Jõud
Sõitva auto peatamiseks,
võtmega luku lahti keeramiseks,
lauasahtli väljatõmbamiseks,
svammist vee välja pigistamiseks,
naela seina löömiseks,
korvpalli viskamiseks ja
kitarrikeele helisema panemiseks
on vaja kasutada jõudu.
Jõud näitab, kuidas üks keha mõjutab teise keha liikumist või suunda.
Jõul on alati kindel suund.
Jõu tulemusena võib muutuda keha kuju, liikumise kiirus ja liikumise suund.
- Pall suunatakse kõrvale ilmanähtuse jõu poolt
- Löögijõud on liiga väike
- Pall suunatakse kõrvale teise mängija jõu poolt
- Löögijõu suund on vale
Kui kehale mõjuvad jõud on omavahel tasakaalus, siis keha püsib paigal. Jõudude tasakaal tähendab seda, et kehale mõjuvad ühesuurused, kuid vastassuunalised jõud.
Kui soovime järve või tiigi kaldal seisva paadiga sõitma minna, peame ta paadisillalt eemale tõukama. Tõugates mõjume paadile täiendava jõuga, jõudude tasakaal kaob ja ta hakkab soovitud suunas liikuma.
Mida suurema jõuga paati lükata, seda kiiremini see liikuma hakkab.
Mida raskem (ehk suurema massiga) on keha, seda rohkem jõudu tuleb rakendada selle liikuma saamiseks.
Kui lüüa piljardikuuli teatud jõuga, siis see hakkab kiiresti liikuma.
Kui rakendada samasugune jõud keeglikuulile, siis see liigub paigast aeglasemalt kui piljardikuul, kuna keeglikuuli mass on suurem.
Kui mõjutada võrdse jõuga kergemat (ehk väiksema massiga) ja raskemat keha, siis kergem keha muudab oma liikumise kiirust või suunda rohkem kui suurema massiga keha.
Nimeta kolm tegevust, kus sa rakendad rohkem jõudu kui sahtlit välja tõmmates. Nimeta kolm tegevust, kus sa rakendad vähem jõudu kui sahtlit välja tõmmates.
Kehasid saab jõuga mõjuda neid tõugates või tõmmates.
Kõige tuntumateks tõmbejõuks on Maa külgetõmbejõud, mida kutsutakse ka raskusjõuks.
See mõjub kõikidele Maal ja selle lähedal asuvatele kehadele ning see on suunatud alati Maa keskpunkti poole. Seetõttu kukuvadki kõik ülesvisatud kehad Maa poole tagasi.
Miks see nii on?
Tuleb välja, et Maa külgetõmbejõudu peab arvesse võtma ka sisseostude poest koju toomisel.
Tavaliselt kasutame kaupade vedamiseks kotte. Kui asetame kilekotti kergekaalulist kaupa, siis Maa tõmbab seda enda poole, kuid kilekoti maapinna poole väljavenimist me peaaegu ei märkagi.
Kui paneme kilekotti palju raskeid kaupu, siis venib see kandmisel märgatavalt maapinna suunas välja. Kui kaupadele mõjuv Maa tõmbejõud on kilekotti koos hoidvatest jõududest suurem, siis läheb kott katki.
Samal põhjusel ei tohi paigutada riiulile liiga palju raskeid raamatuid.
Liftidel on kirjas, kui palju tohib seal sees korraga inimesi olla. Tuleb jälgida, missugune on suurim lubatud reisijate ja kauba kogukaal, et liftisõit oleks ohutu.
Seetõttu ei sobi inimeste vedamiseks mõeldud lift väga raskete mööbliesemete transportimiseks.
Eelnevast saime teada, et asjade liigutamiseks on vaja rakendada neile jõudu.
Näiteks inimene saab liikuda oma lihaste või sõiduki mootori jõu mõjul. Põõsaid ja pilvi paneb liikuma tuul.
Esineb ka selliseid jõude, mis takistavad liikumist. Tuntumad liikumisele vastu töötavad jõud on õhutakistus ja hõõrdejõud.
Õhutakistuse liikumist pidurdavat survet on võimalik tajuda kiiresti joostes või jalgrattaga joostes.
Õhutakistuse pidurdavat jõudu kasutavad ära langevarjurid.
Lennukist väljahüppamisel avavad nad langevarju. Selle õhutakistuse jõud tasakaalustab Maa tõmbejõudu nii, et langevarjuri kiirus jääb ohutuks.
Hõõrdejõud on selline jõud, mis takistab kehade libisemist.
Seda põhjustavad kehade pindadel olevad muhukesed ja lohukesed ehk konarused. Libisemisel kipuvad ühe keha konarused teise keha konarustesse kinni jääma. Selle kohta öeldakse, et kehade vahel toimub hõõrdumine ja see takistab liikumist.
Kui meie jalanõude taldadel ja maapinnal ei oleks üldse konarusi, siis hõõrdumist ei tekiks. Pideva libisemise tõttu oleks meil võimatu kõndida ja isegi püsti seista.
Kingataldadel ja autorehvidel on mustrid, mis parandavad hõõrdumist maapinnaga ja aitavad meil liikuda ka libedamatel pindadel.
Pindade vahelise hõõrdejõu suurendamiseks tuleb pinnad muuta karedamaks või need omavahel kõvemini kokku suruda.
Sõidukitel on liikumise aeglustamiseks pidurid, mis töötavad hõõrdejõu abil.
Kui vajutada piduripedaalile, siis tekib rataste ja pidurite vahel hõõrdejõud ja sõiduki liikumine aeglustub. Mida paremini töötavad pidurid ja mida vähem siledad on rehvid, seda rutemini saab liikuva sõiduki seisma.
Tuleb aga meeles pidada, et ühtegi sõidukit ei saa peatada hetkega.
Hõõrdumise tulemusena muutub osa liikumisenergiast soojuseks.
Näiteks kahte puutükki omavahel hõõrudes võib tekkida nii palju soojust, et puutükid lähevad põlema.
Jalgratta pidurdamisel kuumenevad piduriklotsid.
Liikumise soodustamiseks on vaja hõõrdejõudu hoopis vähendada.
Selleks määritakse, õlitatakse või lihvitakse pindu. Näiteks õlitatakse ratta ketti ja määritakse suuskade põhjasid.
