(Loodusõpetus 3. kl)

Kiirus

Kui hakkame kooli, tööle või hoopis lennujaama minema, peame arvestama, mis kell tuleb kodust väljuda, et õigeks ajaks kohale jõuda.

Kodust lahkumise kellaaja otsustame selle järgi, kui kaugele on vaja minna, kuid ka selle järgi, kui kiiresti me läheme.

Jalgsiminekuks väljume varem kui sõidukit kasutades, sest kõndimine on tavaliselt aeglasem kui bussi- või autosõit.

Seega, kui soovime kulutada vähem aega vahemaa läbimiseks, tuleb meil liikuda suurema kiirusega.

Kiirus näitab, kui suure vahemaa läbib keha ajaühiku jooksul.

Vahemaa pikkust võib mõõta kilomeetrites, meetrites, sentimeetrites või muudes pikkusühikutes.

Ajamõõtmise ühikutena kasutatakse aastaid, ööpäevi, tunde, sekundeid ja muid ajaühikuid.

Tuntumad kiiruseühikud on kilomeetrit tunnis (km/h) või meetrit sekundis (m/s).

Kaarel, Eliisabet ja Hubert hakkasid ühel ajal koolist ujulasse minema. Nad kõndisid sama teed pidi, kuid kohale jõudsid erinevatel aegadel.

Kaarel jõudis kohale 10.45

Eliisabet jõudis kohale 10.48

Hubert jõudis kohale 10.35

Kõige kiiremini liikus

Kõige aeglasemalt liikus

Juuste kasvamise kiirus on 0,5 mm ööpäevas.

Kõige kiiremini kasvav taim bambus kasvab 90 cm ööpäevas.

Rabapistriku kiirus saaki rünnates sööstlennul on kuni 360 km/h.

Kõige kiiremini liikuv maismaaloom gepard võib joosta kuni 120 km/h.

kõige suurem rabapistriku lennukiirus
kõige suurem gepardi jooksukiirus
kõige suurem linnas lubatud sõidukiirus

Sa oled väljas kindlasti märganud liiklusmärke, mis annavad meile teada suurima lubatud liikumiskiiruse.

Mõnel maanteel võib suvel olla lubatud liikumiskiirus kuni 110 km/h. Asulates võime sõita kuni 50 km/h.

Sõidukites on kiiruse kindlaks tegemiseks mõõteriist spidomeeter.

Sellelt näeb juht oma sõiduki liikumiskiirust ning vajadusel saab ta kiirust suurendada või vähendada.

Liikuvat sõidukit ei ole võimalik hetkeliselt peatada, see võtab alati aega.

Kui sõidukijuht märkab teel takistust ja vajutab pidurit, siis enne, kui sõiduk jääb seisma, jõuab see edasi liikuda mitukümmend meetrit. Sel põhjusel peab juht alati hoidma oma sõiduki ohutus kauguses tema ees liikuvast sõidukist.

Seda kaugust nimetame pikivaheks. Ohutu pikivahe võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdunud sõidukile.

Asulas kiirusel 50 km/h peab hoidma pikivahet vähemalt 28 meetrit.
Asulavälisel teel kiirusel 90 km/h peab see olema vähemalt 75 meetrit.

See, kui ruttu sõidukit peatada saab, sõltub paljudest asjaoludest, kõige enam ilmast.

Märg või jäätunud tee on libe. Sellistes oludes võtab sõiduki seismajäämine rohkem aega kui kuival teel.

Libedus on tingitud liiga väikesest hõõrdumisest autorataste ja teekatte vahel. Sel põhjusel peame vihmase ilmaga või jäisel teel liikuma aeglasema kiirusega.

Igaüks meist saab liiklemist ohutumaks muuta.

Kõik autos istuvad inimesed peavad enne auto liikuma hakkamist kinnitama turvavööd, et ära hoida suuremaid vigastusi õnnetuse korral.

Kuni 16-aastased jalgratturid peavad liikluses kandma kiivrit.

Oled ehk tähele pannud, et ilmateadetes räägitakse tuule kiirusest.

Nõrga tuule kiirus on 3-5 m/s, see paneb puudel väikesed oksad liikuma.

Tormituule korral (kiirus 24-28 m/s) puude suuremad oksad juba murduvad ja väljas liikumine on ohtlik.

Kui tuule kiirus on üle 32 m/s, siis on tegemist orkaaniga.

Võimsates tuulekeeristes tornaadodes võib tuule kiirus küündida samale tasemele orkaanidega. Orkaanid ja tornaadod tekitavad väga suuri purustusi isegi hoonetele ja sel juhul on väljas viibimine eluohtlik.

Tornaado Colorado osariigis USA-s

Eestis orkaane või väga võimsaid tornaadosid ei esine, kuid vahel tuleb ette purustavaid torme.

Äike

Kõige suurem kiirus on valgusel, mis saab liikuda umbes 300 000 km/s. See tähendab, et ühe sekundiga jõuab valgus levida ligikaudu 300 000 km kaugusele.

Heli levimise kiirus õhus on üle 300 m/s.

Seda teadmist saab ära kasutada äikese kauguse määramisel. Näiteks kui nähtud äikesesähvatuse ja kuuldud müristamise vaheline aeg on 4 sekundit, siis lõi välku sinust rohkem kui 1 kilomeetri ja 200 meetri kaugusel.

Sõidukitest on kõige suurema kiirusega kosmoselaevad.

Näiteks kosmoseraketi Apollo 11 kiirus võis ulatuda umbes 40 000 km/h.

Lennuk Boeing 747 võib sõita kiirusega 950 km/h.

Apollo 11

Kõige kiiremini liikuva rongi on ehitanud jaapanlased. Nende ehitatud rong JR-Maglev võib sõita kiirusel üle 600 km/h.

Tavalise rongiga Tallinnast Tartusse sõitmine võtab aega umbes kaks tundi. Jaapanlaste ehitatud rongiga sõites kuluks selleks kõigest paarkümmend minutit.

JR-Maglev

Maailma kõige kiirem inimene on Jamaicast pärit jooksja Usain Bolt, kes läbis 100 meetrise vahemaa 9,58 sekundiga. See teeb tema kiiruseks 10,44 m/s ehk 37,58 km/h.

Olgu siin võrdluseks ära toodud, et inimese kõnnikiirus on keskmiselt 5-7 km/h.