Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas teab, millised võivad olla koordinaadid, ning kasutab matkal koordinaatide määramist.
Koordinaadid ja kilomeetervõrk
Noorkotkana osaled sa erinevatel matkadel ning rännakutel. Patrullvõistlustel on läbitavale vahemaale paigutatud kontrollpunktid.
Selleks, et jõuda punktist punkti, saad sa kohtunikult järgmise punkti koordinaadid. Enne teele asumist pead määrama nende abil järgimise kontrollpunkti asukoha.
Koordinaadid on numbrite rivi, kus igal arvväärtusel on oma tähendus. Koordinaate kasutatakse mingi punkti või objekti asukoha määramiseks kaardil.
Enne määrama asumist pead teadma, mis asi on kaardil kilomeetervõrk. Selleks nimetatakse kahte paralleelsete joonte kogumit, millest ühed jooksevad lõunast põhja ja teised läänest itta.
Need jooned on nummerdatud kindla süsteemi järgi. Nendest paralleelsetest joontest tekibki ruut, mille sees hakatakse punkti asukohta koordinaatide abil määrama.
Koordinaadid võivad olla erineva pikkusega. Noorkotkana puutud sa kõige enam kokku kuue- ning kaheksakohaliste koordinaatidega. Mida pikema koordinaadiga on tegu, seda täpsemalt saab punkti asukohta määrata. Ehk näiteks 1 : 50 000 kaardil näitab kuuekohaline koordinaat 100 m ning kaheksakohalikne 10 m täpsusega.
Koordinaatide määramine
Kuidas määrata koordinaate? Kõige lihtsam on alustada neljakohalistest koordinaatidest, et õppida ära esmane põhimõte.
Neljakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 1 km täpsusega. Koordinaat koosneb kahest idapikkuse ja kahest põhjalaiuse numbrist.
Näiteks koordinaadi 7330 puhul toimi järgmiselt:
Koordinaat: 7429
Selleks, et määrata punkti asukoht täpsemalt ka ruudu sees, peab kasutama kuue- või kaheksakohalist koordinaati. Kuuekohaline koordinaat on 100 m täpsusega.
Kuidas määrata kuuekohalist koordinaati? Näiteks koordinaadi 357755 ning Kaitseväe kaardi, mille mõõtkava on 1 : 50 000-le, puhul toimi järgmiselt:
3. Kompassi asetamine kaardile
- Ruut on jagatud omakorda kümneks väiksemaks osaks.
- Saad nende osade leidmiseks kasutada näiteks kompassi.
- Leia kompassil koht, kus on näha kriipsukesi, millel on mõõtkava 1 : 50 000-le märgitud.
- Pane selle mõõtkava 0-punkt koordinaatide ristumiskohta mööda idapikkuse telge (st horisontaalselt). Nüüd näed, et üks ruut on jagatud kümneks osaks.
4. Leia asukoht.
Hea teada!
Kompassil vastava mõõtkava asemel võib kasutada ka joonlauda. Kaardil 1 : 50 000-le on ühe ruudu pikkus 2 cm. Sel juhul on iga saki vahe 2 mm.
Näiteks sakini 2 on 4 mm, sakini 6 on 12 mm (ehk 1,2 cm).
Pea meeles!
Kui oled ära määranud punkti, siis veendu, et tegu on loogilise asukohaga. Näiteks üldjuhul asuvad kontrollpunktid teede ristumiskohtades, teedel, kraavide ääres, metsaservades.
Kui oled määratud punkti saanud keset metsa või sood, siis kontrolli punkti asukohta!
Kaheksakohalised koordinaadid annavad asukoha 10 meetri täpsusega. Nende koordinaatide määramisel toimi samamoodi nagu kuuekohalise koordinaadi määramisel. Näiteks koordinaadi 35757558 puhul toimi järgnevalt:
- Jaga koordinaat pooleks 3575 | 7558.
- Mõlema numbri kaks esimest numbrit on koordinaatteljestikult – 35 ja 75.
- Leia koordinaatteljestikult õige ruut.
- Sul on veel kasutamata koordinaadist (3575 | 7558) numbrid 75 ja 58. Pane kompassil koht, kus on mõõtkava
1 : 50 000 märgitud telgede ristumiskohast idapikkuse teljele. - Nüüd on iga sakk veelkord kümneks jagatud.
- Kasuta ära number 75. Leia üles sakk nr 7 ning arvesta juurde veel pool(ehk number 5) järgmise saki vahest. Märgi punkt teljele.
- Kasuta ära number 58. Aseta kompassi 0-koht telgede ristumiskoha põhjalaiuse teljele verstikaalselt. Leia üles viies sakk ning arvesta juurde kaheksa väikest sammu kuni järgmise sakini. Märgi punkt teljele.
- Vii kokku mõlema märke ristumiskoht ning see ongi punkti asukoht.