Putukad
Putukad on selgrootute arvukaim rühm. Neid on ligikaudu miljon liiki ning nad elavad praktiliselt kõikjal. Selgrootute hulgas on nad ainsad, kes lennata saavad.
Putukad olid maailmas esimesed loomad, kellel arenes lennuvõime. See juhtus väga ammu - ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Tiivulistel putukatel on kas kaks tiiba, nagu kärbestel ja sääskedel, või neli, nagu liblikatel, kiilidel, mardikatel ja paljudel teistel putukatel.
Kõik putukad on väikesed loomad.
Eesti suurimad putukad on kiilid ja liblikad.
Kiile on palju liike. Kõige suuremad kiilid on tondihobud.
Kõik kiilid on röövtoidulised. Nad lendavad väga osavalt ja püüavad õhust putukaid.
Tiibade siruulatus 90 millimeetrit, kehapikkus 70 millimeetrit.
Sirelisuru on öösiti lendav õite nektarist toituv liblikas.
Tema tiibade siruulatus on kuni 12 cm
Kuigi putukarühmad on väga erineva välimusega, on neil ka ühiseid tunnuseid.
Putukatel on peast, rindmikust ja tagakehast koosnev keha, liitsilmad, kuus lülilist jalga ja üks paar tundlaid.
Nende keha toestab tugev kitiinist välisskelett. Kui putukas kasvab suuremaks, siis ta kestub - poeb vanast kestast välja ja kasvatab selga uue ja suurema.
Kitiin on aine, millest koosneb putukate väliskest, tiivad, jalad, tundlad.
Samuti vähilaadsete väliskest.
Rindmikule kinnituvad tiivad ja jalad. Rindmikus on tugevad lihased, mis liigutavad jalgu ja tiibu.
Tagakehas on seede- ja paljunemiselundid. Mesilastel ja herilastel paikneb seal ka mürgiastel. Mustad ja kollased vöödid näitavad, et herilane on ohtlik.
Tundlad ja silmad on putukate meeleelundid.
Tundlatega nad kombivad, tunnevad lõhna ja maitset. Osa putukaid ka kuuleb tundlate abil.
Suiste kuju ja tugevus oleneb sellest, mida putukas sööb.
Herilased vajavad suiseid lisaks söömisele ka pesa valmistamiseks. Nad kaabivad suiste abil puidult õhukesi kihte, teevad sellest paberitaolise massi ja kasutavad pesa ehitamisel.
1. Joonistage ja värvige koos pinginaabriga putuka kehaosad. Lõigake need välja ja kleepige paberile või papile. Väiksemad kehaosad, nagu suised, tundlad, silmad jms, võite juurde joonistada.
Võrrelge enda tehtud putukat klassikaaslaste omaga. Mille poolest see teistest erineb?
Putukad munevad. Munast valmiku arenemine toimub moondega.
Moone on kas vaegmoone, nagu näiteks ritsikatel, või täismoone nagu liblikatel.
Admiral muneb nõgeselehele.
Munast areneb röövik, kes ei meenuta välimuselt üldse valmikut.
Röövik sööb nõgeselehti ja kestub kasvamise ajal mitu korda.
Röövik nukkub.
Nukust väljub täiskasvanud liblikas.
Rohutirts areneb vaegmoondega.
Munast arenenud vastne meenutab väliselt valmikut, kuid on väiksem ja tiibadeta.
Kasvamise tõttu kestub vastne enne valmikuks saamist mitu korda.
2. Mille poolest erineb vaegmoondega areng täismoondega arengust?
3. Kirjuta vihikusse, mida huvitavat said õpiku tekstist putukate kohta teada.
Kirjuta vähemalt kolm lauset.
4. Kirjuta tekstist vihikusse enda jaoks uued sõnad. Palu pinginaabril endale nende sõnade tähendust selgitada. Kui pinginaaber on samad sõnad välja kirjutanud, siis selgitage neid teineteisele kordamööda.
