Параграф 1.10 (Riigikaitse)

Relvaõpe ja ohutus

Relva kandmisega kaasneb vastutus. Selles peatükis õpid relva ohutu käsitsemise reegleid. Õpid tundma relvakultuuri ning erinevaid relva- ja laskemoona liike. Õpid tundma relvade hingeelu ja toimimismehhanismi. Saad teada, milliseid kaasaegseid relvi kasutavad nii Kaitsevägi kui ka Kaitseliit.

Relva ohutu käsitsemine

Relv on ohtlik ainult inimese käes: relv ise pauku ei tee, ikka on inimene see, kes päästikule vajutab. Relva kasutamise ja selle tagajärgede eest vastutab relva kasutaja. Nagu tsiviliseeritud riigile kohane, reguleerivad relvadega ringikäimist ka Eesti Vabariigis erinevad õigusaktid. Peamine neist on relvaseadus, mis kehtestab relvade ja nende laskemoona käitlemise, tsiviilkäibesse lubamise jne.

Relvade ohutul käsitsemisel on maailmas laialdaselt kasutusel kolonel Jeff Cooperi sõnastatud neli põhireeglit.

Lastele õpetatakse, et isegi mängurelvaga ei tohi nalja pärast inimest sihtida. Laetud ja kaitseriivist vabastatud relvaga ei kõnnita inimeste seas ringi, sõrm päästikul. Teravat pistoda, mõõka, nuga või kirvest ei heideta hooletult käest, vaid asetatakse ta selleks ettenähtud kohta: seinale, tuppe vms.

Relvaga inimene ei saa endale lubada hajameelsust, ta peab olema erk ja oma relvast pidevalt teadlik. Peale relvast tuleneva ohu tuleb silmas pidada ka ohte, mis võivad relva kahjustada. Need omakorda võivad pöörduda relva kasutaja vastu. Relva tuleb hooldada, näiteks tulirelva peab regulaarselt puhastama ja õlitama.

Mõisted ja terminoloogia

  • Relv on seade või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks või hävitamiseks.
  • Tulirelv on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut.
  • Käsitulirelv on selline tulirelv, mida jõuab kanda ja millega on võimeline tulistama üks inimene. Tihti mõeldakse käsitulirelvadest rääkides ainult püstolit ja revolvrit, kuid terminoloogiliselt on tulirelvad ka alla 20 mm kaliibriga püssid.

Efektiivne laskekaugus on suurim kaugus, kuhu lastes on tabamus eeldatavasti täpne ning kasutatav laskemoon annab soovitud tulemuse. Efektiivne laskekaugus oleneb põhiliselt kahest tegurist: laskurist ja keskkonnast. Lasketiirus on inimteguri pärast laskmisel kaugemale kui 300 m tabamise tõenäosus alla 50%, lahinguolukorras on see tõenäosus veel väiksem. Lahinguväljal on väga vähe kohti, kus relva efektiivne laskekaugus oleks täiel määral rakendatav.

Püstol on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline lühike tulirelv või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele, mille efektiivne sihikulikune kaugus ulatub 25–50 meetrini ja mille padrunid paiknevad käepidemes olevas vahetatavas salves.

؜

Püss on pikem käsitulirelv, mis on mõeldud õlalt tulistamiseks. Püss võib olla nii käsitsi kui ka (pool)automaatselt ümberlaetav. Kuni 5,6 mm kaliibriga püssi nimetatakse väikesekaliibriliseks, suurema kaliibriga püssi täiskaliibriliseks püssiks.

؜

Vintpüss on püss, mille rauas on vintsooned ehk keermed, mis panevad kuuli rauas liikumise ajal kiiresti ümber oma telje pöörlema. Pöörlemine suurendab kuuli stabiilsust, täpsust ja lennukaugust (ei teki laperdamist). Vintpüssi laskekaugus ulatub sadadesse meetritesse, isegi mõne kilomeetrini.

؜

؜

؜

Revolver on käsitulirelv, mille padrunid käivad pöörlevasse trummelsalve, mis mahutab enamasti 5–8 padrunit.

Sileraudne relv on näiteks püss, püstol või revolver, mille rauaõõs on sile ja ilma vintsoonteta. Tänapäeval leiab enim kasutust püss. Sileraudsest püssist tulistatakse haavleid või kuule.

؜

Poolautomaattulirelv on mitmelasuline ühe padrunipesaga käsitulirelv, mis pärast lasku söödab automaatselt uue padruni padrunipessa (iselaadiv), kuid uue lasu toimumiseks on vaja uuesti päästikule vajutada.

؜

؜

Täisautomaattulirelv on käsitulirelv, mis laeb end järgmiseks lasuks automaatselt uuesti ning millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega.

؜

Padrun on vint- või sileraudsetes tulirelvades kasutatav laskemoonaliik. Padrun koosneb reeglina kuulist, hülsist (kutsutakse ka kestaks) koos süütekapsliga ja hülsis asuvast heitelaengust püssirohust.

؜

Padrunisalv on seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ning nende laadimiseks padrunipessa. Padrunisalv võib olla tulirelva osa, mõnel juhul saab seda vahetada.

Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavad relvad ja relvasüsteemid

Õhutõrjerelvad

Õhutõrje hõlmab nii maismaavägede, ujuvvahendite kui ka õhuväe tegevust vaenlase õhurünnete või lennuvahendite vastu ning vastavat relvaliiki. Kõrvuti kaitsetegevusega vaenlase lennuvahendite või õhuründe vastu tegeleb õhutõrje ka oma vägede eelhoiatamisega vastase (potentsiaalse) õhuründevahendite tegevuse eest. Eestis kasutatakse selleks 23 mm kahureid ZU-23-2 ning raketisüsteemi Mistral.

Süsteem kasutab sihtmärgi soojusjälje leidmiseks ja lennuvahendi jälitamiseks infrapunaandurit. Rakett töötab lase-ja-unusta meetodil ehk rakett juhib end ise sihtmärgini.
1950. aastatel välja töötatud automaatne õhutõrjekahur kuulub mitmete riikide arsenali hulka, sealhulgas ka Eesti kaitseväe relvastusse. Kahurit saab kasutada nii lendavate kui ka maismaal või merel paiknevate sihtmärkide vastu. See on opereeritav kas veoauto kastist või saab haagisel transportida sobivasse kohta. Kuulub ka mereväe miinijahtijate relvastusse.
Giraffe AMB on mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar. Radar paikneb standardses kuuemeetrises merekonteineris, mis on maastikuveokil. Konteiner on varustatud filtritega bioloogilise, keemilise ja tuumarünnaku puhuks. Giraffe AMB ülesanne on avastada õhuruumist lennuvahendeid. Lennuvahendite avastuskõrgus on kuni 20 km ja -kaugus kuni 100 km.
Tulejuhtimiskeskuse ülesanne on hoiatada raketi- ja kahuriüksuseid ning osutada tule avamiseks kõige sobivamatele üksusele.
Õhutõrjujate lahinglaskmised

Tankitõrjerelvad

Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu. Samas on see üks jalaväe kasutuses olevaid relvi ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse Esimese maailmasõja päevil vajadusest arendada taktikat ja tehnoloogiat tankide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse lahingutoetuse õpetusse, sest tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni. Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ja passiivseks (mitmesugused tõkked, miinid ja lõhkelaengud). Eesti tankitõrjerelvastus on mitmekesine: sinna kuuluvad püssigranaadid, granaadiheitjad, tagasilöögita kahurid, raketiseadmed, miinid ja lõhkelaengud ning valmis tõkked.

Instalaza C90-CR-AM punkrivastane relv. 350 m kauguselt lastes on granaat võimeline läbistama 1000 mm betooni. Granaadil on tandemlõhkepea. Esimene laeng läbistab takistuse ning teine plahvatab punkris sees. Lisaks on kasutusel veel Instalaza C90-CR-BK ja Instalaza C90-CR-RB.
Enamasti harkjalalt tulistatav tankitõrje raketisüsteem. Raketi lennu ajal on võimalik sihtmärke vahetada (rakett edastab sihturile reaalajas infot fiiberoptilise kaabli kaudu), mis võimaldab kasutada süsteemi positsioonilt, kus pole sihtmärki näha. Raketisüsteemist saab lasta ka määratud koordinaatidele.
Samasuguse „lase-ja-unusta“ printsiibiga raketisüsteem nagu Javelin. Võrreldes Spike LR II-ga lühema laskekaugusega. Mõeldud kasutamiseks rühma tasandil. Raketisüsteemil pole eraldi sihikut. Selle asemel kasutab süsteem sihtimiseks raketi otsas paikneva termokaamera pilti.
Eesti jalaväe arvukaim tankitõrjerelv on Rootsi 84 mm kaliibriga Carl-Gustav. Selle relva eelisteks on võimsus ja mitmekesine laskemoon alates kumulatiivsetest granaatidest ning lõpetades kild-, suitsu-, valgustus- jt granaaditüüpidega. Tänapäeval on Kaitseväes kasutusel nii Carl-Gustav M2, M3 kui ka kõige uuem relv M4.
Õlalt lastav kaasaskantav keskmaa tankitõrje raketisüsteem, millega on võimalik tabada sihtmärki nii otse kui ka pealt. Süsteem töötab lase-ja-unusta põhimõttel ehk enne lasku lukustub rakett sihtmärgile ning jõuab selleni autopiloodi juhtimisel, mis annab võimaluse operaatoril positsiooni vahetada kohe lasu sooritamise järel. Pärast päästikule vajutamist heidetakse rakett ohutule kaugusele, mille järel käivitub raketi põhimootor. Selle tõttu nõuab süsteem ohutuse tagamiseks väga väikest tagaplahvatusala.
1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ajateenijad lasid Spike rakette

Käsitulirelvad

Uued moodsad R-20 „Rahe“ automaadid saabusid Eestisse 2020. aastal ning on tänapäeval peaaegu iga ajateenija esimeseks relvaks. Uued relvad on kerged, suurema tabamistäpsusega ja töökindlad. Relva lühendatud vintrauaga versiooni (R-20 S) kasutab sõjaväepolitsei, merevägi ja lahingutoetusüksused.
Kuulipilduja MG3 on kasutuses kõigis väeliikides. Tulenevalt oma ehituslikust eripärast on see relv võrreldes kergekuulipildujatega raskem, kuid samas suure tulejõuga.
Kaitseväkke jõudis Galil üheksakümnendate keskel Iisraelist. Galilid on end tõestanud töökindlatena ja vastupidavatena nii kõrbetingimustes kui ka karmis Eesti külmas. Galilist on ka lühendatud vintrauaga variant SAR. Relva ARM variandil on kandekäepide ja kokkupandav harkjalg. Seoses R-20 jõudmisega on Galilid jäänud sõjaaja täiendusreservi ja asendusrelvadeks.
Soomes toodetud alates 1999. aastast. Eesti kaitseväes alates 2007. Enamik Eesti liitlasi kasutab samuti Sako snaipripüsse, mille tõttu hankis Eesti see aasta ka Sako uuema mudeli (M10).
Prantsusmaal toodetud snaipripüss on mõeldud kasutamiseks militaarsõidukite ja -struktuuride vastu, kuna tänu suurele kaliibrile on selle kuulidel hea läbivus. Relval on suur leegisummuti, mis aitab vähendada tagasilööki.
Tänapäevani Saksamaal toodetav poolautomaatne püstol leiab kaitseväes laialdast kasutust. Relv on mõeldud töötama ka väga tolmustes ja liivastes tingimustes. Püstol on kasutusel eri sõjavägedes ja politseiüksustes üle maailma.
KSP-58 on Rootsi armee kergem versioon relvast FN MAG, mida tootis Carl Gustaf. Tegemist on äärmiselt laia levikuga kuulipildujaga mis on kasutusel ka Eesti kaitseväes.
Uue Negev NG7 kuulipilduja puhul on tegemist väga hea ja ergonoomilise relvaga. Erinevates laskeasendites lastes on see stabiilne ja täpne. Relvale saab lisada ka tänapäevaseid varustuselemente, erinevaid sihikuid ja lampe.
Browning on väga töökindel kuulipilduja, mis on kasutatav ka õhutõrjerelvana. Sageli on see paigaldatud sõidukitele; nii on relva lihtsam liigutada ja relv on ka stabiilsem.
Kabaga edasiarendus 1966. aastal leiutatud MP-5 seeriale. Töökindluse ja täpsuse tõttu on relv kasutuses üle 80 riigi sõjaväes, politseiüksustes ja erioperaatorite seas.
AK-4 on hea täpsusega, suurema kaliibriga ja tugevama tagasilöögiga relv. Tänapäevastes lahinguoludes on relva kasutada suhteliselt ebamugav, kuna see on pikk, raske ja väikese mahutavusega salvega. Kuigi AK-4 oli kaitseväes juba 30 aastat tagasi, siis on erinevate modifikatsioonidega see tänapäevani kasutusel. Näiteks kasutatakse seda laialdaselt maakaitseüksustes.
Kaitseväe meistrivõistlused lahingurelvadest laskmises​
Vaata tutvustust Kaitseväe uusimast käsitulirelvast - R-20.

Kaudtulerelvad

Kaudtuli ehk kaudtulelaskmine on sihtimine ja laskmine maismaal või veekogul asuva relva või relvasüsteemiga harilikult maismaal asuva, kuid tulepositsioonilt mittenähtava sihtmärgi pihta. See vastandub otsetulele, mille korral sihtmärki nähakse ja mille pihta lastakse otse. NATO dokumentides on kaudtuli defineeritud kui tulistamise meetod, mille korral sihtija sihtmärki ei näe. Kaudtuli on üks lahingu tuletoetuse komponentidest. Osa kaudtulerelvadest võimaldab ka lasta otsetulena. Sihtimiseks leitakse asimuut, tõstenurk ja vajamineva lõhkelaengu kogus, vajaduse korral tehakse sihtimises parandusi tabamuste täpsuse põhjal. See eeldab, et sihtmärki jälgib mingi teine üksus. Kaudtule eesmärk on toetada oma üksuste tegevust vastase häirimise ja hävitamisega ning teha vastutegevust vastaste kaudtulele. Kaudtulega saab vastasele tekitada vigastusi ise kontaktis olemata.

Ühendkuningriigis arendatud M252 miinipilduja on disainitud olema väga kerge ning kaasaskantav, et seda oleks võimalik kasutada peaaegu igasuguse maastiku peal.
Loodi 1940. aastal Soomes ning võeti esialgu laialdasse kasutusse Rootsis. Kompaktse ehituse tõttu on relva võrdlemisi kerge liigutada ühest kohast teise ning kasutada ka raskemini ligipääsetaval maastikul.
Välja töötatud Lõuna-Korea ettevõtte Samsung Techwin poolt. Suurtükk on varustatud veermikuga, mis pakub kiiret liikuvust, olles samas võimeline pakkuma kaudset tuletoetust.
Kaudtulerelva K9 Kõu laskmised keskpolügoonil

Relva- ja laskemoona liigid

Relvi võib liigitada näiteks kuuluvuse, tööpõhimõtte, omaduste, otstarbe, kaliibri või toime järgi.

  • Tsiviilrelvad on jahipidamiseks, laskespordiga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks mõeldud relvad.
  • Teenistus- ja sõjaväerelvad on ette nähtud avalikku võimu teostavatele isikutele, nagu politseinikud, vanglaametnikud, kaitseväelased.
  • Sõjarelvad ja mittesõjarelvad on mõeldud Kaitseväele, Kaitseliidule ja Välisluureametile teenistusülesannete ja -kohustuste täitmiseks, sh lahingutegevuseks. Sõjarelvad ei ole üldjuhul tsiviilkäibes lubatud. Sõjarelvad on näiteks automaattulirelv, snaipripüss, püstolkuulipilduja, kuulipilduja, haubits, tankitõrjeraketisüsteem, õhutõrjekahur, liikursuurtükk.
  • Tuli- ja külmrelvad
  • Laske-, viske-, löögi- ja torkerelvad
  • Automaat-, poolautomaat- ja mitteautomaatrelvad
  • Revolvrid ja püstolid
  • Sile- ja vintraudsed
  • Ründe- ja kaitserelvad
  • Massihävitus- ja tavarelvad
  • Paukpadruneid kasutatakse lasu imiteerimiseks: neil kas puudub kuul või on kuul tehtud materjalist, mis puruneb tulistamisel hõlpsalt relvaraua suudmele paigaldatud paukpadruniotsiku abil.
  • Õppepadrun on väljaõppevahend, mida kasutatakse näidisena relva ja selle laskemoona ohutu käsitsemise õpetamisel ning mis ei sisalda üldse püssirohtu ega muid plahvatavaid osi. Eesti kaitseväes on enamasti kasutusel hõbedase värvusega õppepadrunid. Padrunil on kuul, kuid ei ole süütekapslit ega sisalda püssirohtu.

Mis on laskemoon?

Laskemoon on tulistamiseks vajalik materjal: padrunid, kuulid, haavlid, mürsud, miinid, reaktiivmürsud jms. Üldjuhul on laskemoon seotud mingi relva või relvaliigiga ning laskemoona liigitamisel lähtutakse selle relva parameetritest, mille jaoks laskemoon on määratud.

Laskesuusatamine

Tee selgeks oma juhtsilm ehk see, kumb silm on sihtmärki lastes täpsem!

Selleks hoia mõlemad silmad lahti ja suuna nimetissõrm mõnele kindlale objektile, näiteks seinakellale. Pigista kinni vasak silm. Kui sõrm osutab endiselt objektile, on sinu juhtsilm parem silm. Kui sõrm liikus objektilt ära, on sinu juhtsilm vasak silm.

Tee nii, nagu pildil!

Пожалуйста, подождите