Tunneb ära ja nimetab kümme maaväe auastmetunnust

Igale kaitseväelasele on antud auaste. Läbi väljaõppe saab  tegev- ning reservväelane oma auastet tõsta. 

Samuti sõltub auaste tema haridusest, sõjaväelisest ametikohast, teenistuse staažist ja põhiväeliigist. 

Auastmed on olemas kõigil kolmel Kaitseväe põhiväeliigil: maaväel, mereväel ja õhuväel.  

Auastme eraldusmärke kannab tegev- või reservväelane oma vormiriietusel. 

Auastmed jagunevad kolme põhiliiki. Need on

• sõduri auastmed,
• allohvitseri auastmed,
• ohvitseri auastmed.

Sõduri auastmed on reamees ning sellest järgmine on kapral. 

Allohvitseride auastmed jagunevad nooremallohvitseride ja vanemallohvitseride auastmeteks.

Nooremallohvitseride madalam auaste on nooremseersant, järgnevad seersant ning vanemseersant.

Vanemallohvitseride auastmed on nooremveeberl, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebel

Ohvitseri auastmed jagunevad järgmiselt: 

• nooremohvitser,
• vanemohvitser,
• kõrgemad ohvitserid. 

Ohvitseri madalamad auastmed on nooremallohvitserid, kuhu kuuluvad lipniku, nooremleitnandi, leitnandi ning kapteni auastmed.

Vanemohvitseride auastmed on major, kolonelleitnant ning kolonel.

Maaväe kõige kõrgemad auastmed on brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant ning kindral.