Käsud

1. Vastane
   ​Teave vastase kohta tuleb peamiselt kõrgemast käsust (1.a), aga juht täiustab seda, et varustada alluvaid vajalike detailidega (oma luure tulemused, kogemused jne). Samas vähendab ta vastase tegevusala mastaapi tema üksusele vajalikesse piiridesse. Lisaks otseselt rünnatavale vastasele tuleb silmas pidada ka teiste läheduses paiknevate vastase üksuste reaktsiooni – abijõudude või jälituspatrullide saatmine sündmuskohale. Vastavalt olemasolevale informatsioonile ja oma analüüsile vastase tegevusest annab juht allüksusele järgmise teabe:
   1. vastase allüksuse koosseis (üksuste tüüp – nii rünnatav kui abijõud);
   2. asukoht või asukohad (teadaolevad ja eeldatavad);
   3. vastase praegune tegevus ja eeldatavad eesmärgid (milleks ta võib valmistuda);
   4. tugevus, moraal, relvastus ja vahendid/varustus (arvud ja hinnang);
   5. tõenäoline tegevuskava (rünnatava üksuse reaktsioon rünnakule, teiste tema lähedal paiknevate üksuste reageering);
   6. kõige ohtlikum tegevuskava (mis võib nurjata meie ülesande).
      ​Näita vastase eeldatavat tegevust kaardil või maastikumudelil.
      
2. ​Omad üksused
   ​See informatsioon on kõrgema käsu paragrahvides 1.b, 2 ja 3:
   1. kaks astet kõrgema üksuse ülesanne ja pealiku kavatsus;
   2. kõrgema üksuse ülesanne ja pealiku kavatsus;
   3. naaberüksuste asukohad ja nende planeeritav tegevus paremal, vasakul, ees ja taga (orientiirid, piirid). Märgi ära, kuidas nende tegevus mõjutab meie üksuse tegevust, eriti ees ja külgedel asuvad üksused.
      ​Näita kaardil või maastikumudelil.
3. Tugevdused ja vähendused
   ​Siin on näidatud allüksused ja isikud, kes on kõrgemalt juurde antud (nt õhutulejuht, meediaspetsialist jne) või eraldatud muuks ülesandeks (nt 1. jagu malevkonna juhtimispunkti liikumise julgestamiseks). Tuleb kõrgema käsu punktist 3.

Üksuse põhiülesande klausel on selge, napisõnaline ja ühte lausesse kokku võetud suunis üksusele määratud kõige olulisemast tegevusest vastase vastu koos eesmärgiga, miks seda tehakse.

Kui üksusele on püstitatud mitu ülesannet, siis esitatakse siin peamine, mis tagab kõrgema pealiku tahte täitmise kõige olulisemas faasis. See klausel vastab viiele küsimusele: kes, mida, millal, kus ja miks teeb. Ülesande klausel tuleb kõrgemalt antud ülesannetest (§ 3) ja lahingutegevuse planeerimisest. Põhiülesanne peab olema teada kõigil allüksuse võitlejatel, sest kui ka miski muu meelde ei jää, siis see eesmärk on vaja iga hinna eest saavutada. Seetõttu on mõistlik käsku andes põhiülesannet korrata ehk öelda see lause kaks korda.

Näiteks: 1. jagu, Riisipere rühm (kes?) teeb lähivaritsuse vastase liikuva sidereleepunkti hävitamiseks (mida teeb? – ülesanne ja tulem) mitte hiljem kui (MHK) 212200 Okt 22 (millal peab varitsuses valmis olema?), piirkonnas LF405571 (kus?), eesmärgiga häirida vastase sidet KV üksuste liikumise ajaks vasturünnakule (miks?).

Täpne ülesande täitmise koht näidatakse kaardil või maastikumudelil.

1. Pealiku kavatsus

Siin kirjelda mõne lausega üldiselt ja jutustavalt, kuidas allüksus täidab oma ülesande – algusest lõpuni, ilma liigsete detailideta. Alusta väljaliikumisest lähtepunktini, jätka ülesande sooritusega ja kuhu tuleb eemalduda. Kirjelda, mis on ülesande eduka täitmise tingimus. Määra põhipingutus ja selgita, miks just see. Kirjelda toetavaid tegevusi ja kuidas need aitavad ülesande edukale täitmisele kaasa. Selline jutustus annab hea sissejuhatava ülevaate alluvatele ja aitab neil hiljem paremini detaile mõista.

Me liigume välja oma praegusest asukohast kell 18.00 lääne suunas planeeritud teekonnal ca 6 km (näita maastikumudelil). Jõudes VKPsse (näita maastikumudelil), teen varitsuskoha luure (näita maastikumudelil), mille käigus panen ka välja julgestuse. Edasi viin kõik ülejäänud positsioonidele ja kell 22.00 oleme varitsuseks valmis. Vastase ilmudes hävitusalasse (näita maastikumudelil) algatan mina varitsuse kaitselaenguga; tuletoetus- ja rünnakugrupp avavad samaaegselt tule. Kui vastane on hävitatud, kogub rünnakugrupp surnud vastase juurest luureandmed, relvad ja laskemoona ning paigaldab laengud sidetehnikale. Ülesanne on edukalt täidetud, kui vastane ja tema sidetehnika on hävitatud. Seejärel eemaldume minu signaali peale mööda plaanitud teekonda (näita maastikumudelil) kuni järgmise patrull-laagrini ca 5 km kaugusel (näita maastikumudelil).

Põhipingutus on vastase hävitamine hävitusalas rünnaku- ja tuletoetusgrupi poolt, sest see võimaldab rünnakugrupil minna ja õhkida vastase sidetehnika. Toetavad tegevused on julgestus varitsuskoha külgedel, mis laseb rünnakugrupil oma tegevused lõpule viia ilma, et neid häiriks juhuslikult järgnev või appi saadetud vastane. Ülesanne on edukas, kui oleme kogu vastase sidetehnika hävitanud ja turvaliselt oma patrull-laagris.

1. Manööver ehk tegevus sihtmärgil – see osa pealiku kavatsusest pöörab detailset tähelepanu ülesande läbiviimise tehnikale ja on käsu kõige mahukam osa. See on kirjeldus ülesande täideviimisest, mis algab ülesande lähtepunktist (julgestuspeatus enne VKPd) ja lõpeb alalt lahkumisega pärast ülesande täitmist.
   Siin osas kirjelda tegevust faaside kaupa, näidates maastikumudelil või skeemil, kus allüksused asuvad, liiguvad ja millal mida teevad. 
   ​Allüksuse juurest lahkumise korral (pealike reke jms) või eraldi jäetavatele meeskondadele (julgestus, rebasehaagi valve jms) anna ka kohe KOP5 juhised (korraldused ootamatuste puhuks, 5 punkti), et neid terves mahus ülesande käigus enam kordama ei peaks. 
   ​Samuti räägi siin, mis on murdepunkt (vastane ei osuta enam vastupanu) ja kuidas see on seotud läbiründamise või selle ärajätmise tingimusega, mis on varuplaanid ootamatuste puhul vastase või enda olukorras (arvatust tugevam vastane, üllatuse ebaõnnestumine ja vastase tiibamine jms – mis teeme siis?). Kogu see osa peab olema selge ja arusaadav kõigile. Näita kogu tegevust täpselt maastikumudelil sedamööda, kuidas selgitus edeneb. Määratud abiline liigutab mudelil vastaseid, oma allüksusi ja tulesuunamisjooni, luues nii reaalajas ülevaate, mis sihtmärgil toimuma hakkab. 
   ​Maini nimeliselt kõiki allüksusi, andes igale neist selge põhiülesande ja eesmärgi. Too esile põhipingutusüksus, kes sooritab kõige olulisema manöövri (tavaliselt rünnakugrupp või üks jagu, kelle ülesanne on kõige suurema kaaluga plaanitud eesmärgi saavutamiseks). Kõik ülejäänud allüksuste ülesanded peavad olema põhipingutuse saavutamisega seotud ja seda toetama.​
2. Drooni(de) toetus (kui saadaval). Siin kirjelda, mida ootad droonioperaatorilt – mis ajal ja mis suunast on vaja infot koguda kogu ülesande kestel. Määra ka õigused, millistel allüksustel on drooni suunamise prioriteet. Rünnakufaasis otsib droon tavaliselt varjunud vastast rünnakugrupi ees ja tiibadel ning operaator annab leidudest teada vahetult rünnakugrupi pealikule. Rünnakugrupi pealik juhendab droonioperaatorit vahetult, kui tal on vaja kontrollida kahtlast asukohta. 
   ​Kui objekt on julgestatud, asub droon jälgima vastase võimalikke lähenemisteid, et saada allüksusele varajane hoiatus lähenevast vastasest. Drooni võib kasutada ka põgeneva vastase jälitamisel, et temast ette jõuda ja varitseda. Samuti saab drooniga avastada põgeneva vastase ülesseatud kiirvaritsust ja infot ära kasutades rünnata teisest suunast.
3. Raadioside segamine (kui on saadaval). Kirjelda, kes, kus ja millal, millises põhisuunas ja kui kauaks lülitab sisse segaja, et võtta vastaselt võimalus kutsuda appi tugevdusi või tellida kaudtuld.
4. Kaudtuletoetus (kui on saadaval). Kirjelda plaanitud kaudtuld manöövri läbiviimise toetuseks (sarnaneb tuletoetuslisale, mis tehakse kilel ja kooskõlastatakse tuletoetusüksusega). See määrab eesmärgid kaudtuld kasutades, prioriteedid (kasutamise järjekord, eesõigus), peamiste sihtmärkide paiknemise, nimed ja igasugused kaudtule kasutamist kitsendavad meetmed (kas kõrgemalt antud või tuleb ise määrata omade või tsiviilisikute kaitseks). Kasuta vastavaid märke maastikumudelil.
5. Pioneerid, õhutõrje ja muud lahingutoetusüksused: siin anna oma kooskõlastatud plaan pioneeride, õhutõrje ja muude ajutiselt saadaval üksuste toetuse kasutamise ja tegevuste kohta. Näita ära allüksus, aeg, kohtumispunkt, ülesanded ja vastutajad, kes neid juhendavad. 
   ​Mõistlik on jagada see punkt faasideks. Näiteks lähivaritsuse korral: 
   ​I faas: varitsuse ülesseadmine (lähtepunkt–tegevusedVKPs–positsioonide reke– liikumine positsioonidele ja maskeerimine – valmis varitsuseks); 
   ​II faas: varitsus (tuletegevuse alustamine – hävitusala läbiründamine ja kontrollimine, luurematerjali kogumine, laengute paigaldamine);
   III faas: eemaldumine (alates eemaldumiskäsu andmisest kuni VKPst väljumise ja ohutus kauguses julgestuspeatuse tegemiseni). 
   ​NB! Põimi igasse faasi kaudtuli ja muud toetusüksused loogilises järjestuses. Ära unusta iga faasi juures planeerida ja esile tuua ka haavatute kogumispunkti.​

b. Ülesanded lahinguüksustele

Siin täpsusta lisaülesandeid ja -eesmärke, mida ei kirjeldatud paragrahvis 3.a.(1), allüksuste kaupa (tee eraldi alapunktid). Nt spetsiaalsete meeskondade ja isikute määramine, nagu otsimismeeskonnad, esmaabimeeskonnad, navigeerijad, lõhkamismeeskonnad, köissillameeskond, käskjalad jne. Määra, millisest jaost või grupist nad tulevad, ja nii, et kõik oleksid ka dubleeritud: alati on üks meeskond peamine ja teine varumeeskond. Jao tasandil määratakse nimeliselt. Anna täpsed juhised, millal nad neis ülesannetes tegevusse astuvad ja mida nad teevad. Samuti tuleb siin öelda, mida teevad teised nende meeskondade puudumisel tavarivistusest, näiteks kui otsimismeeskond liigub oma ülesandele sihtmärgil, asetab jaopealik/grupipealik ringkaitse ümber nii, et puuduvate võitlejate tulesektorid saaksid kaetud. Sellised juhised annab pealik omal initsiatiivil; neid ei kirjutata ette kõrgemas käsus, kuid need on hädavajalikud üksuse ülesande õnnestumiseks.

NB! Ülesanded, mis on kahel või rohkemal allüksusel samad, anna kooskõlastusjuhistes.

c. Ülesanded lahingutoetusüksustele

Seda punkti on vaja katta vaid vajadusel. See on identne punktiga 3.b, kuid siin tuuakse ära toetusüksuste ülesanded, mis on lisaks antud pealiku alluvusse. Näiteks lisaks antud tulejuhid, pioneerid, teejuhid jms. Määra neile konkreetsed ülesanded ja etapid, mil sa tahad neid tegevuses näha ja mis nad peavad saavutama.

d. Kooskõlastusjuhised

Siin anna kõik kooskõlastust vajavad detailid, mis on rakendatavad kahele või enamale allüksusele/grupile. Need võivad olla antud kõrgemalt, kuid enamiku neist peab pealik ise määrama. Juhul, kui teatud tegevused ei kehti kõigile allüksustele, märgi selgelt,kellele on vastav ülesanne suunatud. Tegevused, mis tuleb siin katta:

1. ajakava, millal mingi tegevus peab toimuma alates käsu lõppemisest kuni ülesande täitmise järel järgmisse paiknemisalasse saabumiseni (eeldatavalt);
2. pealiku üliolulise teabe nõuded (ÜTN) – ainult selline teave, mille puhul ülesande täitmine on ohus, kui meie seda ei tea või vastane teab seda meie kohta;
3. rännaku järjestus ja kasutatavad rivistused;
4. tegevused peatudes (lühike/pikk) päeval ja öösel;
5. teekonnad liikumisel (peamine ja varuteekond) VKPni ja sealt järgmisse paiknemiskohta koos planeeritud kaudtule sihtmärkidega (kui kaudtuli on saadaval) ning vastase jälitust ja vaatlust eksitavate tegevustega (siksakliikumine, mahaastumiskohad, kiirvaritsuskohad jne);
   ​Rännakuteekonnad tuleb täpselt näidata maastikumudelil, andes suunad, vahemaad, orientiirid ja olulised koordinaadid. Planeeri alati põhi- ja varuteekonnad. Kui osa rännakust on masinatega, siis anna siin ka masinatel liikumise juhised (rännaku lisa).
6. omade liinidest väljumine ja neisse sisenemine: kord, kohad, ajad, tunnused;
7. kogunemispunktid (KPd ja ka VKP) koordinaatide ja loodusliku orientiiriga, tegevused nendes. Liikumisel on vaja KPsid ette planeerida, eriti ohualade lähedusse. Need märgitakse maastikumudelile, kus nende asukohad saavad kõigile selgeks;
8. tegevused ohualade ületamisel või neist möödumisel. Üldine tegevus mitteteadaolevate ohualade puhul ja konkreetsed plaanid teadaolevate ohualade puhul (lähikülje ja kaugkülje KPde määramine koordinaatide ja orientiiride järgi jne);
9. tegevus kontakti sattumisel (märgates ise esimesena, sattumine kaug/lähivaritsusele, kaudtuli, snaiper, õhurünnak, valgusrakett, tsiviilisikud jne);
10. tegevused „juhul, kui …“ (olulisemad olukorrad, mis võivad muuta planeeritud ülesande kulgu, ja konkreetsed juhised, mis siis teha);
11. TBK oht ja kaitsetase;
12. tagasiside tingimused (allüksuste käskude kooskõlastus pealikuga: millal, kus ja mis tingimustel seda tehakse);
13. ettekanded: millal ja mille kohta, nii üksusesiseselt kui kõrgemale;
14. lahingureeglid (kokkupuutel tsiviilisikutega, sõjavangide vastuhakk jne);
15. muud juhised (mida iganes veel on kõigil vaja teada ja järgida). 

Paljud neist juhistest on kokkutöötanud üksustel kujunenud ÜTEks (ühtlustatud tegevuse eeskirjaks), kuid vähimagi erinevuse või täpsustuse korral tuleb need üle korrata.

See paragrahv puudutab olulist logistilist informatsiooni, mis on nõutav üksuse tegevuse tagamiseks missiooni vältel. Siia on lisatud ka juhised toetusüksustele.

a. Üldine

1. Olemasolevad ja planeeritavad logistikapunktid ja peidikud. Asukohtade koordinaadid, orientiirid, ajad ja varustamisega tegelevad võitlejad.
2. Haavatute, langenute ja kahjustunud varustuse kogumispunktid. Asukohtade koordinaadid ja orientiirid; valdkonnaga tegelevad võitlejad.
3. Täiendavad juhised meditsiiniteenistusele (kui on).

b. Materjalid ja teenistused

1. Varustus.
   • Klass I: toiduplaan (mitu toidupakki, kas on sooja toitu ja millal on söömine).
     
   • Klass II: isiklik varustus, erivarustus, riietus, tööriistad, telgid jms.
   • Klass III: kütused, õlid, keemilised ained.
   • Klass IV: konstruktsioonid ja tõkestusmaterjalid (okastraat, liivakotid, puitmaterjal, rasketehnika jms).
   • Klass V: laskemoon (kõigile relvadele, granaadid, lõhkeaine, sütikud, süütenöör, detonaatorid, signaalraketid, suits jms).
   • Klass VII: relvastus (relvad, nende osad, erivahendid, nt öövaatlusseadmed, raadiod).
   • Klass VIII: meditsiin (kus asub üksuse meedik, mis varustus tal on, mida tarvis täiendada).
   • Klass IX: varuosad (kergesti purunevale varustusele, samuti patareid).
   • Muu: kõik, mis ei mahu klasside alla, näiteks vesi, kaardid, vaenlaselt konfiskeeritud materjal jne.
     ​Jaos tuleb täpselt öelda, kes millist varustust kannab ja selle eest vastutab. Enamik neid asju öeldi eelkäsus, korratakse siis, kui on muutusi.
     ​Väljajaotamise meetodid: kui midagi on veel jagamata, siis siin määratakse ära, millal ja kus see juhtub.
2. Transport. Millised vahendid on kasutusel, kus ja millal.
3. Teenused, nagu pesu pesemine, soe söök, saun jms.
4. Hooldus/remont. Relvad ja varustus – kus ja millal, kes on vastutav. 

c. Meditsiiniline evakueerimine

Sisaldab prioriteete: raskemalt haavatud esimesel võimalusel. Siin korratakse veel kord üle, kuhu ja kuidas üksus kogub oma haavatud, kuhu ja kuidas nad sealt paremaks hoolitsemiseks viiakse. Evakueerimistransport, teekonnad, vastuvõtjad, üleandmispunktid jne. 

d. Isikud

1. Sõjavangidega ümberkäimine, nende kogumise koht, valvamine ja äratoimetamine või mahajätmise korraldused. NB! Sõjavangid on kaitse all ja neid ei tohi piinata ega tappa. Haavatud sõjavangidele tuleb osutada esmaabi.
2. Oma isikkooseisu täienduste protseduurid, nt mis reserve on meil kõrgemalt saada, millal, kus on kokkusaamispunkt jne.
3. Tsiviilisikutega kokkupuutumise tagajärjed. Kas teekonna vahetus, ülesande katkestamine või isiku kinnipidamine seni, kuni on allüksusele ohutu neil minna lasta. 

e. Muu

Siia lisatakse kõik, mis ei ole eespool kaetud. Näiteks juhised üksuse kasutuses oleva erivarustusega ümberkäimise kohta, ka vastaselt võetud relvastuse ja varustuse käitlemise kohta.

a. Juhtimine

1. Kõrgema pealiku ja tema juhtimispunkti asukoht.
2. Oma ja lähima asetäitja asukoht ülesande kõikides faasides.
3. Juhtimiskett ehk järjestus, kes võtab juhtimise üle, kui juht langeb. Minimaalselt kolm isikut pingereas.
4. Muudatused üksuse ÜTEs (kui on).
5. Pealike kokkusaamiste ajad ja kohad (pikema perioodi korral).
6. Ettekanded oma allüksuste pealike poolt (vaid sellised, millest sõltub mingi tegevuse käivitamise algus või lõpp).
7. Ettekanded kõrgemale (nagu kästud).

b. Side ja signaalid

1. Millised sidereeglid on jõus. Selleks on sidemehel raamatuke, kus on sagedused, kutsungid ja koodid – eri päevadeks erinevad ja kehtiv osa määratakse kõrgemalt.
2. Prioriteetsed sidepidamise viisid. Käemärgid, käskjalg, raadio, suits, signaalraketid, vile jne. Määratakse nende eelistatuim järjekord. Märgitakse ära ka eetrivaikus enne või pärast teatud kellaaega või sündmust.
3. Muud signaalid (signaalraketid, suits, plahvatus, taskulambid jms), nende tähendused. Samuti käemärgid, mida kasutatakse lisaks allüksuse ÜTE-le.
4. Koodsõnad, mis on kasutusel erinevate tegevuste käigus.
5. Koodipunktid (kui on kasutusel).
6. Tunnussõnad, numbrikombinatsioonid, nii hetkel kehtivad kui ka teatud ajast muutuvad.
7. Kiire tunnussõna. Kiirel sisseliikumisel omade juurde öeldakse tavaliselt kokkulepitud sõna ja number, kus number tähistab sisenejate arvu.
8. Äratundmissignaalid (lähi/kauge, öö/päev).
9. Erijuhised sidemehele (kui on).

Esita lisad, ühtlusta kellad, kas on küsimusi, omad kontrollküsimused.