Selgrootud
Selgrootute loomade rühmade hulka kuuluvad näiteks meduusid, kaheksajalad, teod, karbid, ussid, putukad, vähid ja ämblikud.
Enamik selgrootutest on väikesed loomad.
Neid võib leida praktiliselt kogu maailmas. Selgrootud leiavad kõikjal elupaiku - näiteks vees, mullas, niitudel, metsades, linnades, kõrbetes ja džunglites, aga ka teistes organismides.
Ilma selgroota loomi on palju rohkem kui selgroogseid.
Selgrootute hulgas on nii imetillukesi kui hiigelsuuri loomi. Suuremad selgrootud elavad meres. Nende hulgas on ka väga suuri loomi.
Suurim on kuni 14 meetri pikkuseks kasvav hiidkalmaar.
Maismaal ei saa nii suured selgrootud mitmel põhjusel elada. Üheks põhjuseks on, et õhk ei toeta keha nii palju, kui seda teeb soolane vesi.
Kalmaarid, kaheksajalad, teod ja karbid on limused. Neil on pehme keha.
Karpide kodadel on kaks poolt. Karbid on veeloomad.
Mõned teoliigid elavad veekogudes, teised maismaal.
Pane tähele, millise kujuga kojad on limustel. Joonista neist kaks.
Aruta pinginaabriga, kuidas saavad karbid ühest kohast teise liikuda.
Vaatleme lähemalt mõnd meil elavat limust.
Kiriteod elavad aedades, parkides ja lopsaka taimestikuga metsades.
Viimase saja aastaga on nad muutunud meil väga arvukaks. Üsna tõenäoliselt elab neid ka sinu kooli- või koduõues.
Kuigi kiriteod on ilusad, ei meeldi nad aiapidajatele. Erinevalt suurtest seatigudest söövad nad lisaks kõdunevatele taimedele ja loomadele ka elusate taimede lehti. Nad rikuvad ilutaimede välimust ja kahjustavad aedvilju.
Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks, sest nende kogu keha näib koosnevat jalast. Lisaks jalale on neil pea, mille küljest nad sopistavad välja kombitsad. Suuremate kombitsate tipus on silmad. Väiksemad kombitsad annavad teole ümbritseva kohta muud infot.
Tigu saab silma kombitsa tipust lihase abil sissepoole tõmmata. See kaitseb silma, kui tigu roomab rohukõrte vahel. Kombitsa välja-sirutamiseks surub tigu sellesse kehavedelikku.
Teo suus on riivi meenutav elund hõõrel, millel on tuhandeid pisikesi teravaid hambaid. Hõõrlaga hõõrub tigu endale toidu lahti.
Kiritigu otsib söögiks pehmeid niiskeid lehti. Neid on tal kõige parem süüa. Tihti hõõrub ta lehe sisse augud.
Kiriteol on koda, mille sisse ta saab ohu korral tõmbuda.
Kiritigusid on palju, sest neid söövad vaid vähesed loomad, näiteks rästad, siilid ja hiired. Kiriteod maitsevad hästi ka kanadele ja partidele.
Seatigu on kiriteost palju suurem. Temal koda ei ole.
Ilma kojata tigusid nimetatakse nälkjateks.
Osa nälkjatest kahjustab samuti kui kiritigu elusaid taimi. Seatigu seda ei tee. Ta sööb hõõrla abil seeni, kõdunevaid lehti ja kividel või puudel kasvavaid vetikaid. Aiasaaki ta ei ohusta. Seatigu elab peamiselt metsades või parkides, vahel ka aedades.
