Ajateenistus on paljude noorte elus oluline etapp: nad astuvad teenistusse eesmärgiga omandada vajalikke oskusi ja teadmisi, mis aitavad kaasa nii isiklikule arengule, karjäärile kui ka riigi kaitsevõimele. Siinne peatükk on teejuhiks, et mõista paremini ajateenistuse kulgu ning kasvatada tahet, et ajateenistust vabatahtlikult läbida.
Ajateenistus
Ajateenistus seisneb Eesti kaitseks vajalike reservüksuste loomises, tänu ajateenistusele on rünnaku korral Eestit kaitsmas tugev ja vastupidav reservväelane. Just seetõttu on iga väljaõpetatud ajateenija Eesti kaitsevõimekuse parandamiseks ja hoidmiseks vajalik.
Küsimused
- Miks on oluline õppekogunemisi korraldada?
- Kuidas saaks Sinu arvates suurendada Eesti rahva kaitsetahet?
- Kuidas saaks riik senisest enam toetada reservväelaste õppekogunemisel osalemist?
Mis on kaitseväekohustus ja kes on kutsealune?
Kui Eesti kodanikust noormees saab 17-aastaseks, määratakse talle kutsealuse staatus: tal tekib kaitseväekohustus ja kohustus osaleda riigikaitses. Kutsealustele saadetakse vastav kiri. Noormees on kutsealune seni, kuni ta asub aja- või asendusteenistusse või ta sellest vabastatakse. Ajateenistusse kutsutakse 18–27-aasta vanuseid. Kaitseväekohustus lõpeb 61-aastaseks saamisel. Naised saavad kaitseväekohustust võtta selleks ise soovi avaldades.
Kutsealusena kaasnevad esimesed vastutusrikkad ja õpetlikud kohustused. Näiteks tuleb veenduda, et kõik enda kohta käivad kontakt- ja terviseandmed on tõesed ja korrektsed. Samuti tuleb enne ajateenistust läbida terviseseisundi hindamine, et nii riik kui ka kutsealune saaksid kindlad olla, et kutsealune peab ajateenistuses füüsiliselt ja vaimselt vastu ning läbib selle edukalt. Kui aeg on küps, ilmub kutsealune kindlaksmääratud ajal kindlasse kohta, näiteks terviseseisundi hindamisele, aja- või asendusteenistusse või teistele toimingutele.
Kui kaua ajateenistus kestab?
Ajateenistus kestab üldjuhul kaheksa või üksteist kuud, kuid mitte kauem kui kaksteist kuud. 11-kuuline ajateenistus on neil, kes omandavad ajateenistuse kestel eriala, mis eeldab mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat, näiteks jaoülema või autojuhi eriala.
Ajateenistusse asutakse kolmel korral aastas: jaanuaris, juulis ja oktoobris. Jaanuaris ja juulis alustanud ajateenijatel kestab teenistus 11 kuud, oktoobris teenistusse asunutel 8 kuud. 11- ja 8-kuulises ajateenistuses väljaõpet omandavad ajateenijad moodustavad lõpuks ühtse üksuse.
11 kuud kestab ajateenistus siis, kui:
- ajateenistus toimub mereväes,
- ajateenija läbib allohvitseri, sõjaväepolitseialase või side- või infotehnoloogiaalase väljaõppe,
- ajateenija omandab ajateenistuses mootorsõiduki juhtimise õiguse.
8-kuulises ajateenistuses õpetatakse välja üksuse reakoosseis.
Naised ja ajateenistus
Ehkki naistele on ajateenistus vabatahtlik, on ajateenistuse läbimine arendav ja edasist karjääri toetav valik. Naisi võetakse ajateenistusse samadel tingimustel mis mehi, kuid erinevalt meestest saavad nad teenistusest 90 päeva jooksul loobuda. Ajateenistusse saavad astuda 18–27-aastased Eesti kodanikud, kellel on vähemalt põhiharidus. Siinkohal tasub silmas pidada, et ajateenistusse asudes võetakse endale kaitseväekohustus, millega kaasneb suur vastutus ja mis kestab kuni 61. eluaastani.
Huvi ajateenistuse vastu võib tekkida ise põhjustel: tänu sõpradele, riigikaitseõpetuse tunnile, kampaaniatele või töövarjupäevadele. Ilmselt mõtleb nii mõnigi, milline näeb päriselt välja üks päev ajateenistuses või hoopis tegevväelasena. Võimaluse ajateenija elu üheks päevaks katsetada annab neidudele just töövarjupäev, mis aitab neil ka veenduda, et see on nende jaoks ikka õige valik. Töövarjupäevad toimuvad aasta ringi erinevates väeosades.
Mida ajateenistuses õpitakse?
Sõduri baaskursus
Sõduri baaskursus (SBK) on ajateenijate esimene võimalus tõestada end nii iseendale kui ka üksusekaaslastele. Kõik ajateenijad läbivad ühtsetel alustel 8-nädalase baaskursuse, mille käigus omandavad nad üksikvõitleja põhioskused:
- õpivad orienteeruma,
- õpivad maastikul liikuma ja varjuma,
- õpivad kasutama automaatrelva,
- omandavad esmaabivõtteid,
- omandavad teadmisi kaitseväelisest käitumisest.
SBK lõpeb üldjuhul lõpurännakuga.
Erialakursus
Erialakursus (EK) läbitakse pärast sõduri baaskursust. Erialakursusel spetsialiseerutakse (nt kuulipildur, tankitõrjegranaadiheitur, parameedik, sõidukijuht, tulejuht) ning omandatakse tulevasel ametikohal vajalikud teadmised ja põhioskused, et jätkata õpinguid allüksuse koosseisus. Erialakursused on erineva pikkusega: keerukamate erialade õppijad teenivad 11 ja lihtsamate erialade õppijad 8 kuud.
Nooremallohvitseri kursus
Nooremallohvitseri kursus (NAK) jaguneb baas- ja erialakursuseks. Nooremallohvitseri baaskursus on kõigile Kaitseväe nooremallohvitseridele ühine ja selle jooksul omandatakse nooremallohvitseri põhiteadmised ja -oskused. NAK-i on võimalik sooritada vaid 11-kuulise teenistusega ajateenijatel.
Osa juuli- ja jaanuarikuus teenistust alustavatest ajateenijatest suunatakse pärast sõduri baaskursust nooremallohvitseride kursusele, kus nad läbivad põhjalikuma juhtimis- ja erialaväljaõppe. Sõltuvalt erialast võib kursus mõnikord toimuda väljaspool senist üksust või linnakut. Parimate NAK-i lõpetajate hulgast valitakse reservohvitseri kandidaadid.
Autojuhi erialakursus
Autojuhi erialakursusele (AJEK) valitakse 11 kuud teenivaid ajateenijaid, kes on omandanud enne ajateenistust mõne mootorsõiduki juhtimisõiguse (tavaliselt B-kategooria). Kursusel omandatakse kaitseväeliste ülesannete täitmiseks vajalik mootorsõidukijuhi (tavaliselt C- või CE-, harvem D- või A-kategooria) juhtimisõigus. Lisaks omandatakse AJEK-i käigus Kaitseväe sõiduki kasutamise ja esmase hooldamise oskused ning sageli ka sõjaaja allüksuse põhised esmased erialased teadmised ja oskused.
Reservohvitseri kursus
Reservohvitseri kursus (ROK) koosneb baas- ja erialakursusest. ROK-i käigus omandatakse teadmised rühmasuuruse sõjaaja üksuse juhtimisest. Reservohvitseri kandidaati nimetatakse aspirandiks. Kursuse lõppedes omistatakse ajateenijale lipniku auaste.
Allüksuse kursus
Allüksuse kursus (AÜK) on kuni 22-nädalane kursus, mille eesmärk on harjutada koostööd oma üksuse koosseisus ühtse meeskonnana, koostööd teiste relvaliikide ja allüksustega ning rakendada ajateenistuses õpitut. Proovilepanek toimub igakevadisel suurõppusel Kevadtorm.
Kus ajateenistust läbitakse?
Kas teadsid, et...?
Parim aeg ajateenistuse läbimiseks on kohe pärast gümnaasiumi lõppu. Nii sobitub see kõige sujuvamalt teiste eluplaanidega. Läbitud ajateenistust on võimalik tulevikus enda jaoks tööturule sisenedes maksimaalselt ära kasutada. Selleks, et suurendada oma karjäärivõimalusi mistahes valdkonnas, tasub oma CV-s välja tuua see, et oled ajateenistuse läbinud koos Sinu jaoks olulisimate õpimomentide, oskuste ja arengukohtadega. Hiljem taipad, et tööandjate silmis on läbitud ajateenistus suur väärtus, sest näitab ühtepidi kohusetunnet ja tahet panustada riigi turvalisusesse, teistpidi ka märkimisväärset eelist näiteks ajateenistust mitteläbinud konkureerivate kandideerijate ees.
