Joonistab oma valitud mõõtkavas kodukoha skeemi

Katsenõue on täidetud kodukoha skeemi koostamisega, kandes sellele kogu vajamineva info.

Plaan

Oled tutvunud kaardiga ning tead, et noorkotkad kasutavad tihti just topograafilist kaarti. Kaardil on kujutatud suur maa-ala. Küll aga on vahel vaja mõne väiksema maa-ala kohta täpset joonist.

Plaan on joonis väiksema ala kohta, mis on väga täpne. Plaan võib olla nii sentimeetri kui ka meetri täpsusega. Oled plaane kindlasti näinud. Plaan võib olla koostatud mõne muuseumi maa-alast. On olemas ka linnaplaan.

Käsmu Meremuuseumi plaan

Linnaplaan Kaitseliidu peastaabi asukohast.

Seotud sisu

Plaani või skeemi koostamine

Plaan joonistatakse pealtvaates ning sinna märgitakse olulisemad objektid.

Igal plaanil peab olema märgitud järgmine:

leppemärkide tähendused,
mõõtkava,
põhja-lõuna suund,
plaani koostamise kuupäev ja kellaaeg.

põhilised objektid
liikuvad objektid, nt koer
leppemärkide tähendused
mõõtkava
ilmastikuolud
põhja-lõuna suund
koostamise aeg

Sinu ülesanne on koostada oma kodukoha skeem. Vaata, kuidas seda teha.

Seotud sisu

Eeltööd

Eeltööks tuleb joonistada kodukohast visand ehk lihtne skeem ning teha mõõtmistöid.

Enne joonistama asumist orienteeri oma kirjutusalus koos paberiga põhja-lõuna suunda. Selleks tee järgmist:

pane kompass paberile;
pööra ennast koos joonistusaluse ja paberiga selliselt, et kompassi magnetnõela põhja suund oleks paralleelselt liikumissuunda näitava noolega;
märgi paberile põhja-lõuna suund.

Nüüd asu sellest punktist vaadates skeemi koostama. Märgi paberile olulisemad objektid.

Kompassi abil tuleb paber orienteerida põhja-lõuna suunda. Märgi paberile põhjasuund.

Teiseks eeltööks on mõõtmine. Selleks on sul vaja nullpunkti. Hetkel võib see olla sinu elumaja. Mõõda majast kõigi objektide kaugused. Võid teha seda oma sammupaare lugedes. Märgi saadud arvud tabelisse.

Mõõda ära oma sammupaari pikkus. Näiteks, kui saad sammude pikkuseks 1,2 meetrit, siis tee korrutustehe selle numbriga. Nii saad teada kauguse objektist meetrites.

Näide tabelist, et teha mugavalt arvutusi.

Objekt	Sammupaaride arv	Korrutustehte vastus ehk objekti kaugus meetrites
Kuur	20	20 ⋅ 1,2 = 24 m
Lillepeenar	10	10 ⋅ 1,2 = 12 m
Saun	23	23 ⋅ 1,2 = 27,6 m
Tiik	25	25 ⋅ 1,2 = 30 m

Seotud sisu

Joonestamine

Peale mõõtmiste tegemist on järgmine etapp skeemi/plaani joonestamine.

Esmalt pead valima sobiva mõõtkava. Mõõtkava valik sõltub plaani maa-ala suurusest. Kui tegu on näiteks toaplaaniga, siis võib võtta mõõtkavaks, et 1 cm plaanil on päriselt 1 m.

Kui tegu on suurema maa-alaga, peab võtma teise mõõtkava. Hetkel võib võtta mõõtkavaks 0,5 cm = 1 m.

Tee oma tabelis teisendused, et oleks mugav objekte koheselt joonestada.

Näide tabelist arvutuste tegemiseks.

Objekt	Kaugus meetrites	Kaugus joonestamisel paberil
Kuur	24 m	24 ⋅ 0,5 = 12 cm
Lillepeenar	12 m	12 ⋅ 0,5 = 6 cm
Saun	27,6 m	27,6 ⋅ 0,5 = 13,8 cm
Tiik	30 m	30 m ⋅ 0,5 = 15 cm

Asu mõõdetud punkte plaanile märkima. Esmalt pane plaanile maja (ehk nullpunkt). Nüüd mõõda majast muude objektide kaugused. Märgi need kaardile.

Kui punkid on märgitud plaanile, siis joonista nende asemele leppemärgid.

Mõõded punktist märgi joonlaua abil ka teiste objektide asukohad.

Seotud sisu

Plaani/skeemi viimistlemine

Leppemärgid märgi plaani serva. Märgi, mis mida tähistab.

Soovi korral võid plaani ka ära värvida. Kuid ka siis pane värvide tähendused leppemärkide kirjeldusse. Näiteks, kollane värv tähistab sõiduteed.

Märgi kaardile mõõtkava. Praeguse näite puhul võrdub plaanil 0,5 cm päriselus 1 meetriga. Tee kaardile 0,5 cm pikkune joon, mille alguspunkti kirjuta 0 ja lõpp-punkti 1 m.

Kontrolli, kas joonisel on põhja-lõuna suuna tähis.

Lisa koostamise kuupäev, kellaaeg ning oma nimi.