Elekter meie ümber
Kui nimetada sõna “elekter”, siis arvatavasti Sa oskad tuua palju näiteid, mis on sellega seotud.
Sõna "elekter" on pärit vanakreeka keelest, see tähendab merevaiku.
Kreeklased panid juba ammusel ajal tähele ühte huvitavat nähtust, kus villase riidega hõõrutud merevaigu tükike hakkab salapäraselt enda külge tõmbama kergemaid esemeid, nagu näiteks udusulgi, tolmu ja juukseid.
Me saame ise ka sarnaseid nähtusi esile kutsuda kehade kokkuhõõrumise teel.
Hõõru täispuhutud õhupalli vastu juukseid.
Mida märkad?
Tänapäeval teame, et need nähtused on seotud elektrilaengutega, mida leidub kõikides ainetes.
Elektrilaenguid on kahesuguseid:
positiivsed (+) ja negatiivsed (–).
Samamärgiliste laengute vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel tõmbejõud.
Õhupalliga juuste hõõrumisel omandas pall ühe märgiga laenguid, juuksed teise märgiga laenguid. Selle tagajärjel tõmbuvad juuksed palli poole.
Samas, kuna juuksekarvadel on kõigil samamärgilised laengud, siis nad tõukuvad üksteisest eemale.
Sellepärast juuksekarvad sirutuvadki õhupalli poole, kuid samas hoiavad harali.
Hõõrdumise teel kogunenud elektrilaengute kiiret liikumist võime kogeda niinimetatud särtsu näol.
Selle tundmiseks peab panema jalga kummitallaga jalanõud (sussid, tennised) ja hõõruma neid veidi aega vaiba vastu.
Hõõrdumisel koguneb hulk laenguid vaibalt jalanõudele ja sealt edasi kehapinnale.
Kui nüüd näpuga puudutada mõnd metalleset, näiteks ukselinki, siis voolavad üleliigsed laengud kehalt metallile.
Selle käigus tunneme väikest elektrilööki ehk särtsu, mida pimedas võib näha heal juhul ka pisikese sädemena.
Vaata särtsu tekitamise simulatsiooni:
https://phet.colorado.edu/sims/html/john-travoltage/latest/john-travoltage_et.html
Kehadele ja esemetele kogunenud elektrilaengud on üldiselt inimesele ohutud, kuid need võivad rikkuda arvuteid ja muid elektroonikaseadmeid.
Samuti on kogunenud elektrilaengud ohtlikud siis, kui sellest tekkivad sädemed võivad süüdata või panna plahvatama tuleohtliku gaasi.
Kütuse voolamisel tankimise käigus tekib tugev hõõrdumine, mis kogub elektrilaenguid lennuki külge.
Et vältida ohtlike sädemete tekkimist, kasutatakse laengute ärajuhtimiseks metallist trossi.
Elekter teeb meie elu igapäevaselt kergemaks ja mugavamaks.
Enamjaolt on elektri kasutamine seotud elektrilaengute suunatud liikumise ehk elektrivooluga.
Elektri- ehk vooluallikas on seade, mis paneb elektrilaengud juhtmes liikuma ja säilitab seal nende püsiva liikumise.
Tuntumateks vooluallikateks on patarei, aku ja generaator.
Patarei on seade, milles tekib elektrivool ainete muundumise toimel.
Patarei abil töötab näiteks taskuarvuti, suitsuandur või taskulamp.
Patareile on märgitud kaks poolust: positiivne poolus (+) ja negatiivne poolus (–). Poolustele ühendatakse juhtmed, mille kaudu elektrivool saab liikuda.
Patarei asetamisel elektroonikaseadmesse peab tähelepanelikult järgima patarei pooluste õige paigutamise juhiseid, sest vastasel juhul rikud seadme ära.
Laetavaid patareisid nimetatakse akudeks. Akusid saab tühjenemisel uuesti täis laadida (näiteks mobiiltelefoni aku).
Kõige rohkem toodetakse elektrivoolu elektrijaamades, kust vool jõuab meie seadmeteni elektrivõrgu kaudu.
Elektrivõrgu osadeks meie kodudes on lülitid ja pistikupesad.
Suurem osa elektrienergiast maailmas toodetakse soojuselektrijaamades, mis kasutavad maapõuest kaevandatud maavarasid (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas ja teised).
Maavarade põletamine reostab keskkonda ja kestval kaevandamisel võivad nende varud otsa lõppeda.
Sel põhjusel nimetatakse neid energiaallikaid taastumatuteks.
Elektrivoolu osatakse tekitada ka ainete muundamisel vabanevast energiast.
Nii toodavad elektrienergiat tuumaelektrijaamad.
Väiksemaid elektrikoguseid toodavad meile elektrijaamad, kus kasutatakse energiat päikesekiirgusest, tuulest ja vee voolamisest.
Taastuvatest energiaallikatest saab toota kestvalt elektrienergiat, seejuures keskkonda otseselt saastamata. Taastuvenergia peamisteks allikateks on päikese-, tuule- ja veejõud.
Hüdroelektrijaamad toodavad elektrit taastuvast vee-energiast.
- tuulikud
- soojuselektrijaam
- päikesepaneelid
- hüdroelektrijaam
Elekter jõuab meieni elektrijaamast elektrivõrgu kaudu.
See koosneb pikkadest kõrgepingeliinidest, alajaamadest, kust kaablite ja juhtmete kaudu jõuab elekter majas asuvasse elektrikilpi.
Sealt omakorda juhitakse see pistikute ja lülititeni, mille vahendusel saab tööle panna lambid, televiisorid, arvutid ja muud elektriseadmed.
Elektrivoolu tuleb kasutada säästlikult, sest elektrienergia tootmine on kulukas ja saastab meie loodust.
- Ema paneb keldrisse minnes lambi põlema, kuigi väljas paistab päike.
- Argo riputab pesu kuivatamiseks nöörile.
- Ave kuivatab pesu fööniga
- Heli avab külmkapi ukse, sest tal hakkas palav
- Reguleeritav radiaator töötab täisvõimsusega. Maidul on palav ja ta avab akna.
- Isa lülitas toas teleri välja, sest pere kogunes terrassile sööma.
- Katrinil on pisut jahe, kuid tema kampsun asub teises toas. Sooja saamiseks keerab ta radiaatori täisvõimsusele.
- Johannes paneb päikeselise ilmaga toas lambi põlema.
- Margitil on pisut jahe ja ta paneb kampsuni selga.
