudes jõgedes ei pääse kudema tulnud lõhed merest kuigi kaugele, sest jõele ehitatud tammid tõkestavad tee. Praegu ehitatakse paljudesse sellistesse tõkestatud kohtadesse kaladele läbipääsud, siis saavad nad vabalt ujuda.
Lõhe kudemispaigad on looduskaitse all.
Lõhe sööb päevas umbes kilo väikesi kalu. Peamiseks toidud on kilud ja räimed. Noored lõhed, kes veel jões elavad, söövad vähilaadseid ning erinevaid putukaid.
Täiskasvanud lõhet söövad peale inimese hülged. Väiksemaid lõhesid jaksavad veest välja tõsta ka merikotkas ja kalakotkas. Lõhemaime ja noorvorme söövad hea meelega ka jäälind ja hallhaigur.
Lõhe toiduks sobivaid väikeseid kalu jääb Läänemeres aina vähemaks. Üheks põhjuseks on, et inimesed püüavad räime ja kilu suurtes kogustes. Nüüd on riigid kokku leppinud, kui palju tohib aastas püüda, et merre jääks piisavalt kalu alles.
Reostunud merevesi on teiseks põhjuseks, miks lõhesid ja tema saakkalu jääb vähemaks. Läänemerel sõidab ööpäevas 2000 laeva, mis tekitavad müra, laineid ja saastet.
Harva juhtub ka selliseid õnnetusi, kus laevast satub merre suures koguses naftat või naftatooteid. Loomade ja taimede jaoks on siis tegemist katastroofiga.
Osa neist õnnestub abivalmis inimestel kinni püüda ja puhtaks pesta.
Merevett reostavad mitte ainult laevad.
Vaatamata sellele, et linnades on reovee puhastusseadmed, tuleb siiski mõnedest tehastest, farmidest ja kodudest palju reostust merre või jõgedesse. Jõgedest jõuab vesi kas otse või teiste jõgede kaudu merre.
See, kui puhas on meie meri, oleneb ka meist endist, ükskõik kas elame mere ääres või sellest kaugemal. Eesti kõikide ojade ja jõgede vesi mõjutab Läänemerd.
1. Leia internetist
Leia internetist kalakotka, hallhaigru, jäälinnu ja hallhülge pildid. Võimalusel prindi need välja ja kleebi vihikusse.
Kui printimisvõimalust pole, siis kirjelda neid sõnadega.
Kus lõhe elab?
Kuidas ta paljuneb?
Keda ta sööb?
Kes teda sööb?
Mis teda ohustab?
1.
2.
3.
4. Arutage klassis
Arutage klassis, mida pered otsustasid mere reostuse vähendamiseks ette võtta.
Koostage selle alusel klassi lubadus mere säästmiseks.
Illustreerige see ja pange klassi seinale.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ