A
- alepõllundus – algeline maaharimisviis, kus väikesel maa-alal mets põletatakse, saadud tuhk jäetakse väetiseks. Kui põld ei ole enam viljakas, põletatakse uuel maa-alal mets maha ja tehakse uus põld.
- Antarktika – polaarala ümber lõunapooluse. Koosneb Antarktise mandrist ja selle ümber asuvatest saartest.
- Arktika – polaarala ümber põhjapooluse. Koosneb Põhja-Jäämerest ja selles olevatest saartest (nt Gröönimaa, Kanada Arktika saarestik, Teravmäed jt).
- atlas – kaartide kogu raamatuna
E
- erosioon – uuristamine, vooluvee ja tuule kulutav tegevus, mille tagajärjel kandub ära mulda, kivimeid, setteid. Maapinda tekivad suured uhtorud. Tuule tegevust nimetatakse tuule-erosiooniks. Vee tegevust nimetatakse vee-erosiooniks.
H
- happevihmad – happelisi aineid sisaldavad sademed. Õhku saastavatest ainetest tekivad pilves happed. Need segunevad vihmaga. Happevihm kahjustab eriti okaspuid. Okkad muutuvad pruuniks ja puu muutub haigustele vastuvõtlikuks ning võib kuivada.
I
J
- jäämägi – mandrijää küljest lahti murdunud suur jäätükk, pank. Jäämäed on ohtlikud laevaliiklusele.
K
- kaart – suure maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates
- karusloom – paksu ja ilusa karvase nahaga loom. Tema nahka kasutatakse kasukate, kraede, mütside jm valmistamiseks.
- kasvuhooneefekt – nähtus, kus Maa kohal olevad gaasid (süsihappegaas, metaan, veeaur) neelavad Maalt lahkuvat soojuskiirgust ja hoiavad seega soojust Maal. See soodustab kliima soojenemist.
- kohalik aeg ehk päikeseaeg – mingi koha astronoomiliselt määratud aeg
- korrosioon – metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel
- kõrgusvööndilisus – loodusvööndite vaheldumine mäestikes. Kõrguse kasvades muutuvad kliima, mullastik, taimkate. Kõrguse kasvades muutuvad loodusvööndid nii nagu tasandikualadel ekvaatorilt pooluste poole liikudes.
L
- laht – kolmest küljest maismaaga ümbritsetud veekogu osa. Näiteks Soome laht, Pärnu laht, Mehhiko laht.
- linnulaat – polaaralade mereäärsetel kaljudel suurte parvedena koos elavad linnud. Palju linde koos tekitavad suurt lärmi.
- loodusvöönd – maakera looduse jaotamine vöönditeks. See sõltub koha asendist, pinnamoest, kliimast jt loodustingimustest.
M
- maailmajagu – manner koos teda ümbritsevate saartega
- maailmameri – suur katkematu veeväli ümber mandrite. Maailmameri koosneb neljast suurest veekogust, ookeanist. Maailmamere osad on Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri ehk Arktika ookean.
- maak – maavara, millest eraldatakse metalle. Rauamaagist eraldatakse rauda, vasemaagist vaske jne.
- maalihe – künka või mäe nõlval pinnasekihtide allapoole liikumine. Maalihe tekib tuule, vee, jää või inimtegevuse tagajärjel.
- maavara – maapõues leiduv aine või kivim, mida inimene kasutab
- makja – igihaljas kõvaleheline asteldega vōsa Itaalias
- mandrijää – suurt maa-ala kattev paks jää. Esineb külmvöötmes, polaaraladel
- manner – suur maismaa osa, mida igast küljest ümbritseb maailmameri
- metall – lihtaine, millel on metallile iseloomulikud omadused (enamasti tahke, kõva, metalse läikega, sepistatav, hea soojus- ja elektrijuht, magnetiliste omadustega)
- metallimaak – kivim, millest toodetakse metalli. Näiteks rauamaagist toodetakse rauda, vasemaagist vaske.
- metallurgia – tööstusharu, mis toodab metalle ja nende sulameid
- metsakaitseriba – mulla ja põllu kaitseks suurte põldude vahele istutatud puud. Et tuul ja vooluvesi ei kannaks lagedalt põllult ära mulda, istutatakse puid. Puud püüavad suure tuule ja vooluvee kinni.
- metsatundra – üleminekuvöönd tundralt okasmetsavööndile
- mittemetall – lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused
- mõõtkava – pikkuste suhe, mis näitab, kui palju on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud
N
- nullmeridiaan (0-meridiaan) ehk algmeridiaan – kokkulepitud meridiaan, mis läbib Londoni tähetorni. Meridiaanid on Maa põhja- ja lõunapoolust ühendavad jooned kaardil.
O
- ookean – mandrite vahel asuv suur maailmamere osa. Maailmameres on neli ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri ehk Arktika ookean.
P
- paljand – koht maapinnal, kus mullakihi all olevad kivimikihid on näha. Näiteks Taevaskoja paljandid, Pakri pank.
- plaan – maa-ala täpne vähendatud kujutis pealtvaates
- polaarpäev – aeg, mille jooksul päike ei looju. Esineb külmvöötmes. Poolustel kestab pool aastat.
- polaaruurija – polaaraladel töötav teadlane
- polaaröö – aeg, mille jooksul päike ei tõuse üle silmapiiri. Esineb külmvöötmes. Poolustel kestab pool aastat.
- poolsaar – kolmest küljest veekoguga ümbritsetud maismaa osa. Näiteks Sõrve poolsaar, Skandinaavia poolsaar, Araabia poolsaar.
R
- rahvuspark – suur kaitseala looduse ja kultuuri kaitseks. Jaotatakse reservaatideks ehk täiesti kaitstud aladeks, õpperadadeks, puhkealadeks ja majandustegevust lubavateks aladeks.
- rändrahn – mandrijääga edasi kandunud suur, rohkem kui meetrise läbimõõduga kivi
- rööbikud ehk paralleelid – ekvaatoriga paralleelsed jooned kaardil
S
- saar – väike maismaa osa, mis on igast küljest ümbritsetud veekoguga. Näiteks Saaremaa, Gröönimaa.
- segamets – üleminekuvöönd okasmetsade ja lehtmetsade vahel. Eesti asub segametsavööndis. Segametsas kasvavad nii okaspuud kui ka lehtpuud.
- siesta – pikk lõunapuhkus Vahemere maades
- silmapiir ehk horisont – vaatepiir, maa ja taeva piir; koht, mida kõige kaugemal näed
- soojusvööde ehk soojusvöö – asukoht Maal, mis oleneb päikeselt saadavast soojus- ja valgushulgast. Päikeselt saadava soojushulga järgi jaotatakse maakera viieks piirkonnaks. Ümber ekvaatori kuni pöörijoonteni on palavvööde. Ümber pooluste kuni polaarjoonteni on külmvööde. Polaarjoonte ja pöörijoonte vahel on parasvööde.
- sudu – õhku sattunud tahm, suits ja autode heitgaasid on segunenud õhuniiskusega, uduga. Saastunud udu. Esineb suurlinnade tööstuspiirkondade kohal.
- sulam – aine, mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamise teel. Näiteks pronks on vase ja tina sulam, teras on raua ja süsiniku sulam.
- suveaeg – suvepoolaastal kasutatakse ära päevavalgus. Selleks keeratakse kell ühe tunni võrra ette. Sügisel keeratakse kell jälle üks tund tagasi.
- süvik – üle 6000 meetri sügav piklik maailmamere nõgu.
Maailma kõige sügavam süvik on Mariaani süvik, mille sügavus on 11 022 meetrit.
V
- virmalised – kosmilise kiirguse põhjustatud taeva helendus polaaraladel ja parasvöötme põhjaosas
- väin – kitsas veekogu, mis ühendab kahte suuremat veekogu ja eraldab kahte maismaa-osa. Nt Soela väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel ühendab Väinamerd Läänemerega. Gibraltari väin Vahemere ja Atlandi ookeani vahel eraldab Euroopat ja Aafrikat.
- vööndiaeg – ühes ajavööndis kehtiv aeg. Üldjuhul erineb see naabervööndi ajast ühe tunni võrra
