Mõtle ja arutle!
Kõik meie ümber koosneb ainetest. Ainetest koosnevad meie toit, meie asjad ja ka meie ise.
- Milliseid aineid on vaja pannkookide küpsetamiseks?
- Millest on valmistatud paber?
Aine koosneb aatomitest
Ained koosnevad väikestest osakestest – aatomitest.
Aatomid on nii väikesed, et neid pole võimalik näha. Aatomit pole võimalik näha ka tänapäevaste masinatega. Sellepärast on inimestel aatomitest ainult kujutlus. Kujutluste järgi on loodud aatomimudelid. Kõige lihtsam aatomimudel on kerakene.
Eri aatomid on eri suurusega ja seda arvestatakse keramudelite koostamisel.
Eri aatomeid on umbes sada ja neid tähistatakse tähtedega. Joonistel värvitakse aatomite kujutised eri värvi. Nii on lihtsam joonisest aru saada. Tegelikult ei ole aatomid värvilised.
Aatomeid nimetatakse neist moodustuva aine järgi: kulla aatom, raua aatom, hapniku aatom jne.
- Vaata joonist ja vasta küsimustele.
- Mitmest ainest koosneb etanool?
- Mis aine aatomid on kõige suuremad?
- Mis aine aatomid on kõige väiksemad?
- Mitmest ainest koosneb etanool?
- Loenda, mitu vesiniku aatomit on.
- Loenda süsiniku aatomid.
- Loenda hapniku aatomid.
Aatomid liituvad
Eri aatomeid on umbes sada, aineid on aga tuhandeid. Kuidas on see võimalik? Aatomid võivad omavahel ühineda ja moodustada püsiva ühenduse. Ühinemisel moodustub molekul.
Molekul võib moodustuda üht liiki aatomitest.
Näiteks hapnik, mida me hingame, koosneb kahest hapniku aatomist. Kui ühinevad kolm hapniku aatomit, tekib uus aine osoon. Osoon tekib siis, kui lööb välku. Ka leidub osooni männimetsas. Vähestes kogustes osoon on inimesele tervislik.
Sama liiki aatomitest koosnevaid aineid nimetatakse lihtaineteks.
Ühest aatomist koosnevat hapnikku leidub looduses väga vähe. | Hapniku molekul koosneb kahest hapniku aatomist. | Osooni molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. |
 |  |  |
Molekuli võivad moodustada eri liiki aatomid.
Enamiku ainete molekul tekib eri liiki aatomite liitumisel. Kõige tuntumad sellised ained on vesi ja süsihappegaas.
Eri liiki aatomitest koosnevaid aineid nimetatakse liitaineteks.
 |  |
Vee molekulis on ühinenud üks hapniku aatom ja kaks vesiniku aatomit. | Süsihappegaasi molekulis on ühinenud kaks hapniku aatomit ja üks süsiniku aatom. |
Kuidas väljendatakse molekuli koostist?
Molekuli koostist väljendab molekul-valem. See näitab molekuli moodustavate aatomite liiki ja arvu.
Vee molekulvalem on H2O (loe: haa-kaks-oo).
See tähendab, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit ja üks hapniku aatom. Kokku on vee molekulis seega kolm aatomit.
KEEMILISTE ELEMENTIDE PERIOODILISUSTABEL
Hingamisel ja põlemisel tekib süsihappegaas, mille molekul-valem on CO2. Kui me paneme ahjusiibri liiga vara kinni, jääb põlemisel hapnikku väheks. tekib vingugaas, mille molekulvalem on CO. Vingugaas on mürgine.
- Mitmest süsiniku ja hapniku aatomist koosneb süsihappegaas?
süsiniku aatomist
hapniku aatomist - Mitmest süsiniku ja hapniku aatomist koosneb vingugaas?
süsiniku aatomist
hapniku aatomist - Joonista süsihappegaasi ja vingugaasi molekuli mudelid.
- Mille poolest erinevad süsihappegaasi ja vingugaasi molekulvalemid?
- Milline erinevus on neil ainetel inimese jaoks?
Tulekahju ajal tekib ruumis mürgine vingugaas.
Vingugaas on kergem kui hapnik ja süsihappegaas. Seetõttu tõuseb vingugaas lae alla.
Põlevast ruumist põgenedes peab inimene hoiduma põranda lähedale.
