Jäävöönd

Jäävööndit iseloomustab karm kliima. Ilm on kogu aeg külm.
​Suvi esineb ainult Põhja-Jäämere rannikualal. Suvi on jahe ja lühike. Selle jooksul sulab lumi ainult väikesel osal maa-alal.
​Jäävööndis sajab vähe.
​Lagedatel metsatutel aladel puhub enamasti tugev tuul. Tugeva tuule tõttu möllavad seal sageli tuisud ja tormid.

Jäävööndis esinevad polaarpäev ja polaaröö.
​Pooluste ümber kestavad need peaaegu pool aastat.
​Polaarpäeva ajal ei looju päike üldse. Kogu aeg on valge (nagu meie jaanipäeva paiku). Polaarpäeva ajal paistab päike madalalt. Päike ei suuda maapinda palju soojendada ja sulatada.
​Maapind jääb ka suvel külmunuks.
​Polaarpäev asendub polaarööga. Polaaröö ajal ei tõuse päike silmapiirist kõrgemale. Siis valgustavad loodust ainult Kuu, tähed ja virmalised.
​Mitmevärvilised virmalised tekivad maailmaruumis kiiresti liikuvate aineosakeste (kosmilise kiirguse) mõjul õhkkonna kõrgemates kihtides. Virmalisi võib näha ka Eesti põhjataevas.

Antarktika kliima on väga karm. Isegi suve keskmine õhutemperatuur on mandri keskosas umbes −25 kuni −45 °C, rannikul umbes −5 kuni +2 °C.
​Antarktikas on mõõdetud ka maakera kõige madalam õhutemperatuur –89,2 °C (23. juulil 1983. aastal). Kõige soojem on Antarktikas olnud +14,6 °C (5. jaanuaril 1974. aastal).

Antarktises on veel külmem kui Arktikas. Taimkate ja loomastik seal enamasti puuduvad. Ainult rannikualadel ja saartel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad.

Antarktise vetes elab palju väga väikeseid veetaimi ja veeloomi, kes on toiduks vähkidele ja kaladele. Kaladest toituvad omakorda hülged, vaalad, kotikud ja linnud.

Antarktise vetes elab ka maailma suurim imetaja sinivaal. Sinivaal võib kasvada kuni 33 meetri pikkuseks.