"Kalevipoeg"
„Kalevipoeg” on Eesti rahvuseepos, mille Friedrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvaluule põhjal. Põhiline lugu räägib hiidvägilasest Kalevipojast, kes kannab kive, loobib neid vaenlase pihta, tekitab pinnavorme ja veekogusid, ehitab linnu ja sureb, kui Kääpa jões lõikab mõõk tal jalad alt.
Eno Raud on kirjutanud Kreutzwaldi "Kalevipojast" ümberjutustuse. Seda on lihtne lugeda. Loe seda sinagi.
Originaalraamatu "Kalevipoeg" autor on
- Friedrich Reinhold Kreutzwald
- Eno Raud
Kalevipojal lõikab mõõk jalad maha
- Emajõel
- Piusa jõel
- Kääpa jõel
Kalevipoeg on
- nõrk mees
- tugev mees
Soovitused
Loe järgnevalt lõik Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjutatud "Kalevipoja" esimesest loost:
Sõua, laulik, lausa suuga,
Sõua laululaevakesta,
Pajataja paadikesta —
Sõua neid senna kaldale,
Kuhu kotkad kuldasõnu,
Kaarnad hõbekuulutusi,
Luiked vaskseid lunastusi
Vanast ajast varistanud,
Muiste päivist pillutanud.
Teadanege, linnud targad,
Vilistage vete laened,
Avaldage, tuuled, armsad:
Kus see Kalevide kätki,
Kangemeeste kodupaika,
Vikerlaste varjuvalda?
Laula, laulik, miks ei laula,
Miks ei, kulla, kuulutele!
Mis ma kukun, kurva lindu,
Mis ma laulan, närtsind nokka?
Noorus närtsinud nõmmessa,
Kolletanud kanarpikku,
Leinakase lehtedela.
Enne, kui õnnes hõiskasin,
Pääva paistel a'asin pilli,
Hõbedasi laululõimeid
Kuldakangaksa kudusin,
Nägin mõnda naljakaida
Salaliku sündimisi,
Imeliku ilmutusi.
Tuule-ema tõstis tiiba,
Marumemme murdis metsa,
Sundis laened sõitemaie,
Merel laial mängimaie,
Puistas pilved põgenema,
Põgenema Pikse pakku.
Vaataldes rõõmu-rünkalta
Päikese palge peale
Mõtlin muiste mälestusi,
Vanal ajal sündind asju.
Jooske jõudsamalt, jõgedad,
Tulge, künkad, tunnistama,
Metsad, märku andemaie,
Salgud, sala sõnaldama!
Lausa tõuseb laulu ilu
Kui see päike pilve paisust,
Mõtted lustil mõlkumaie.
Kaugelt nään koda kasvama,
Kalevide kaljulinna,
Tammed müüridel tugiksa,
Kaljurahnud seina katteks,
Toomingad toa tahaje.
Minu kõrva kostab kohin
Langeva mere laenesta,
Kõikumata kaljukünkast,
Mis jäid marust murdemata,
Tuulehoost tuiskamata,
Vihmaveesta veeremata.
Sahkageme sõnasida
Vanajutu jälgedele,
Raudse põlve radadele!
