Kaardi lugemine
Selles õppetükis õpid lugema kaarti.
Kaart koostatakse suurema maa-ala kohta, näiteks Võru maakonnast või Eestimaast.
1. Mida on kaardil kujutatud?
2. Mis värvidega tähistatakse maismaad?
3. Mis värvidega tähistatakse veekogusid?
4. Mida tähistavad kaardil sinised looklevad jooned?
5. Mis värvi sõõri sisse jääb poolsaar?
6. Mis värvi sõõri sisse jääb laht?
7. Mis värvi sõõri sisse jääb linn?
8. Mis värvi sõõri sisse jääb kõrgustik?
9. Mis jääb punase sõõri sisse?
10. Mis jääb tumelilla sõõri sisse?
Looduses olles ei saa me enamasti aru, kas viibime madalamal või kõrgemal alal. Siis aitab meid kaart, kus maapinna kõrgusi on kujutatud eri värvidega.
Madalaid alasid, näiteks madalikke näeme kaardil rohelistes toonides.
Kõrgemaid alasid ehk kõrgustikke näeme kollastes ja pruunides toonides.
Madalikud, tasandikud ja kõrgustikud kujundavad maapinna kuju ehk pinnamoe.
Nii nagu meie alustame joonlauaga mõõtmist 0 punktist, alustatakse maapinna kõrguste mõõtmist merepinnast.
Veekogusid tähistab kaardil sinine värv.
Mida tumedam on sinine, seda sügavam on veekogu.
Atlas on raamatukujuline kaardikogu, mis on oma nime saanud Vana-Kreeka müüdi kangelase Atlase järgi.
Müüt räägib, et jumalad olid mõistnud titaanide väejuhile Atlasele kõige karmima karistuse: ta pidi igavesti kandma turjal taevavõlvi, et see maale ei langeks.
Sõna „atlas“ kasutas esimest korda kartograaf Gerardus Mercator 1595.a oma kaardikogus, mille esilehte kaunistas Atlase kuju.