Liikumine
Kõik järgnevad näited on seotud kehade liikumisega.
Hommikuti hämarus kaob, kui Päike kõrgele taevasse tõuseb. Õhtu saabudes Päike loojub ning väljas hämardub uuesti.
Mõned lapsed tulevad kodunt kooli jalgsi, kuid kaugemal elavad lapsed saabuvad kooli autode või muude sõiduvahenditega.
Kehade all mõistetakse nii elusolendeid kui ka eluta loodust, nagu näiteks kivi, pilve või autot.
Isegi meid ümbritsevat õhku vaadeldakse kui keha.
Liikumine on kehade asukoha muutumine teiste kehade suhtes.
Sinagi tajud oma liikumist ümbritsevaid kehi vaadeldes.
Just nende kaudu saad jälgida oma asukoha muutusi ja mõistad, kas liigud aeglaselt või kiiresti või püsid hoopis paigal,
Pärast tuppa astumist kaugened sa iga sammuga uksest ja lähened näiteks aknale. Sinu ja ukse vaheline kaugus suureneb, samaaegselt väheneb sinu ja akna vaheline kaugus.
Kehade asukoha muutumist teiste kehade suhtes nimetame .
Kehadena mõistame loodusõpetuses elusolendeid ja asju.
Nii ruumis kui õues ümbritseb meid keha, mida tunneme .
Liikumine on kehade muutumine teiste kehade suhtes.
Oma liikumist saab kindlaks teha vaadeldes.
Liikumine on alati suhteline.
Kuidas mingi keha näib liikuvat, oleneb vaatleja asukohast ja liikumisest.
Näiteks kui istud kiirteel sõitvas autos ning kõrvalreas sõidab samas suunas teinegi auto, võib teine auto sinu suhtes liikuda väga aeglaselt või seista isegi paigal.
Samal ajal tuhiseb see auto suurel kiirusel mööda tee ääres kasvavatest puudest ja põõsastest.
Sinule vastu sõitvad autod tunduvad aga lause kihutavat.
Kui teed spordisaalis trenni, võid treeningu käigus läbida jooksulindil mitu kilomeetrit, kuid tegelikult ei ole sa kuhugi jõudnud, oled ikka samas saalis.
Lindi suhtes oled sa pika maa maha jooksnud, kuid saali suhtes oled jäänud samale kohale.
Kui sind ümbritsevate kehade ja sinu vaheline kaugus mingi aja jooksul ei muutu, siis püsid sa nende suhtes paigal, ja võib öelda, et sa ei liigu.
Istudes sõitvas bussis, on sinu ja su kõrval istuva inimese vahekaugus muutumatu. Kõrvalistuja suhtes sa ei liigu. Samal ajal liigute te koos bussiga mõlemad, näiteks puude ja majade suhtes.
Tegelikult ei saa öelda ühegi keha kohta, et see ei liigu üldse. Millegi suhtes liiguvad kehad alati.
Sa võid istuda küll liikumatult toolil, kuid koos tooli ja Maaga pöörled ümber Maa telje ning samal ajal tiirled koos Maaga ümber Päikese. Ka Päikesesüsteemi keskpunktiks olev Päike ei ole paigal, sest see liigub koos planeetidega teiste tähtede suhtes.
Järeldused eelnevast.
Keha liikumist saab jälgida mingi teise keha või kehade suhtes.
Kui keha kaugeneb teisest kehast või läheneb sellele, siis saame öelda, et keha selle teise keha suhtes liigub.
Kui keha ümber ei ole ühtegi teist keha, mille suhtes liikumist vaadelda (näiteks pilves ilmaga ööl paat rahulikul merel), siis ei ole võimalik öelda, kas keha liigub või püsib paigal.
Paljude kehade liikumist me näeme, aga õhu liikumist ehk tuult me otseselt vaadelda ei saa.
Mõnikord näeme tuule puhumist teiste kehade liikumist jälgides.
Näiteks liiguvad tuule mõjul pilved ja puude oksad.
Kui vaatame kõrgelt sillalt alla jõkke, siis ei pruugi me aru saada, millises suunas jõgi voolab. Meil ei ole võimalik näha veeosakeste liikumist.
Viskame sillalt vette lehekese, see hakkab kindlas suunas liikuma. Nii saame teada jõe voolusuuna.
Loomad liiguvad mitmel erineval moel. Hunt kõnnib või jookseb, mutt kaevab endale käike, kalad ujuvad, maod roomavad.
Putukad ja linnud läbivad pikki vahemaid lennates, kuid nad saavad ka kõndida ja hüpelda.
Inimene võib liikuda nii omal jõul kui ka masinate abil.
Kui inimesed hakkasid üha enam masinatega sõitma, tekkis õnnetuste ärahoidmiseks vajadus liiklust reguleerida.
Kehtestati liikluseeskirjad, mis annavad juhiseid liiklemiseks nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Kui me nendest kinni peame, siis jõuame ohutult ja turvaliselt sinna, kuhu me minna soovime.
Teedel kasutatakse erinevaid tähiseid, seadmeid, liiklusmärke, mis aitavad meil õigesti liigelda ja hoiatavad ohtude eest.
Jalakäijatel on kõige olulisem meeles pidada, et asulas tohib sõiduteed ületada ainult selleks ettenähtud kohas.
Sõiduteele ei tohi astuda rutates.
Enne tee ületamist tuleb kindlasti vaadata vasakule ja seejärel paremale poole. Alles siis, kui oled veendunud, et sõidukeid ei ole lähenemas, võid astuda sõiduteele.
Linnades reguleerivad liiklust lisaks märkidele ja ülekäiguradadele valgusfoorid.
Kui süttib roheline tuli, siis annab see meile märku, et nüüd võime ületada sõidutee. Siiski, isegi rohelise tule ajal peab kindlasti veenduma tee ületamise ohutuses.
Kui teeservas ei ole kõnniteed, on jalakäijal ohutum liigelda sõidutee vasakus servas. Nii märkab ta paremini vastu tulevaid autosid.
Hämaras ja pimedas on sõidukijuhtidel jalakäijaid raske märgata.
Jalakäijad saavad end nähtavamaks muuta helkuritega, mis peegeldavad juhtidele tagasi nende autotulede valgust.
Juhid on siis tähelepanelikumad ja vähendavad sõiduki kiirust.
Inimesed peavad pimedal ajal väljas liikudes kindlasti kandma helkureid.
Too näiteid, mille või kelle suhtes jalgratturid liiguvad.
Kes on kelle suhtes paigal?
Mille või kelle suhtes toimub kõige kiirem liikumine?
Kumb läheneb punasele jalgratturile kiiremini, kas kivi või roheline jalgrattur?
Milliseid masinaid kasutad liiklemiseks sina?
