Liikumine, kiirus ja jõud
Elusloodus ja eluta loodus on pidevas liikumises.
Kui me liigume, siis muutub meie asukoht teiste kehade suhtes. Ennast ja oma ümbrust jälgides saad aru, kas toimetad aeglaselt, kiiresti või seisad hoopis paigal. Me saame enda liikumist või seismist kindlaks teha ainult siis, kui näeme enda läheduses teisi kehasid.
Kehad paneb omakorda liikuma nähtus nimega jõud, mis muudab keha liikumise kiirust või suunda.
Jõud mõjuvad kehadele neid tõugates või tõmmates.
Keha liikumise suund ja kiirus muutuvad alati jõu mõjumise suunas.
Vaatle pilti, kes või mis on sulle pildilt tuttavad.
Mil viisil pildil olevad kehad edasi liiguvad?
Mille jõul pildil olevad kehad edasi liiguvad?
Iseloomusta nende kehade liikumise kiirust.
Loe lisaks Anton Hansen Tammsaare lühijuttu "Poiss ja liblikas".
Poiss ja liblikas
Anton Hansen Tammsaare
Metsaga põhjatuulte eest varjatud aasal kasvas ilusal kevadel palju lillesid. Aga asjata ootasid nad noppijat ja nii mõnigi oli oma õilmed enne oodatava tulemist poetanud. Sumises küll mesilane, aga see ei noppinud, lendles liblikas, aga see ei murdnud. Ja juba hakkasid lilled lootust kaotama ning nurisedes pöörasid nad jumala poole. Ja jumal saatis nende juurde poisi, kes lilli armastas ja neid heal meelel noppis. Ja kui poiss aasale astus, tuli lilledesse suur rõõm ja nagu ühest suust hüüdsid nad: „Nopi mind! Nopi mind!“
Ja nende magus lõhn täitis õhku. Joovastuses lähenes poiss esimesele lillele. Ja juba sirutas ta käe, et seda murda, kui liblikas lendu tõusis: tükk siidi, teine sametit ja siis nagu kalliskivi-sädemed, lumehelbe petlik helk – niisugune oli liblikas, kui ta tiibu lehvitas. Ja ainult pisut lendas ta edasi, jällegi lillele laskudes, kus ta oma tiivad päikesepaistel laiali ajas. „Lase, ma võtan su kinni,“ ütles talle poiss lillesid unustades. „Püüa,“ vastas liblikas. „Ega ma haiget tee, vaatan ja lasen jällegi lahti.“ „Püüa.“ „Ma ei puudutagi, ainult vaatan lähedalt,“ rääkis poiss härdalt. „Võta kinni, siis võid kõik.”
Ja poiss hakkas püüdma. Esiteks hiilis ta salaja liblikale lähemale, aga vaevalt oli ta mõne sammu astunud, kui liblikas juba teisele lillele liugles ja nagu narrides oma ilusaid tiibu lehvitas. Poiss sai kärsituks. Algas jooksmine, püsimata tagaajamine: samm siia, teine sinna, hüpe paremale, teine pahemale poole, üle mätaste ja väikeste põõsaste, ikka põiklejale liblikale järele, kes kord lõunasse, sestsamast põhja, kord madalasse lillede sekka, siis üles päikese poole virvendas. Ikka edasi tormasid poiss ja liblikas; üks oma painduvail, väledail jalgel, teine – tiibadel, siidina, sametina, kalliskividena säravail. Ei väsinud põgeneja ega jätnud tagaajaja. Viimaks tõusis liblikas kõrgele ja lendas üle metsa, mis aasa põhjatuulte eest varjas. Alles nüüd jäi poiss hingeldades seisatama ja vahtis äreval pilgul, palavikupuna palgeil, liblikale järele, nagu loodaks ta tema tagasitulekut. Aga kui poiss nõnda seisis ja üksisilmi metsa taha vahtis, lehvitas tuuleõhk talle joovastavat lõhna ninasse: ja meelde tulid ununenud lilled, mis noppijat ootasid. Lõhnast heldinuna, ärritatuna pöördus poiss ja oli valmis lähema õie poole kummarduma, aga jahmatades jäi ta paigale ning ta palgeilt kustus leegitsev jume: liblikat püüdes oli ta kõik lilled ära tallanud. Nukralt istus poiss maha ja hakkas kibedasti nutma: ta armastas ju lillesid nii väga ja oleks neid heal meelel noppinud.
Nii linnas kui maal liikudes ei teki meil kunagi olukorda, et meie läheduses ei ole kedagi või midagi. Meid ümbritsevad paljud esemed, meiega koos kõnnivad teised jalakäijad või sõidavad sõidukijuhid.
Liikluseeskiri annab liiklejatele juhised turvaliseks kohale jõudmiseks.
Kuidas peab pildil olev jalakäija toimima, kui ta tahab üle tee minna?
Valguse ja heli levimise kiirust ei saa meie, inimesed, valida. Aga oma tegevuste kiirust küll.
Ole oma liikumistes nutikas – võta vajadusel piisavalt aega või ole osavalt kiire. Peaasi, et saad oma kohustused korralikult täidetud ning jõuad õigeaegselt ja ohutult kokkulepitud kohta, kus sind oodatakse.
Kolme nähtusega – liikumine, kiirus ja jõud – oled tihedalt seotud oma igapäevaste tegevuste kaudu.
