Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas teab mõistete sisu ja/või on külastanud talumuuseumi.
Mõisted
Mõisahooneteks võisid olla
- mõisa peahoone,
- teenijate maja,
- aednikumaja,
- kasvuhoone ehk triiphoone,
- karjaõu koos meiereiga,
- härrastemaja,
- jääkelder,
- sepikoda,
- viinaköök,
- Inglise või Prantsuse stiilis mõisapark
Suurem osa mõisatest on mingil määral säilinud tänaseni, isegi kui peahoone on hävinud.
Mõis oli suur hoone koos põllumaaga. Mõisakompleks oli väga suur, sinna kuulusid mitmed hooned.
Mõis oli esmalt maavaldus, hiljem peeti mõisa alasid ka omavalitsusüksusteks.
Kiiu Mõis. Foto: Raul Valgiste
Kirna mõis. Foto: Margus Vilisoo
Lahmuse mõis. Foto: Ivo Kruusamägi
Laupa mõis. Foto: Anu Ansberg
Uue-Suislepa mõis. Foto: Muinsuskaitseamet.
Talupoeg oli põllutööline, kellel oli väike maatükk. Sellest maatükist ta ka elatus. Talupoeg pidi ise kõigega hakkama saama: kasvatas vilja, pidas loomi, haris maad.
Mäss ehk ülestõus on vastuhakk valitsevale võimule või isikule. Eesti ajaloos on üsna tuntud jüriöö ülestõus, mil eestlased hakkasid ülemvõimule vastu.
- Mõis
- Talupoeg
- Mäss
- on suur hoonete kompleks
- on lihtne põllutööline
- on vastuhakk
Mõis
Talupoeg
Soovitused
- Külasta lähimat mõisa või talumuuseumit, uuri selle tausta.
- Uuri Eesti mõisaportaalist, kui palju mõisaid Eestis on ja kus need asuvad.
- Vaata 3D-tuure Eesti mõisatest.
- Vaata filmi "Tõde ja õigus" – film peegedab ehedalt talupoja elu ja tegemisi.
