Urbõkuu tõõsõst poolõst nakkas pääle kevväi. Kae' kallendrist ja kiroda' vällä keväjä alostusõ kuupäiv ni nädälipäiv!Ilma' läävä' lämmämbäs. Üüse iks viil külmetäs. Kaartihe kasusõ' ijätilga'. Mille olõ-i suvõl ja külmäl talvõl ijätilko?
- VEEBRUAR
- VAHTSÕAASTAKUU
- LEHEKUU
- MÄDÄKUU
- MÄRTS
- URBÕKUU
- JUUNI
- APRIL
- MAHLAKUU
- RADOKUU
- MAIKUU
- HAINAKUU
Pankõ' tähele, et kevväi ei alosta' kallendrin ja välän alasi ütel aol. Tsehkendä' sääne ilmakaemisõ tapõl hindä vihku ja täüdä' är'!
Urbõkuu tõõsõst poolõst nakkas pääle.
Ilma' läävä'.
Kaartihe kasusõ'.
Mille olõ-i suvõl ja külmäl talvõl ijätilko?
Kae' ette!
Küüvits vai maavihapuu (eesti keelen näsiniin) om väega kihvtine! Ku tä är' häitses, sõs tulõva' tälle verevä' mar´a'. Putku-i' timä lehti, häitsmit ega marjo!