Isiku ja asjade läbiotsimine
Olukorras, kus on tarvis isikut kontrollida veendumaks, et tema juures ei ole esemeid, mis on keelatud või võivad põhjustada ohtu teistele või isikule endale, on vaja teostada isiku füüsiline läbiotsimine. Isiku ja tema valduses olevate asjade läbiotsimine tuleb alati teha isikut kinni pidades või sõjavangi võttes.
a. Läbiotsimise liigid
- Turvakontroll – madal ohutase, tavapärane KLP läbimisel, samuti kohtumisel julgestatava objekti läheduses tundmatu tsiviilisikuga, kelle kavatsustes tekib kahtlusi.
- Kiire läbiotsimine – keskmine ohutase, palju kontrollitavaid, isiku kohta kulutatakse ca 20 sekundit, tavaliselt tehakse avalikult.
- Põhjalik läbiotsimine – kõrge ohutase. Alati tehakse sõjavangidele, samuti siis, kui turvakontrollis või kiirel läbiotsimisel leitakse keelatud või kahtlasi esemeid või kui isik keeldub koostööst. Võimalusel teostatakse avalikkuse eest varjatud kohas.
b. Turvakontroll
Turvakontrolliks palutakse isikul ise oma asjad ette näidata, taskud tühjendada, hõlmad avada, särk tõsta jne. Kontrollija küsib isikult, ega tema valduses ei ole relvi ega muid keelatud esemeid. Kontrollija kasutab metallidetektorit ja katsub üksikuid kahtlasi kohti isiku juures.
Kui isik keeldub turvakontrollist või kontrollijal jääb kahtlus, et isik ei ole aus ja varjab midagi, tuleb teostada läbiotsimine. Sõltuvalt nõuetest, olukorrast ja otstarbekusest tehakse kiire või põhjalik läbiotsimine.
c. Läbiotsimise reeglid
- töötage alati paaris (läbiotsija ja julgestaja);
- aseta oma relv seljale eest ära ja veendu, et läbiotsitav ei saaks sinu relvi (automaat, püstol, nuga, granaat jms) haarata;
- hoia käepärast käerauad või kaablivitsad vajaduse korral käte sidumiseks (pead saama kätte ja töökorda ühe käega);
- mehi otsivad läbi mehed ja naisi naised (v.a vahetu ohu olukorras, siis ei ole vahet);
- küsi läbiotsitavalt enne (uuesti), kas tal on relvi, lõhkeainet või muid keelatud esemeid. Lase tal need ettevaatlikult välja võtta ja eemale asetada;
- kui kiire läbiotsimise käigus leiad relvi või lõhkeainet sisaldavaid esemeid, mis ei ole plahvatusvalmis, siis seo isiku käed kinni ja jätka põhjaliku läbiotsimisega;
- lase läbiotsitaval eemaldada paksud pealisriided (tuleb vaadata läbi eraldi);
- ära seisa läbiotsitava ees ega taga;
- ära lase ennast häirida ega hirmutada (NB! Väldi silmsidet, kuid pea silmas isiku käitumist ja kehahoiaku muutumist!);
- pane tähele kasvavat närvilisust või pinget;
- väldi julgestaja tulejoone ületamist, julgestaja kohandab vastavalt oma asukohta;
- ideaalolukorras peaks läbiotsitav isik seisma jalad harkis, käed sirutatud külgedele või toetamas vastu seina, autot vms;
- soorita läbiotsimine kiiresti ja süsteemselt (vt allpool);
- ära patsuta ega kasuta kobavaid või kergelt pigistavaid käeliigutusi;
- mis tahes pagas või seljast võetud riietus vaata samuti läbi;
- võimalusel kasuta metallidetektorit;kohtle läbiotsitavat inimväärikalt ja viisakalt, kui ta ei osuta vastupanu;
- anna korraldusi, kui on vaja, et isik kuhugi liiguks, end liigutaks vms. Ära kasuta füüsilist suunamist ja jõudu rohkem kui vaja;
- ära sinata ega vaidle, jää alati enesekindlaks ja rahulikuks;
- vastuhaku korral tegutse resoluutselt.
NB! Kui isikul on küljes või käes lõhkekeha, siis katkesta koheselt läbiotsimine ja eemaldu varje taha, andes samal ajal kaaslastele ohust teada. Käsi isikul laskuda kõhuli maha, käed laiali, ja mitte liigutada. Kanna ette ja kutsu demineerijad. Kui isik ei allu ja hakkab lähenema või lõhkekeha heitma, kasuta tema peatamiseks relva. Algata 4C protseduur (vt peatükki 5.9. „4C protseduur“). Ära kasuta raadiojaama ega mobiiltelefoni, kui oled isikule lähemal kui 300 m!
d. Süsteemne läbiotsimise järjekord
- vöökoht (kiiresti ja esimesena kui kõige tavapärasem relva kandmise piirkond);
- pea ja juuksed, peakate;
- üks käsi kuni õlani;
- krae ja kael;
- selg kuni vöökohani (üks pool);
- külg ja kaenlaalune (üks pool);
- rind kuni vöökohani (üks pool);
- vöökoht ja rihm (põhjalikult);
- tuhar (üks pool);
- puus ja kõht (üks pool);
- kube ja üks jalg jalatsi servani (hoiata: „Kontrollin teie kubemepiirkonda“);
- jalanõu serv ja tald (liigu eemale, käsi talda tõsta);
- sokid ja jalanõud seest, sisetalla alt (jalanõud ja sokid jalast);
- samamoodi teine kehapool (julgestaja muudab oma asukohta).
e. Tegutsemine vastuhaku korral
- kasuta resoluutset häält: „Paigal, mitte liigutada!“;
- vastuhaku jätkudes haara kraest või kaelast, vajuta oma põlvega läbiotsitava põlveõndlasse ja suru ta maha kõhuli;
- anna korraldus: „Käed ette!“;
- too läbiotsitava üks käsi ta selja peale, võta sidumisvahend (käerauad või kaablivits), pane ümber ühe käe;
- hoia põlve käsivarrel vastu selga, too seljale teine käsi ja kinnita sidumisvahend; pinguta piisavaks, et jääks hoidma;
- too läbiotsitav põlvili ja jätka läbiotsimist;
- kui läbiotsitav püüab püsti tõusta, joosta või jätkab vastupanu, seo ta jalad pahkluudest.
f. Läbiotsimise ettekanne
Läbiotsimise ettekanne tehakse üksnes tsiviilisiku põhjaliku läbiotsimise kohta, kui teda ei peeta kinni. Kinnipidamise korral täida sõjavangi/kinnipeetu kaart (vt lisa L.11.13. „Sõjavangi/kinnipeetu kaart“).
- Läbiotsitu nimi ja isikukood.
- Läbiotsimise põhjus.
- Läbiotsimise asukoht.
- Kuupäev ja kellaaeg.
- Keelatud või kahtlased leiud.
- Läbiotsimisest tekkinud kahjustused isikule või esemetele.
- Kas läbiotsimisel kasutati füüsilist jõudu ja kui jah, siis miks.
- Läbiotsijate allüksus, nimed või teenistusnumbrid.
- Läbiotsitu allkiri ettekande tõesuse kohta.
- vöökoht
- krae ja kael
- sokid ja jalanõud seest
- jalanõu
- kube ja jalg jalatsi servani
- käsi kuni õlani
- rind kuni vöökohani
- vöökoht ja rihm
- külg ja kaenlaalune
- selg kuni vöökohani
- tuhar
- teine kehapool samamoodi
- puus ja kõht
- pea
Sõjavangide käsitlemine
Sõjavang (prisoner of war, POW) on vangi langenud või alla andnud vastaspoole huvides tegutsev isik, kes on võtnud vahetult osa lahingutegevusest meie vastu või on selgelt vaenupoole võitleja (kombatant). Võitleja kõige olulisem tunnus on relva avalik kandmine, vorm või embleemid on teisejärgulised. Vaatamata meie isiklikele vastakatele tunnetele on sõjavangid kaitse all. Nad tuleb küll läbi otsida, võtta neilt ära kõik luureinfoks oluline ja meile ohtlikud esemed, kuid isiklikke asju ja kaitsevahendeid (kiiver, killuvest, gaasimask) ära võtta ei tohi. Neid ei tohi vigastada ega tappa, välja arvatud enese ja oma üksuse kaitseks, kui nad ründavad või üritavad põgeneda. Pea meeles, et sõjavangi väärkohtlemine on rahvusvaheline sõjakuritegu ja selle eest tuleb hiljem kanda vastutust.
Haavatud sõjavangile tuleb osutada esmaabi nagu oma võitlejatelegi. Sõjavang ei ole kohustatud avaldama muud infot peale oma nime, sünniaja, auastme ja teenistusnumbri. Vabal tahtel võib ta anda kogu info, mis tal on, ja küsida võib alati (vt ka peatükki 6.3.9. „Taktikaline küsitlemine“).
Sõjavange võttes tuleb alati tegutseda järgmiselt.
- Otsi läbi, et eelkõige eemaldada relvad ja muud meile ohtlikud esemed, kuid ka luureinfot sisaldavad materjalid. Kogu kõik võetu ühte kotti, märgista vangi nimega ja anna kõik hiljem üle vangiga edasi tegelevale üksusele.
- Vaigista nad, et vältida nende suhtlust teiste vangidega. Selleks võib nende suu ja ka silmad siduda, soovitatav on neile pähe panna kõrvaklapid ja riidest läbipaistmatu, kuid õhku läbilaskev kott (siis pole vaja silmi eraldi siduda).
- Eralda nad üksteisest, et nad ei saaks omavahel suhelda.
- Kaitse neid edasise kahju eest, kuid samas takista nende põgenemist: seo käed nööri või kaablivitstega seljale ja hoia nad alati valve all.
- Anna nad üle sõjavangidega tegelevale üksusele nii kiiresti kui võimalik. Koos vangiga anna üle kõik äravõetud isiklikud esemed ja koopia koostatud sõjavangi kaardist. Võta enda koopiale üleandmise kohta allkiri, see väldib võimalikke sekeldusi edaspidi.
Kui patrulli ülesanne ei ole sõjavange võtta, siis on nende kaasavõtmine tihti raskendatud või lausa võimatu. Sellises olukorras ei ole muud teha, kui nad maha jätta. Sõjavangid, keda kaasa ei võeta, dokumenteeritakse (pildista ja täida sõjavangi kaart) ja kogutakse piisavalt kaugele vastase hävitamisele kuuluvast varustusest, et selle hävitamine ei põhjustaks neile täiendavaid vigastusi. Nad seotakse nii, et neil läheks piisavalt kaua aega enda lahtisaamiseks ja nad ei jõuaks omade juurde enne, kui patrulliüksus on ohutus kauguses. Külmal ajal tuleb tagada neile soe kate, et nad surnuks ei külmuks.
NB!
Eesti võitleja peab alati kinni sõjaõigusest ja ei hukka ega piina sõjavange. Kui käitume vastase vangidega inimlikult, on ka meie võitlejatel vangi sattudes lootust saada samamoodi koheldud. Samuti on sõjaõigusest kinnipidamisel suur mõju meie võitluse rahvusvahelisele toetusele. Käitudes sõjakurjategijatena, ei ole meil lootust abi saada.
Sõjavangi küsitledes tuleb dokumenteerida ta andmed ja tema valduses olnud/olevad dokumendid ja esemed. Kirjuta kogu info sõjavangi/kinnipeetu kaardile (vt lisa L.11.13. „Sõjavangi/kinnipeetu kaart“).
Korrarikkujate käsitlemine
Korrarikkujad on tsiviilisikud, kes käituvad ründavalt, provotseerivalt, on sooritanud või tõenäoliselt on sooritamas korrarikkumist või kuritegu.
Inimesed võivad kriisi ajal ettearvamatult käituda erinevatel põhjustel – on propagandast mõjutatuid (vägivaldsed protestid, allumatus); neid, keda vastane on värvanud või meelitanud probleeme tekitama – sageli kriminaalse taustaga isikud (agiteerimine, nurjeaktid, röövid, mõrvad); kuid on ka inimesi, kes rikuvad korda ellujäämise tagamiseks (vargused, sissemurdmised). Julgestusülesannetes tegutsedes on suur tõenäosus kokku puutuda kõigi nende gruppide esindajatega.
Korrarikkujad võivad tegelikult olla vastase võitlejad, kes kannavad tsiviilriideid ja varjavad oma relvi. Siiski seni, kuni pole selgelt tuvastatud nende staatusena vastase võitlejad (kombatandid), tuleb neisse suhtuda kui tsiviilisikutesse.
Korrakaitseseaduse alusel on Kaitseliidu liikmel alati õigus kahtlane isik peatada ja teda küsitleda. Kui on põhjendatud kahtlus, et isik on vahetult toime pannud korrarikkumise või võib kavatseda seda sooritada, tuleb ta kinni pidada, teostada läbiotsimine (vt peatükki 5.6.2. „Isiku ja asjade läbiotsimine“) ja anda esimesel võimalusel üle politseile.
Kinnipidamise korral kasuta andmete kirjapanekuks sõjavangi/kinnipeetu kaarti (vt lisa L.11.13. „Sõjavangi/kinnipeetu kaart“).
Kui tekib vajadus jõudu kasutada, järgi alati alljärgnevaid protseduure.
Jõukasutusreeglid tsiviilisikute suhtes
Allolevad reeglid kehtivad rahuajal, hädaolukorra ja erakorralise seisukorra ajal ja kui ei ole muid korraldusi, siis ka sõjaajal kõigi isikute kohta, kes ei ole selgelt tuvastatavad vastase võitlejatena. Vastavad volitused on allüksusel vaid siis, kui allüksus on kaasatud korrakaitse ülesannetesse korrakaitseseaduse alusel.
a. Isiku peatamine ja küsitlemine
Sul on õigus oma ülesannet täites isikuid peatada, isikut tuvastada ja küsitleda. Küsitlemine ei tohiks kesta kauem kui 30 minutit. Kui isik ja ta kavatsused on tuvastatud, tuleb tal kas minna lasta või ta kinni pidada.
- Isikut võib peatada ja küsitleda, kui on kahtlus, et ta pani toime või võib toime panna korrarikkumise mõne valvatava objekti, teise isiku või üldise julgeoleku vastu, näiteks:
- kasutab või on vahetult kasutanud füüsilist jõudu, sh relva, teise inimese vastu;
- on vahetult sisenenud või üritab siseneda julgestatud alale või objektile;
- on vahetult kogunud või üritab koguda infot kõrvaliste isikute jaoks keelatud ala või objekti kohta;
- on tõenäoliselt vahetult toime pannud varguse kaitstavalt objektilt;
- on tõenäoliselt vahetult füüsiliselt kahjustanud või kahjustamas kaitstava objekti vara;
- käitub agressiivselt või muul moel kahtlustäratavalt;
- kannab relvataolist või muud kahtlast eset.
- Esitle ennast viisakalt: „Tere, Eesti Kaitseliit. Korrakaitseseaduse § 30 alusel palun esitage oma isikut tõendav dokument ja vastake mu küsimustele.“ Isikut tõendavat dokumenti hoia enda käes kuni küsitlemise lõpuni. Küsi isikult ja kanna protokolli alljärgnevad andmed. (Vajalik siis, kui kahtlus süveneb ja tõenäoliselt tuleb isik kinni pidada. Märgi ka küsitlemise aeg ja koht.)
- Nimi, elukoht, sünniaeg, töökoht.
- Alas viibimise põhjus.
- Süüteokahtluse korral vastused selle süüteo asjaolude kohta.
- Vastused muude kahtlaste asjaolude kohta, mis võivad isiku(te) juures küsitavusi tekitada, sh võib paluda ette näidata taskute, kottide, autode jms sisu.
- Küsitluse lõppedes, kui ei ole alust arvata, et isik on süüteo toime pannud või kavatseb seda teha:
- anna dokument tagasi, vabanda tülitamise pärast ja luba isikul minna (v.a keelatud alasse, kui ei ole selgunud ta õigus sinna minna);
- edasta protokolli koopia staapi (märgi küsitlemise alguse ja lõpu aeg ning allkirjasta).
NB! Protokolli ei ole vaja koostada, kui isik on tuvastatud kui alas viibimise õigusega isik või kohalik elanik või kontrollimine toimub liikluse kontrollpunktis ja ei ole ühtegi alust isikut milleski kahtlustada.
- Kui jääb kahtlus, kuid midagi kahtlast isiku juures ei tuvastata, siis enne, kui lased isikul või isikutel minna:
- pildista isikut (isikuid), dokumente, esemeid ja sõidukit (kui on);
- koosta ettekanne ja edasta kõik andmed staapi.
- Kui küsitluse jooksul saavad kahtlused süüteost või kavatsusest kinnituse; vaatluse käigus leitakse keelatud esemeid; isik hakkab osutama vastupanu või püüab põgeneda – tuleb ta (nad) kinni pidada.
b. Isiku kinnipidamine
Isiku kinnipidamine on temalt liikumisvabaduse võtmine, vajadusel sundi kasutades. Kinnipeetu tuleb esimesel võimalusel anda üle ettenähtud üksusele või politseile.
- Kui oled otsustanud isiku(d) kinni pidada, anna põhjusest kinnipeetavale selgelt teada: „Härra/Proua ... , korrakaitseseaduse § 46 alusel olete kinni peetud seoses kahtlustusega süüteo toimepanemises või selle katses.“
- Lisaks kinnipidamise põhjusele tuleb kinnipeetule selgitada ka tema järgmisi õigusi:
- õigus mitte olla kinni peetud üle 48 tunni ilma kohtu loata;
- õigus teatada kinnipidamisest oma lähedasele ja esindajale;
- õigus olla ära kuulatud;
- õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule;
- õigus tutvuda protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse.
NB! Kui olukord nõuab isiku kohest füüsilist kinnipidamist, siis teata põhjus pärast olukorra kontrolli alla võtmist. Teavita kõrgemat üksust kinnipidamisest esimesel võimalusel.
- Tee isiku ja sõidukite läbivaatus (alus: korrakaitseseadus § 48–49), protokolli (2 eksemplari) ja pildista kahtlased esemed ning kogu need kotti. Võta kinnipeetu allkiri mõlemale protokollile.
NB! Kui on lõhkekeha oht, siis ära puutu midagi, vaid kutsu spetsialistid. Käivita 4C protseduur. - Seo kinnipeetu käed selja taha, kui on alust arvata, et ta püüab põgeneda või vastu hakata.
- Hoia kinnipeetud eraldatult, et nad ei saaks omavahel suhelda, nõua vaikust, taga valve, soe, joogivesi; kohtle inimlikult.
- Anna kinnipeetu(d) ja võetud esemed üle koos protokolli koopiaga. Võta oma koopiale vastuvõtja nimi, allkiri ja kellaaeg.
c. Vahetu sund
Vahetut sundi (füüsilist jõudu) või erivahendit (kumminui, teleskoopnui, gaasipihusti) võib kasutada isiku vastu, kes põhjustab vahetut ohtu sinule, teistele isikutele või valveobjektile, või kinnipidamisel olukorras, kus isik või isikud hakkavad vastu korraldusele rikkumine või vastupanu lõpetada.
- Vahetut sundi ja erivahendit võib kasutada üksnes sel määral, kui see on ohu tõrjumiseks vältimatult vajalik. Ohu möödumisel tuleb füüsilise jõu ja erivahendi kasutamine viivitamatult lõpetada.
- Igasuguse ohu tõrjumisel tuleb alati valida vahend või meetod, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid on piisav ohu lõpetamiseks.
- HOIATA! Kui valmistud sundi kasutama, PEAD andma suulise hoiatuse: „LÕPETAGE KORRARIKKUMINE VÕI KASUTAN JÕUDU/KUMMINUIA/GAASI/RELVA (millega kavatsete sundi rakendada)!“
- Kui valmistud tuld avama, PEAD andma suulise hoiatuse: „SEIS VÕI LASEN!“
- Kui suulist hoiatust ei võeta kuulda, tee HOIATUSLASK ohutusse suunda.
- Hoiatust ei pea andma ainult siis, kui punktis d toodud ohud tekivad nii ootamatult, et hoiatusteks ei jää aega.
d. Surmav jõud
Surmavat jõudu võib kasutada ainult siis, kui sinu hinnangul on vahetult tekkimas tõenäoline surmav või vigastav oht sinule, su üksusele, valvatavale objektile või teistele isikutele, kui ohustav isik:
- avab sihitud tule sinu, teiste isikute või julgestatava objekti suunas;
- sihib relva või relvataolise esemega sind, teisi isikuid või julgestatavat objekti ja ei allu korraldusele relv maha panna;
- arvatava lõhkekehaga läheneb jalgsi või sõidukiga sulle, teistele isikutele või julgestatavale objektile ja ei peatu hoiatustele vaatamata;
- valmistub heitma lõhkekeha või sellelaadset eset sinu, teiste isikute või julgestatava objekti poole ja ei allu korraldusele ese maha panna;
- püüab jõu või vargusega saada oma valdusesse üksuse relva või laskemoona.
TULE AVAMISEL pea meeles järgmist.- Isikut võib lasta ainult sihitud üksiklaskudega. Ainult mootorsõidukeid, lennuvahendeid ja ründavaid relvastatud gruppe võib lasta sihitult valangute või kuulipildujaga.
- Lase ainult seni, kuni oht isiku(te) poolt on lõppenud – minimaalne vajalik jõud ohu neutraliseerimiseks.
- Alati jälgi, et väldid oma kaaslaste, julgestatava objekti, kõrvaliste isikute ja nende vara kahjustamist, kui avad tule – OHUTU LASKESEKTOR!
- Ohu möödumisel alusta kohe haavatud isikutele esmaabi andmist, teavita olukorrast kõrgemat üksust ja kutsu kiirabi. Sa PEAD tegema nüüd kõik võimaliku, et haavatud isikud elus hoida.
e. Vastutus
Ülalmainitud reeglite rikkumine toob kaasa kriminaalvastutuse. Jõu kasutaja peab alati tõendama enda tegevuse vastavust ülalmainitud reeglitele.
NB! Koosta detailne ettekanne iga juhtumi kohta esimesel võimalusel!
Kokkuvõte
- Sõjavang on vangi langenud või alla andnud vastaspoole huvides tegutsev isik, kes on võtnud vahetult osa lahingutegevusest meie vastu või on selgelt vaenupoole võitleja (kombatant).
- Korrarikkujad on tsiviilisikud, kes käituvad ründavalt, provotseerivalt, on sooritanud või tõenäoliselt on sooritamas korrarikkumist või kuritegu.
- Isiku füüsiline läbiotsimine on vajalik, kui on tarvis veenduda, et tema juures ei ole keelatud või endale ja teistele ohtlikke esemeid.
- Vastavalt ohutasemele valitakse läbiotsimise liik: kas turvakontroll, kiire läbiotsimine või põhjalik läbiotsimine.
- Ülesannet täites on õigus isikuid peatada, neid tuvastada ja küsitleda. Kui isik ja ta kavatsused on tuvastatud, tuleb ta kas minna lasta või ta kinni pidada.
- Isiku kinnipidamine on temalt liikumisvabaduse võtmine, vajadusel sundi kasutades. Kinnipeetu tuleb esimesel võimalusel anda üle ettenähtud üksusele või politseile.
