Selles peatükis saad teada, mis on Eesti kaitseväe põhiülesanded. Tutvud väeliikidega – maavägi, merevägi, õhuvägi –, mis kaitsevad Eesti riiki oma võimete ja tehnika kohaselt. Õpid väärtustama Kaitseväge kui olulist osa Eesti riigikaitsest ning mõistma, et Eesti on sõjaliselt tugev nii iseseisvalt kui ka liitlastega.
Reservvägi
Eesti on väike riik, kus professionaalse armee ülalhoidmine, nagu seda tehakse Ameerika Ühendriikides, käiks üle jõu. Seetõttu õpetab Kaitsevägi ajateenistuses välja mehi ja naisi, kes moodustavad pärast ajateenistust reservväe. Reservvägi moodustab suurema osa Kaitseväe võitlusvõimest, sinna kuuluvad reservis olevad kodanikud, kes muidu tegutsevad õpetajate, ehitajate, ettevõtjate, ametnike ja paljude teiste elualade esindajatena, kuid on vajaduse korral valmis teenistusse astuma ja oma riiki kaitsma.
See lubab luua Eestile tugeva kaitsevõime väiksemate ressurssidega. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks Soomes, Norras, Iisraelis ja Lõuna-Koreas.
Reservteenistus
Reservväelasi valmistatakse ette peamiselt ajateenistuses. Eestis keskendub ajateenistus eelkõige sõjalise ettevalmistuse ja väljaõppe andmisele. Nii õpetatakse välja terviklikud sõjaaja üksused. Pärast ajateenistuse lõppu algab reservteenistus ehk rahuaegne igapäevaelu, kuid reservväelane on alati valmis asuma sõjalisele riigikaitsele.
Kujundlikult võiks ajateenistust võrrelda 13. klassiga, mille raames õpitakse erinevaid riigikaitsega seotud oskusi ning mis on kasulikud ka hilisemas elus tööturul, näiteks juhtimine ja meeskonnatöö.
Õppekogunemine
Selleks, et ajateenistuses omandatud teadmised ja oskused ei ununeks, korraldatakse õppekogunemisi ja lisaõppekogunemisi. Mõlema põhieesmärk on ajateenistustes ettevalmistatud üksuste tegutsemisvõime värskendamine ja vajaduse korral uute oskuste õpetamine.
Õppe- ja lisaõppekogunemiste käigus selgitatakse välja ka muutused isikkoosseisus ning tehakse vajalikud parandused: näiteks võib mõni reservväelane oma tervise tõttu muutuda sõjaliste ülesannete täitmiseks sobimatuks. Õppekogunemisi võib korraldada nii ainult erialaspetsialistidele või üksuste ülematele kui ka korraga tervetele üksustele (kompanii, pataljon).
Lisaõppekogunemine
Lisaõppekogunemise eesmärk on harjutada reservväelaste ja -üksuste sõjalise riigikaitse valmidust ohule reageerida. Selliste kogunemiste korral on väljaõppesse kaasatud kogu riigikaitse otsustusahel alates lisaõppekogunemise toimumiseks loa andvast Vabariigi Valitsusest kuni kutse saanud reservväelaseni.
Üldjuhul teatatakse reservväelastele õppekogunemistest vähemalt 120 päeva ette, et nii kodanik kui ka temaga seotud inimesed saaksid oma elu vastavalt korraldada. Kui õppekogunemiste korral on reservis olevatel isikutel aega oma tsiviilelu tegemisi ümber korraldada, siis lisaõppekogunemiste puhul peavad üksuste sõjaaja ametikohale määratud isikud ilmuma üksuse kogunemiskohta viivitamatult.
- Sõjalise riigikaitse valmiduse harjutamine ohule reageerimiseks
- Uute oskuste õpetamine reservväelastele
Ajateenistus ja õppekogunemistel osalemine on kohustus nagu maksude maksminegi. Seesuguste põhiseaduse ja teiste õigusaktidega kokkulepitud kohustuste eesmärk on tagada riigi säilimine ja areng.
Eesti sõjaline kaitsevõime
Eesti Vabariigi sõjaline kaitsevõime on üles ehitatud eeldusele, et ohu korral näeme erinevaid märke ehk indikaatoreid, mis annavad aimu kavatsusest alustada Eesti-vastast sõjalist rünnakut. Võimaliku sõjalise kallaletungi kohta indikaatorite kogumist ja analüüsimist nimetatakse eelhoiatuseks. Ohu nägemisel ja mõistmisel tugineme nii Eesti luureasutuste kui ka liitlaste tööle. Selle nimel tegutseb Eestis lisaks luurekeskusele veel kaks ametkonda:
- Kaitsepolitseiamet, kelle ülesanne on koguda teavet sisejulgeoleku tagamise eesmärgil;
- Välisluureamet, kelle ülesanne on koguda teavet väliste julgeolekuohtude kohta.
Eelhoiatus võimaliku sõjalise kallaletungi kohta käivitab ka NATO täiendavate liitlasüksuste saatmise Eestisse. Need üksused teavad oma ülesandeid Eesti kaitsmisel (sh siirmine riiki, see, kust nad saavad kätte oma varud, ja üksuste paiknemine). Seda harjutatakse regulaarselt läbi kas kaardiõppustel, kus osalevad staabiohvitserid, või väliõppustel, kus osalevad üksused kogu isikkoosseisu ja varustusega.
- Kaitsepolitseiamet
- Välisluureamet
- Luurekeskus
- Kaitsevägi
- Võidelda sõjalise rünnaku vastu
- Koguda teavet väliste julgeolekuohtude kohta
- Hinnata sõjalise kallaletungi võimalust
- Tagada NATO liitlasüksuste saabumine Eestisse
Mobilisatsioon
Kui eelhoiatuse käigus on tuvastatud sõjalise rünnaku oht, siis kuulutatakse välja mobilisatsioon: reservüksustesse kuuluvad reservväelased kutsutakse teenistusse, sõjaliseks kaitseks valmistub ka ülejäänud ühiskond. Mobilisatsiooni käigus on võimalik päevadega jooksul koondada riigi kodanikud riiki kaitsvaks sõjaliseks jõuks ehk sõjaaja üksusteks.
Mobilisatsiooni korral asuvad üksustes oma sõjaaja ülesandeid täitma üle 3000 tegevväelase ning ülejäänud ametikohad mehitatakse reservväelastega ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega.
Mobilisatsioon nõuab sõjaaja üksuste väga kiiret formeerimist. Vajaliku kiiruse tagavad:
- sõjalise väljaõppe läbinud ja riigikaitseks valmis olevad reservväelased, kes ilmuvad määratud kohtadesse määratud aja jooksul,
- sõjaaja üksuste tegevuseks valmis olev varustus,
- üksuseid formeerivad ja nende tegevust juhtivad tegevväelased,
- plaanid ja nende regulaarne harjutamine.
Maailma ajaloos on piisavalt näiteid sellest, et mobilisatsioonisüsteem seaduste tasandil ja dokumentides küll eksisteerib, kuid vähese või lausa olematu läbiharjutamise tõttu ei hakka süsteem reaalse ohu korral piisavalt hästi tööle. Seepärast ongi lisaõppekogunemised äärmiselt olulised – need hoiavad Eesti sõjalise kaitse süsteemi pidevalt vormis ning võimaldavad seda ka edasi arendada.
Eesti Kaitseväe ülesehitus
Kaitsevägi jaguneb väeliikideks, väejuhatuseks ja keskalluvusega üksusteks, mida juhib nii rahu‑ kui ka sõjaajal kaitseväe juhataja. Kaitseväe peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan, mis planeerib detailselt seda, kuidas viia ellu tema otsuseid, töötleb informatsiooni ja koostab tegevuskavasid.
2023. aastal kuulus Kaitseväe sõjaaja struktuuri 43 700 inimest, kellest üle 35 000 moodustasid reservväelased (sh kaitseliitlased). Kaitsevägi jaguneb väeliikideks, väejuhatuseks ja keskalluvusega üksusteks, mida juhib nii rahu- kui ka sõjaajal Kaitseväe juhataja. Kaitseväe peastaap on Kaitseväe juhataja tööorgan, mis planeerib detailselt seda, kuidas viia ellu juhataja otsuseid, töötleb informatsiooni ja koostab tegevuskavasid.
Maavägi on Kaitseväe suurim väeliik ja jaguneb kaheks – maakaitseks ja diviisiks.
Diviisi koosseisu kuulub kaks jalaväebrigaadi:
1. jalaväebrigaad
1. jalaväebrigaad on Kaitseväe üks kahest peamisest manööverüksusest ning rahuajal Eesti kõige suurem üksus, paiknedes kaheks asukohas (Tapa/Jõhvi) ja koolitades igal õppeaastal umbes 1500 uut riigikaitsjat.
1. jalaväebrigaadi puhul on tegemist rahvusvahelise teenistuskeskkonnaga, kus tulevasel ajateenijal on vahetu kokkupuude erinevate välisriikide kaitseväelastega.
1. jalaväebrigaadi kuuluvad:
- Scoutspataljon
- Kalevi jalaväepataljon
- Viru jalaväepataljon
- Õhutõrjepataljon
- Pioneeripataljon
- Lahinguteeninduspataljon
- Staabi- ja sidekompanii
- Tankitõrjekompanii
2. jalaväebrigaad
2. jalaväebrigaad on diviisi koosseisu kuuluv maaväe üksus, mille Võrus asuvas Taara linnakus tegutsevad ajaloolise pärandiga Kuperjanovi jalaväepataljon ning staabi- ja sidekompanii. Üksused on hinnatud oma kõrge väljaõppe taseme poolest.
2. jalaväebrigaadi koosseisu kuulub Kuperjanovi jalaväepataljon, mis on spetsialiseerunud jalaväe üksuste koolitamisele. Lisaks jalaväe üksustele koolitatakse tagavaid ja toetavaid üksuseid (tagala, staap, miinipilduja, pioneer, tankitõrje). Pataljonis õpid sa võitlema erinevates keskkondades alates metsast kuni linnastunud alani. Kuna pataljon võitleb sõjaajal eesliinil, siis pakume ajateenijatele võimalust arendada enda juhtimisoskusi, füüsilist vastupidavust ja taktikalist mõtlemist, millest on kasu ka tsiviilelus. Kuperjanovi jalaväepataljon on suurepärane valik neile, kes otsivad vaimseid ja füüsilisi väljakutseid.
Maakaitse
Maakaitse täidab sõjalisi ülesandeid territoriaalsuse põhimõttel, mis tähendab, et iga üksus tegutseb sõjaajal samas geograafilises piirkonnas, kus see paikneb rahuajal. Maakaitseüksused, mida juhivad tegevväelased, on komplekteeritud peamiselt Kaitseliidu liikmetest, aga ka reservväelastest.
Merevägi
Mereväe põhiülesanne on riigi sõjaline kaitse merel. Merevägi jaguneb viieks üksuseks:
- Patrull-laevade divisjon panustab mereolukorra teadlikkusse tuvastatud merepildi abil, teostab sõjalisi operatsioone merel, avastab ja likvideerib merereostust ning reageerib merepäästeüksusena.
- Miinisõja divisjon teostab miinitõrjeoperatsioone ning tagab sellega oma ja NATO liitlasüksuste juurdepääsu Eesti sadamatesse.
- Mereväekool annab nii ajateenijatele kui ka tegevväelastele merenduslikku baasväljaõpet ja meresõjalist väljaõpet.
- Lahinguteeninduse divisjon tagab mereväe ning liitlaste üksuste logistilise toetuse.
- Rannikukaitse divisjoni ülesanneteks on mere- ja rannikualade seire ning kaugmaa-pealveetõrje maismaalt, milleks kasutatakse laevatõrjerakette.
Õhuvägi
Õhuvägi seirab õhuruumi, osutab liitlasvägedele vastuvõtva riigi toetust ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväel on kolm põhilist üksust:
- Ämaris paiknev lennubaas tagab Kaitseväe ja liitlaste lennuvahendite vastuvõtmise ja nende operatsioonideks vajaliku maapealse toetuse. Muu hulgas toetatakse sealt NATO Balti õhuturbemissiooni.
- Õhuseiredivisjoni õhuoperatsioonide juhtimiskeskus asub Tallinnas, ja üksuse sensorid paiknevad üle kogu Eesti, tagades NATO nõuetele vajaliku radarkatte.
- Õhukaitsedivisjoni ülesanne on maa-alade või strateegiliselt oluliste objektide õhukaitse, kasutades selleks keskmaa-õhutõrjesüsteeme.
Erioperatsioonide väejuhatus
Erioperatsioonide väejuhatuse (EOVJ) eesmärk on varjatult, salastatult või diskreetselt täita neile seatud ülesandeid. Ülesanded teeb eriliseks nende kõrge keerukusaste, ohtlikkus ning füüsiline ja poliitiline risk. Nende ülesannete edukaks täitmiseks on eriväelased spetsiaalsete oskuste, erakordse väljaõppe ja tipptasemel varustusega.
Ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses on eriline, sest ülesanded, mida EOVJ ajateenijad peavad lahendama on teistest üksustest erinevad. Eriülesanneteks võivad olla näiteks vastase selja taga luuramist ja andmete kogumist, pikka aega märkamatult ja salaja kuskil piirkonnas olemist ning vastase objektide või ülekaaluka üksuse hävitamist läbi nutikate lahenduste.
Toetuse väejuhatus
Toetuse väejuhatus tagab Kaitseväele varustuse ja logistika, samuti meditsiinivarustuse, -väljaõpe ja -materjalid. Ajateenistus toetuse väejuhatuses kestab 11 kuud ja algab kas jaanuaris või juulis. Ajateenijad saavad väljaõppe kas varustuspataljonis, tervisekeskuses või liikumis- ja veoteenistuses.
Toetuse väejuhatus asub Paldiskis.
Varustuspataljon on toetuse väejuhatuse peamine ajateenijaid koolitav allüksus, mis hoiustab ja varustab Kaitseväe üksusi vajaminevate vahenditega. Lisaks eelnevale toetab varustuspataljon Kaitseväe üksusi tehnika hooldamisel ja remontimisel. Pataljon koosneb kolmest erinevast erialaosast, milleks on remont, varustus ja transport. Erialaspetsialisti juhitud väljaõpe toimub pataljoni remonditöökojas ja ladudes üle Eesti. Varustuseta pole võimalik sõda võita ja sellest ka hüüdlause: Toetame, et võita!
Küberväejuhatus
Küberväejuhatus on iga päev lahinguväljal. Olgugi, et üldsusele nähtamatu, on küberoht reaalne ja nõuab ka riigi relvajõudude tähelepanu. Ajateenistus kübersõdurina pakub ainulaadse võimaluse rakendada oma erialaseid oskuseid ja ühes oma ala spetsialistidega seista Eesti riigi kaitstuse, turvalisuse ja puutumatuse eest. Väejuhatus paikneb Tallinnas, ajaloolises Kaitseväe Filtri tee linnakus.
Küberväejuhatuses saab aega teenida järgnevate allüksuste koosseisus:
- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus (IKTKe)
- Küber- ja infooperatsioonide keskus (KIOKe)
- Strateegilise kommunikatsiooni keskus (StratKomKe)
- Staabi- ja tagalakompanii (StTaKo)
Sõjaväepolitsei vahipataljon
Sõjaväepolitseil on kaks suunda – elukutseline teenistus ja ajateenijate väljaõpe sõjaaja ülesannete täitmiseks. Tulevasi sõjaväepolitseinikke õpetab välja vahipataljon.
Sõjaväepolitsei erialaste oskuste omandamine annab väga hea aluse tulevikus Sisekaitseakadeemiasse kandideerimiseks või sisekaitse valdkonnas töö leidmisel.
Samuti täidab vahipataljon uhkusega riiklikult tähtsat ülesannet, milleks on Vabariigi Presidendi Kantselei ööpäevaringne auvalve ning osalemine riiklikel ja kaitseväelistel tseremooniatel aukompaniiga. Vahipataljoni sõdurid on eluaegsed presidendi kaardiväelased ja teenistuses olles Eesti Vabariigi visiitkaardiks laiale maailmale.
Luurekeskus
Luurekeskuse ülesanne on koguda, töödelda ja analüüsida informatsiooni välisriikide sõjaliste võimete ja kaitsepoliitika kohta.
Säärane luureinformatsioon on vajalik nii Vabariigi Valitsusele kui ka Kaitseväe juhtkonnale otsuste langetamiseks, aga samuti Eesti eelhoiatussüsteemi toimimiseks.
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool. Akadeemia põhiülesanne on ette valmistada Kaitseväe ülemaid ja arendada sõjateadust, et tagada Kaitseväe juhtimise jätkusuutlikkus, ning professionaalseid isamaalisi ja demokraatlikke väärtuseid austavaid allohvisere ja ohvitsere Kaitseväele ja Kaitseliidule.
Eesti Kaitseväe sümboolika
Kaitseväe vormi kandmisega kaasneb vastutus. Vormi kandes esindatakse Eesti Kaitseväge ja Eesti riiki, mistõttu käib sellega alati kaasas väärikus ja viisakus. Vormi kantakse Kaitseväe vormikandmiseeskirja järgi.
Auastmetunnused
Kaitseväes kasutatakse erinevat sümboolikat, mis on tähtsad, tekitamaks ühtsustunnet ja näitamaks kuuluvust kindlasse üksusesse. Sümboolikaks peetakse embleeme, aumärke, lippe, vappe, aga ka auastmetunnuseid. Auastmega eristatakse kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaaži pikkust ja teenistuses saavutatud edu.
Kas teadsid, et..?
Ajateenistuses on võimalik jõuda sõdurist nooremallohvitserini ja nooremallohvitserist nooremohvitserini (lipniku auastmeni) välja.
