Verega edasi kanduvad haigused

Doonori verd uuritakse, ega selles pole verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajaid, mis on selles piirkonnas enam levinud. Eestis on nendeks B- ja C-hepatiidi e maksapõletiku viirused, inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV ja süüfilis. 

Kui doonor on elanud või reisinud sellises Aasia või Aafrika piirkonnas, kus levib malaaria, siis uuritakse tema verd, kas seal leidub malaariatekitajavastaseid antikehi. Malaariat nimetatakse Eestis eksootiliseks nakkushaiguseks, sest siin pole võimalik sellesse nakatuda. Selliseid haigusi on teisigi, nt Lääne-Niiluse, Zika ja Dengue viirus. Nende haiguste levikupiirkonnas reisinud lülitatakse mõneks ajaks doonorlusest välja. Kui inimene selle aja jooksul ei haigestu, lubatakse tal jälle verd anda.

Eksootiliste nakkuste puhul on nakkuse allikaks kõige sagedamini nakkusohtlikes piirkondades elavad sääsed ja nende hammustust tuleb vältida. Muidugi on ohtlik ka kokkupuude nakatunud inimese verega.

HIV

Viirus esineb nakatunud isiku veres ja kõigis kehavedelikes, kui neis on verd, spermas ja väga vähesel määral tupevedelikus. HI-viirust on leitud süljest, pisaratest, uriinist, aga haigusjuhtumeid nende ülekandumisega seotult ei ole teada. Väliskeskkonnas viirus vastu ei pea, seetõttu pindade kaudu nakatuda ei saa.

Põhiliselt levib nakkus sugulisel teel, aga võib edasi kanduda ka ühise süstla kasutamise tagajärjel ja sünnituse ajal emalt lapsele.

B-hepatiit

B-hepatiidi viirust leidub nakatunu süljes, spermas, tupevedelikus ja veres. B-hepatiit on väga nakkav ning võib väliskeskkonnas mitu kuud vastu pidada.

B-hepatiit levib ka verega saastunud esemetega, näiteks tätoveeringute tegemisel, augustamisel, meditsiiniprotseduuride käigus, süstimisel. B-hepatiidi viirus võib siseneda organismi ka väga väikese nahakriimustuse kaudu. Isegi igapäevased tarbeesemed, nagu nt hambahari või žilett, võivad nakkust edasi kanda ning seetõttu ei tohi neid laenata.

Viiruse levik toimub ka seksuaalkontakti kaudu või nakatunud emalt sünnituse käigus lapsele.

B-hepatiidi eest on võimalik ennast vaktsineerides kaitsta.

C-hepatiit

C-hepatiit levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega. Sugulisel teel levib haigus harva, kuid oht nakatuda on olemas. Väliskeskkonnas viirus hävib.

Süüfilis

Süüfilise tekitajat leidub veres, süljes, tupevedelikus ja spermas, levik peamiselt sugulisel teel, aga ka emalt lapsele.

Enamiku verega edasi kanduvate nakkuste eest on võimalik ennast edukalt kaitsta, kui vältida juhuslikke ja kaitsmata seksuaalkontakte ning uimastavaid aineid. Väga suure ohu allikas on süstitavate narkootikumide tarvitamine nii aine laastava mõju tõttu organismile kui ka võimaliku nakatumisohu olemasolust ühiselt kasutatvatest süstimisvahenditest. Süstlasse võib alati olla sattunud verd ehkki seda palja silmaga ei näe.

Tätoveeringuid ja augustamisi on mõistlik teha kohtades, kus tagatakse protseduurid ainult ühekordselt kasutatavate vahenditega või nende antiseptiline töötlemine. Pindadelt kergesti nakkuva B-hepatiidi vastu saab ennast kaitsta ka vaktsineerimisega.