Putukate osa looduses
Putukad on looduses väga tähtsad. Nad on väikesed, neid on palju ning nad on olulisteks seoste loojateks taimede, seente ja loomade vahel.
Me märkame neist väga väheseid - enamasti vaid suuri kirjusid liblikaid, võimalikku ohtu kujutavaid herilasi, mõnda erksama värviga mardikat, tüütut kärbest või sääske. Meie ümber toimetab aga väga palju putukaid. Me ei saagi neid kõiki näha, sest nad võivad olla peidus lehtede vahel, juurte või tüvede sees, mullas või kuskil mujal. Osal putukatest on nii hea kaitsevärvus, et näeme neid ainult siis, kui nad liiguvad.
Putukatel on tähtis osa taimede paljunemisel, viljaka mulla tekkel ja metsa elus. Nad on toiduks väga paljudele loomadele.
Putukad on tähtsad ka inimese jaoks. Kasvõi juba seetõttu, et nad tolmeldavad meie toidutaimi. Lisaks sellele, et putukad tolmeldavad õisi, levitab osa neist ka taimede seemneid.
Sipelgad arenevad täismoondega. Nende vastsed ei meenuta täiskasvanut. Kasvades nad kestuvad mitu korda ja nukkuvad enne valmikuks saamist.
Sipelgad on ühiselulised putukad. Osa pesa liikmetest toovad süüa, teised hoolitsevad vastsete eest, kolmandad kaitsevad pesa.
Sinilill, vereurmarohi ja härghein on ühed taimedest, mida levitavad sipelgad.
Nad viivad seemned oma pessa ja toidavad seemne küljes oleva pehmema ja väga toitainerikka osa järglastele. Selle söömine ei kahjusta seemet. Pärast viivad sipelgad seemned pesast välja ning need on niiviisi emataimest kaugemal. Kui tingimused on idanemiseks sobivad, siis hakkavad uues kasvukohas seemnetest arenema uued taimed.
Maailmas on ligikaudu 3000 taimeliiki, mille seemneid levitavad sipelgad. Sipelgad leiavad sobivad seemne lõhna järgi.
Putukad aitavad kaasa mulla viljakamaks muutmisele.
Lehti söövaid putukaid on väga palju. Me märkame neist vaid üksikuid. Röövikud ei kasuta kõiki lehes olevaid aineid keha jaoks. Osa väljutavad nad kehast. Väljaheited on toiduks mikroobidele, kes muudavad need kiiresti mullaks. Taimed saavad sealt endale vajalikke mineraalaineid.
Metsas on alati surevaid puid. Põhjused on erinevad. Osa neist on väga vanad, teisi on kahjustanud haigused, välk või tormid. Puudes olevad ained saavad uuesti mullaks putukate, seente ja mikroobide abil.
Esimesed, kes selliseid puid lagundama hakkavad, on putukad. Seened ei pääse läbi koore puitu lagundama. Putukad närivad koore sisse augud.
Üraskid, mõned siklased ja paljud teised putukad närivad koore all puidu sisse käigud ja munevad sinna munad. Munast kooruvad vastsed närivad käike pikemaks. Kui neisse käikudesse satub puitu lagundavate seente eoseid, siis saavad nad seal kasvama hakata.
Puit laguneb aegamööda kõduks. See võtab palju aastaid aega. Kõdust saavad kasvavad taimed endale vajalikke aineid. Kõdust toitub osa putukatest, ussidest ja tigudest. Suur osa meie söögiseeni on kõdutoidulised. Kõdu on looduses paljudele väga vajalik.
Üraskid teevad puu koore sisse augu ja närivad koore all huvitava mustriga käike. Emasputukas närib piki tüve kulgeva 6 - 15 cm pikkus emakäigu ja muneb sinna munad.
Munadest koorunud valkjad vastsed teevad puitu süües tüvega ristisuunas olevad käigud.
Putukad on toiduks paljudele selgrootutele, kaladele, konnadele, madudele, sisalikele ja imetajatele.
Neil on toiduahelas väga tähtis osa. Nende kaudu liigub taimedest saadud energia loomadesse.
Näited toiduahelatest:
Putukaid on väga palju, seepärast on palju ka neid loomi, kellele nad toiduks sobivad.
Arvatakse, et kõik putukad kokku kaaluvad 300 korda rohkem kui kõik inimesed.
1. Leia internetist või raamatust, kes on vaablased. Kas vaablane on vapsik?
2. Joonista samasugune muster, nagu seda teevad üraskid.
3. Kas tunned kõiki tekstis kirjeldatud toiduahelate loomi? Kui ei, siis uuri neist kolme välimust ja eluviisi interneti või raamatute abil.
4. Koosta üks toiduahel, milles osaleb putukas.
Ära unusta, et kõik toiduahelad algavad taimest. Miks see nii on?
5. Too neli näidet, miks on putukad looduses tähtsad.
