Jao kiirrünnak
Olukord: jagu on sattunud ootamatusse tule- või vaatluskontakti vastasega. Kui vastane avab esimesena tule, on kiirrünnak üks tegevuskavadest vaenulikule tulekontaktile reageerimise järel (kontaktidrill 1). Vaatluskontakti korral, mil vastane ei ole üksust märganud, kuid pealik otsustab rünnata, avatakse kattetuli alles siis, kui manööverdav meeskond või jagu on jõudnud varjatult tulesuunamise joone lähedusse ja on valmis sööstu sooritama.
Tegevus: olenevalt maastikust ja vastase asukohast sooritatakse rünnak soovitatavalt ligikaudu 90º nurga all (tiibmanööver e tiibamine) tuletoetusmeeskonna ja tiibava meeskonna suhtes. Jao kiirrünnaku kontaktidrill on alljärgnev.
a. Samm 1
- Reageerimine vaenulikule tulele (kontaktidrill 1). Meeskond kontaktis annab hinnangu vastase kohta (suund, kaugus, suurus); jaopealik võtab vastu otsuse rünnata.
- Jaopealik annab kontaktist vabale meeskonnale info plaanitava tiibmanöövri suunast (vasakult või paremalt) ja käsib neil valmis olla endale järgnemiseks.
- Jaopealik informeerib kattetulemeeskonna pealikut oma kavatsustest rünnata ja veendub, et meeskonnapealik on teadlik tiibmanöövri suunast.
- Kattetulemeeskond saab informatsiooni ja kõik on teadlikud jaopealiku kavatsustest (oluline tule suunamiseks ja lõpetamiseks, vältimaks tiibava meeskonna omade tule alla sattumist).
- Toetusrelvade (KP ja TT) meeskondade olemasolul paigutab jaopealik nad positsioonile kattetulemeeskonna lähedusse, kus neil on parim võimalik ülevaade rünnatavale objektile. Vastavalt jaopealiku hinnangule võib ta neil käskida teha kattetuld kohe või hiljem vastavalt vajadusele. Toetusrelvade meeskond jälgib pidevalt ka tõenäolist suunda, kustkaudu võivad vastase tugevdused rünnakuobjektile läheneda, ja nende ilmudes võtab nad tule alla.
b. Samm 2
- Tiibav meeskond jätab maha seljakotid ja liigub jaopealiku juhtimisel varjatult jaopealiku määratud sööstujoonele. Liikumine on kiire ja vaikne. Tiibava meeskonna edu sõltub vastase üllatusmomendist.
- Kogu manöövri jooksul teostab kattetulemeeskond mahasuruvat tuld vastase positsioonile, võimaldades tiibaval meeskonnal ohutult ja märkamatult liikuda. Tiibav meeskond liigub järjestikku vastase positsiooniga kohakuti, teeb 90kraadise pöörde ja hakkab ahelikus vastase poole hiilima. Liigutakse varjatult ja vaikselt, et mitte rikkuda üllatust vastasele.
- Kui tiibav meeskond on jõudnud tulesuunamisjoonele, annab jaopealik kokkulepitud signaali kattetulemeeskonnale kattetule suunamiseks objektilt kõrvale, tiibavast meeskonnast eemale. Side puudumisel suunab kattetule meeskond iseseisvalt tule kõrvale, kui näeb tiibavat meeskonda tulesuunamisjoone läheduses. Tuld ei või katkestada, sest see annaks vastasele võimaluse vaatluseks ja võimaldaks tal märgata lähenevat tiibavat meeskonda.
NB! Vastane ei tee mõnda aega vahet, kas kattetuli on endiselt tema peal või suunati see kõrvale. See lühike ajaaken võimaldab tiibaval jaol jõuda vastase positsioonile enne, kui vastane toibub. Tule suunamisel ja liigutamisel tiibava meeskonna ees peab hoidma piisavat ohutusnurka, et mitte tekitada vigastusi oma kaaslastele.
Ohutusnurga määramise kohta vaata peatükki 2.2.4. „Tulesüsteemi planeerimine ja kasutamine“. - Tiibav meeskond alustab kohe sööstuga, et hävitada vastane positsioonil enne, kui viimane saab aru, et kattetuli on eemale suunatud. Kasutatakse tehnikat „tuli ja liikumine“ kas lahingupaaride või lahingupaariliste kaupa.
c. Samm 3
- Jõudnud vastase positsioonini, liigub meeskond sellest läbi, surmates vastased sihitud laskudega ja eemaldades nähtavad relvad nende käeulatusest. Kattetulemeeskond jätkab kattetuld kogu sööstu aja ja suunab tuld ohutus kauguses edasi tiibava meeskonna liikumise ees või tõstab tulenurga üles, sh rünnakuobjektilt eemale, kuni pealik annab käskluse „Tuli seis!“.
NB! Kui sööstul saab keegi haavata ja jääb maha, siis annab esimene märkaja kõigile teada: „MEES MAAS, MEES MAAS, MEES MAAS!“, kuid sööstu hoog ei peatu. Kannatanuga tegeletakse pärast sihtmärgi julgestamist, et mitte anda võimalust uute kannatanute tekkimiseks. Vaata ka peatükki 4.13. „Lahingukannatanute käsitlemine tule all“. - Tiibav meeskond peatub pärast objekti 10–20 m kaugusel (edasiliikumispiir) ja asub kaitsele oma liikumissuunas.
- Jaopealik annab kattetulemeeskonnale käsu: „Tuli seis!“. Algab reorg (salvevahetus, meeste olukorra ja varustuse kontroll). Vähemalt üks võitleja peab jälgima äsja läbitud vastase positsioone.
d. Samm 4
- Jaopealik võib käskida uuele rünnakule kattetulemeeskonna, kes sööstab samuti läbi vastase positsioonide (sõltub vajadusest: laipade läbiotsimiseks on tarvis rohkem jõudu; jagu liigub edasi või küljele, mitte tagasi; tiibavas meeskonnas on kannatanuid jms). Vastavalt pealiku korraldusele võtavad nad kaasa tiibmanöövrit sooritanud meeskonna varustuse, kui pealik otsustab, et üksus ei liigu algsele positsioonile tagasi, vaid jätkab pärast liikumist teises suunas. Meeskond liigub ahelikus läbi objekti, olles valmis laskma sihitud laske ohtu kujutavate vastaste pihta; peatub jaopealiku määratud edasiliikumispiiril ja asub kaitsele oma liikumissuunal. Lahingupaariliste kaupa viiakse tiibamist sooritanud meeskonna seljakotid nende juurde (kui võeti kaasa). Pidevalt on tagatud vähemalt 50% julgeolek.
NB! Kattemeeskonna liikumiseks vastase positsioonidele on kaks võimalust – otse või sama teekonda kasutades, mida mööda liikus tiibav meeskond. Jaopealik peab hindama, kas otsetee on meeskonnale ohutu (püüdvad miinid ja takistused). Otsetee on alati kiirem. Tiibava meeskonna teekonda kasutades ei saa ka kattemeeskond rünnata läbi positsioonide, sest tiibamist teinud meeskond on nende tulesektoris.
Sõjaõiguse seisukohast ei tohi meeskond, kes juba korra ründas läbi vastase positsioonide, teistkordselt positsioonidel olevat vastast „üle lasta“. Kattemeeskond, kes saabub sinna esimest korda, võib seda teha. Allaandvat vastast ja haavatut, kes vastu ei hakka, ei tohi ka siis tulistada! - Ettekanded jaopealikule ja reorg (laskemoon, kaotused, varustus). Tuleb veenduda, et plaanitud ülesande jätkamiseks on piisavalt laskemoona, keegi ei jäänud haavatuna maha, manöövri ajal ei kaotatud relvi ega olulist varustust.
- Jaopealik määrab koheselt lähikaitsepositsioonid ja -suunad, et olla valmis vastase tugevduste vasturünnakuks.
- Vajadusel määrab pealik uued juhid meeskondadele ja laskurid kuulipildujatele.
e. Samm 5
- Jaopealik käsib objektile eelnevalt määratud erimeeskonnad. Esimene on otsimismeeskond, kelle ülesandeks on veenduda objekti ohutuses ja koguda luurematerjali. Otsimismeeskond veendub kõigepealt objekti ohutuses. Elutuna näiva vastase elumärke kontrollides peab üks alati julgestama, et olla kindel. Kui vastane on haavatud või annab ennast vangi, seotakse ta käed ja otsitakse läbi. Vastase haavatud ja vangid viiakse pealiku juurde küsitlemisele. Vaata ka peatükki 5.5. „Läbiotsimised lahinguolukorras“.
Otsijad koguvad kokku kõik, millel on luureväärtus või mida üksus saab kasutada oma edasises tegevuses. Kõik relvad, laskemoon ja varustus, mida üksus kaasa ei võta, kogutakse ühte kohta hunnikusse (valmis hävitamiseks). - Seejärel saadab jaopealik välja esmaabimeeskonna (tarvidusel), kelle ülesandeks on koguda kokku haavata saanud võitlejad, osutada esmaabi ja valmistada nad ette evakuatsiooniks.
- Viimasena asetab lõhkaja süüte- või lõhkelaengu hävitamisele kuuluva vastase materjali juurde ja annab süütamise valmisolekust jaopealikule teada.
f. Samm 6
- Ülesande täitnud erimeeskonnad (v.a lõhkajad) liiguvad tagasi oma kohale lähikaitses.
- Jaopealik käsib üksusel välja liikuda ja osutab suuna. Jagu kinnitab seljakotid lahingupaariliste kaupa, et tagada julgestus. Kõik liiguvad alast välja organiseeritult ja läbi määratud väljaliikumispunkti edasises liikumissuunas. Üks meeskonnapealikest loeb kõik võitlejad välja (oluline eriti pimedas, kui puudub pidev visuaalne ülevaade – füüsiline puudutus).
NB! Kui jagu võtab kaasa vastase relvastust ja varustust, siis väljumispunktis annab jaopealik need asjad võitlejatele kandmiseks. - Normaalne rivistus taastatakse käigult.
- Jaopealiku märguande peale süütab lõhkaja laengu süütli ja liigub oma kohale rivistuses.
- Kui on ette nähtud, siis teeb üksus julgestuspeatuse ca 1 km kaugusel rünnakukohast, jaopealik kannab kõrgemale ette toimunust ja kogutud olulistest luureandmetest.
NB! Haavatud ja ennast vangi andnud vastased, keda üksus kaasa ei võta, tehakse relvituks ja paigutatakse kokku objektilt eemale nii, et nad ei saa viga varustuse hävitamise plahvatuses objektil ega näe üksuse lahkumise suunda. Eesti võitlejad ei tapa kunagi haavatuid ega sõjavange.
- Rünnakuobjektist läbi liikumine, vastase surmamine, reorg.
- Jaopealik käsib objektile eelnevalt määratud erimeeskonnad.
- Üksus liigub alast välja organiseeritult ja läbi määratud väljaliikumispunkti.
- Tiibav meeskond liigub jaopealiku juhtimisel varjatult jaopealiku määratud sööstujoonele.
- Jaopealik käsib uuele rünnakule kattetulemeeskonna.
- Jaopealik võtab vastu otsuse rünnata.
Punkri või kaetud tulepesa hävitamine
Olukord: üksus satub tule alla vastase punkrist või kaetud tulepesast (edaspidi punker).
Tegevus: üksus hävitab punkris vastase.
Samm 1
- Üksus reageerib tulekontaktile. Punkri vastu võib kasutada ka granaadiheitjaid, kui selleks on võimalus.
- Pealik määrab varjatuima teekonna punkri võimalikult „pimedale“ küljele ja sooritab ühe meeskonnaga tiibamise (rünnakudrill).
Samm 2A
- Kui laskesektor lubab, siis võib punkri vastu kasutada TT-granaadiheitjat rünnakupositsioonilt.
Samm 2B
- Jõudes punkri lähedusse, suunab tuletoetusmeeskond tule eemale ja rünnakumeeskonnast liigub lahingupaar punkri juurde. Ülejäänud rünnakumeeskond julgestab nende lähenemist.
- Lahingupaar valmistab ette käsigranaadi ja heidab selle punkri avast sisse.
- Pärast plahvatusi sisenetakse kiiresti punkrisse ja lastakse vastane üle.
Punkri hävitamine (samm 2A)
Punkri hävitamine (samm 2B)
NB!
Granaadi heitmisel tuleb silmas pidada, et viiteaeg on tavaliselt üle 3 sekundi, mis võib anda vastasele punkris võimaluse granaat uuesti välja heita.
Rühma kiirrünnak
Olukord: rühm on sattunud ootamatusse või ka eeldatud tule- või vaatluskontakti vastasega. Vastane on ülekaalukam, kui oleks mõistlik jaoga rünnata, kuid ta on võidetav rühmaga.
Tegevus: olenevalt maastikust ja vastase asukohast sooritatakse rünnak soovitatavalt 90º nurga all (tiibmanööver) jao kiirrünnaku sarnaselt (vt eelmist kontaktidrilli). Rühmas on tavapärane teostada kattetuld ühe jaoga ja sooritada tiibamist kahe jaoga. Tiibavad jaod liiguvad kiiresti tulesuunamisjoonele.
Sõltuvalt vastase positsiooni suurusest/kindlustatusest jaod kas sööstavad kõrvuti teineteist kattes või üksteise järel, olles valmis teineteisele lähemalt kattetuld osutama. Otsuse teeb rühmapealik kohapeal, tagades sööstvate jagude omavahelise tegevuse ja kattetuld tegeva jao tulesuunamise juhtimise.
Traattõkkega kaitstud positsiooni ründamisel peab üks jagudest rajama läbipääsu teisele jaole (vaata peatükki 4.7. „Mineeritud traattõkete läbimine“).
Olukorras, kus maastik või muud piirangud (rühm kompanii joonel) ei luba tiibmanöövrit sooritada, võib olla vaja sooritada frontaalrünnak jagude kaupa, üksteist kattes ning vastase vaatlust ja tuld maha surudes.
Rühma kiirrünnak tiibamisega
Rühma kiirrünnak frontaalselt
NB!
Iga kiirrünnakut sooritav üksus peab olema valmis koheselt üle minema eemaldumisdrillile, kui selgub, et rünnatav üksus on ülekaalukam, kui esialgu tundus, ja rünnaku jätkamine ei oleks oma üksusele edukas.
Kokkuvõte
- Kui vastane avab esimesena tule, on kiirrünnak üks tegevuskavadest vaenulikule tulekontaktile reageerimise järel.
- Olenevalt maastikust ja vastase asukohast sooritatakse rünnak soovitatavalt ligikaudu 90º nurga all (tiibmanööver e tiibamine) tuletoetusmeeskonna ja tiibava meeskonna suhtes.
- Rühmas on tavapärane teostada kattetuld ühe jaoga ja sooritada tiibamist kahe jaoga.
- Kui tiibmanööver on välistatud (nt maastik, rühm kompanii joonel), võib olla vaja sooritada frontaalrünnak jagude kaupa, üksteist kattes ning vastase vaatlust ja tuld maha surudes.
