Mõtle ja arutle!
- Kuidas saad teada, kui palju aega on telesaate alguseni?
- Kuidas saad teada, mitu päeva on vaheaja lõpuni?
- Kuidas saad teada, kas väljas on soe või külm ilm?
Mõõteriistad
Mõõta võime erinevate käepäraste vahenditega. Näiteks võime kaugust lähima puuni mõõta sammudega või lugeda mõttes sekundeid. Selline mõõtmine aga ei ole täpne, sest sammu pikkus pole inimestel ühesugune. Samuti eksime me sekundite loendamisel – vahel kiirustame, vahel teeme pause.
Seetõttu kasutatakse füüsikaliste suuruste täpseks mõõtmiseks mõõteriistu. Need annavad tulemuse kokkulepitud mõõtühikutes, näiteks meetrites.
Milline mõõteriist valida?
Mõõteriistad on väga erinevad. Iga mõõteriista iseloomustab vähemalt kaks omadust: mõõteriista täpsus ja mõõtepiirkond.
Mõõteriista täpsus näitab, kui õige on mõõtmistulemus. Joonlauaga saab pikkust mõõta 1 millimeetri (mm) täpsusega.
Mõõtepiirkond näitab, millises vahemikus saab selle mõõte riistaga füüsikalist suurust mõõta.
1. Millises mõõtepiirkonnas ehk vahemikus saab mõõta temperatuuri nende termomeetritega?
A | B | C |
2. Märgi õige vastus. Põhjenda oma arvamust.
Millist termomeetrit saab kasutada sauna leiliruumi temperatuuri mõõtmiseks?
- A
- B
- C
Millist termomeetrit on mõistlik kasutada toa-temperatuuri mõõtmiseks?
- A
- B
- C
Millise termomeetriga saab mõõta välis-temperatuuri igal aastaajal?
- A
- B
- C
Mõõtühikud
Eestis kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud mõõt ühikute süsteemi, mida nimetatakse SI-süsteemiks. Selle süsteemi põhiühikuid on kokku seitse (vaata tabelit).
Teisi samas süsteemis kasutatavaid ühikuid nime tatakse tuletatud ühikuteks.
SI-ühikuid kasutab enamik maailma riike.
SI-süsteemi põhiühikud
Füüsikaline suurus | Ühik | Ühiku tähis |
Pikkus | meeter | m |
Mass | kilogramm | kg |
Aeg | sekund | s |
Voolutugevus | amper | A |
Temperatuur | kelvin | K |
Aine kogus | mool | mol |
Valguse intensiivsus | kandela | cd |
Mõõtühikute teisendamine
Mõnikord on vaja mõõtühikuid teisendada.
Füüsikaliste suurustega arvu tades tuleb jälgida, et ühikud oleksid ühesugused. Kui meil on tarvis kokku liita 1,6 meetrit ja 40 cm, tuleb üks neist teisendada.
Füüsikaliste suurustega arvutades kehtivad matemaatika-reeglid.
Näide
Meil on vaja liita pikkused 1,6 m ja 40 cm.
Me teame, et 1 m = 100 cm
Seega 1,6 m = 1,6 ⋅ 100 = 160 cm
Nüüd saame liita: 160 cm + 40 cm = 200 cm = 2 m
Samuti võime teisendada 40 cm meetriteks.
Selleks tuleb jagada 100-ga.
40 cm = 40 : 100 = 0,4 m
0,4 m + 1,6 m = 2 m
- jooksudistantsi pikkus
5000 m = km - elevandipoja mass
90 kg = g - kõrgushüppe rekord
2 m 45 cm = cm - puu kõrgus
486 cm = m ja cm
Erinevalt toimub ajaühikute teisendamine.
Ühes minutis on 60 sekundit, mitte 100 sekundit. Ühes tunnis on 60 minutit, ööpäevas on 24 tundi. Ühes aastas on 12 kuud.
Väga pikkade ajavahemike arvestamine toimub aga samamoodi nagu meetrite ja kilomeetrite puhul: 1 sajand on 100 aastat.
- 180 minutit = tundi
- 3 tundi = minutit
- 5 tundi = minutit
- 300 minutit = tundi
- 3 ööpäeva = tundi
- 48 tundi = ööpäeva
- 240 sekundit = minutit
- 6 minutit = sekundit
- 3 sajandit = aastat
- 300 aastat = sajandit
- 3 km + 45 m = m
- 15 s + 2 min = s
- 6 kg + 150 g = g
- 1 sajand + 15 aastat = aastat
- 6 tundi – 124 minutit = minutit